"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Spetsialist annab nõu Vahur Kõlvart: Õigusliku olukorra ja elatisearvestuste muutustest perekonnaseaduses (0)
01. jaanuar 2022
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Vahur Kõlvart, HUGO jurist, Mustamäe Linnaosakogu liige

On hea meel tõdeda, et pärast aastaid kestnud arutelusid ja mitmeid uuringuid lastele makstava elatise suuruse ja arvutamiskorra üle, on jõutud seadusemuudatuseni ja 2022 aasta algusest need muudatused ka jõustusid. Kas tegemist on enam laste huve või elatist maksma kohustatud alaealise lapse lapsevanema huve kaitsvate muudatustega, seda näitab aeg ja uuele õiguslikule olukorrale järgnev kohtupraktika.

Seega, iga-aastaselt laste elatist tõstnud, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud, kuupalga alammäär on nüüd niinimetatud miinimumpalga alammäärast lahti seotud ja elatist maksma kohustuv lapsevanem ei pea arvestama enam igaastase kuupalga alammäära korrigeerimisega Eesti Vabariigi Valitsuse poolt.

Selle asemel on seadusandja toonud sisse baassumma, mis ühe lapse kohta on vähemalt 200 eurot ja mida hakatakse iga-aastaselt indekseerima 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse samuti vastavalt keskmise brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Võrreldes varasemaga on seaduses selgelt välja toodud, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohtumenetluse korral tuleb erinevate lastele suunatud toetuste summad kohtumenetluses teatavaks teha, et kohus saaks nendega otsuse tegemisel arvestada.

Näide:

2021. aasta III kvartalis oli keskmine brutotöötasu 1553 eurot kuus. Elatise baassummale (200 eurot) lisatakse seadusejärgselt 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, siis võttes aluseks näiteks septembrikuise keskmise brutotöötasu, lisatakse elatise baasmäärale 46.59 eurot (3% 1553-st) ning elatise summaks saab 246.59 eurot (200+46.59). Antud arvutuse juures ei ole arvestatud peretoetustega ega lapse jagatud elukohaga. Elatise summast arvutatakse maha lapsetoetus ja ka lasterikka pere toetus selle olemasolul.

Olukorras, kus laps elab emaga ja viibib keskmiselt kuus 10 päeva isa juures ning lapse ema arveldusarvele makstakse lapsetoetust 60 eurot, kujuneb lapse miinimumelatise summaks 72,2 eurot. Arvutuskäik on järgmine:

1) vanema elatise kohustusest arvatakse maha pool lapsetoetust (60/2=30), siis on elatise summaks 216,59 eurot (246,59-30). Tegemist on ühe vanema kohustusega. Mõlema vanema kohustused kokku lapse suhtes moodustavad seega 433.2 eurot (2×216,6).

2) kui laps viibib elatiskohustust täitva vanema juures 7-15 päeva kuus, saab vastavalt viibitud päevade arvule elatise summat veelgi vähendada. Juhul kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures keskmiselt 10 päeva kuus ja seega teise vanemaga 20 päeva kuus, siis loetakse, et kohustatud vanem on kandnud lapsega seotud kulusid ühes kuus summas 144.4 eurot (72.2 eurot enda osa ((216.59/30)*10) ja samaväärselt 72.2 eurot ka teise vanema osa) ja teine vanem on kandnud lapsega seotud kulutusi samas kuus 289.2 eurot (144.4 eurot enda osa ((216.59/30)*20) ja samaväärselt ka teise vanema osa 144.4 eurot). Seega tasaarvestuse tulemusena tuleb kohustatud vanemal tasuda lapsele elatist sellele vanemale, kellega laps veedab enamuse ajast 72.2 eurot (144.4-72.2 eurot) ehk vahe, mis kohustatud vanem panustas rahaliselt vähem seoses sellega, et laps viibis 5 päeva vähem kohustatud vanema juures.

3) Ühe vanema elatise summa arvutamiseks on ka lihtsam meetod, mis annab sama tulemuse, mis punktis 2 toodud näide ja mida kasutab ka elatisekalkulaator. Aluseks võetakse, mitu % kohustatud ajast viibib laps kohustatud vanemaga. Kohustatud ajaks loetakse pool kuud ehk 15 päeva. Antud näite puhul veedab laps 66.7% kohustatud ajast (10/15) kohustatud vanemaga. Arvates kohustatud aja ühe vanema elatisest maha, saame samuti 72.2 eurot (216.59-(216.59*0.667)).

Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem elatise alussuuruse välja arvestada. Kalkulaator on leitav veebiaadressilt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

Väljatöödatud elatise kalkulaator lihtustab seda arvutusmetoodikat arvestades selle eeltoodud tasaarvestusega. 

Kalkulaatori arvutuskäik (mille võib ka lisada)

Arvutuskäik (artiklis toodud näite andmetel)

Baassumma

200,00 eurot

Kohustatud vanema varaline seis

Lisame 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale.
1553 * 0,03 = 46,59 eurot.
46,59 + 200 = 246,59 eurot.

Lapsetoetus

LAPS #1

Lapse (3a) eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem.
Eemaldame elatise summast pool lapsetoetuse määra:
246,59 – (60/2) = 216,59 eurot.

Lapse jagatud elukoht

LAPS #1

Laps (3a) veedab kohustatud vanema juures iga kuu rohkem kui 6 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt.
10 päeva on x%
15 päeva on 100%
(10 päeva * 100%)/15 päeva=66,67%
Laps (3a) elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 66,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra.
Lapse (3a) elatis on 72,2 eurot.

Elatist saavad lapsed samas peres

LAPS #1

Vanim laps (3a) saab elatise täismäära
Elatis on 72,2 eurot.

Elatise summa kokku

LAPS #1

Lapse (3a) elatis on 72,2 eurot.
Elatise summa kokku: 72,2 eurot

Kui laps viibib vanemate juures ajaliselt võrdselt, tuleks kaaluda teiselt vanemalt nõutava elatise maksmise kohustuse lõpetamist ja katta lapsega seotud kulud kokkuleppel ja vabatahtlikult võrdsetes osades. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust töötasust. Loomulikult võib vanem võimalusel ja soovil seda %-i suurendada, et tagada lapse arenguks parimad võimalused.

Uues jõustunud seaduses väljatoodud, et elatise summat võib vähendada proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanema juures viibitud ajaga juhul kui laps veedab aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus elatist maksma kohustatud vanema juures. Muudatusega võib kaasneda aga ka oht, et elatist saama õigustatud vanem ei nõustu mingil juhul suhtluskorraga, mis võimaldaks lapsel teise vanema juures viibida enam kui 6 päeva kuus, sest ei soovi kohustatud vanema elatise summa vähenemist või vastupidiselt, hakkavad osad vanemad oma laste vastu rohkem huvi tundma ning soovivad, et laps poole ajast nende juures viibiks. Seega ei ole välistatud, et vanema juures viibitud aja arvestamine elatisesumma arvutamisel võib muuta veelgi keerulisemaks vanemate omavahelise kokkuleppimise lapsega suhtlemise korraldamisel ja vanemate tegelike motiivide välja selgitamise lapsega suhtlemisel.

Seaduses on kirjeldatud ka olukorda kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, sellisel juhu vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Uus seadus annab ka juhise ülalpidamisnõude peatumiseks. Lisatud on täiesti uus lõige, mis sätestab, et  isiku kohustus anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist peatub perioodiks, mil see laps saab kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust, mis on suurem kui käesoleva, kehtima hakanud, seaduse alusel arvutatud elatise summa.

Kõik varasemad kohtulahendid, mille alusel on  elatis väljamõistetud miinimummääras muutuva suurusena, ehk miinimumelatis on seotud varasemalt kehtinud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammääraga, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohustatud tasuma kohtulahendi alusel elatist 292 eurot kuus. Juhul kui laps või kohustatud vanem ei nõustu edaspidi elatise summaga 292 eurot kuus on neil õigus pöörduda elatise muutmise nõudega kohtusse, toetudes õigusliku olukorra on muutunumisele. Kohtusse võib elatise suuruse muutmiseks pöörduda näiteks ka juhul kui lapse vajadused on muutunud ja/või kui kohustatud vanema sissetulekud, laste arv või tervisega seotud küsimused on muutunud, mis võiksid olla aluseks kas elatise vähendamisele või suurendamisele.

Seadusemuudatus tundub olevat suunatud eelkõige majanduslikult vähemkindlustatud elatist maksma kohustatud lastevanemate ja elatisvõlglaste olukorra leevendamisele. Kuid kahjuks eksisteerib ka lapsevanemaid, kes kasutavad pahatahtlikult ära kõik võimalused oma lapse ülalpidamisest kõrvale hiilida ning seaduse muudatuse tulemusel on selleks olemas ka selgemad võimalused korraldada lapse viibimine mõlema vanema juures üksnes rahalistel kaalutlustel ja lapse huvide ja vajadustega tegelikult arvestamata. On selge, et kõigi huve ja võimalusi ei ole võimalik arvestada, kuid seaduse muudatused ja selged juhised laste elatiste vähendamise võimalustele annavad signaali ka kõigile neile kohustatud vanematele, kes siiani olid vabalt võimelised ülalpidama ja toetama oma lapsi ka suuremas ulatuses kui seda on baassumma või siis siiani kehtinud miinimumsumma, mis oli pool kuupalga alammäärast.

Lapse elatist on raske lapsevanemal enda huvides kasutada

Elatise vähendamine ei ole kindlasti lapse huvides. On levinud vale arusaam, et lapse elatist kasutab lapsevanem, kelle juures laps elab, enda huvides. Lapse elatist on üpriski raske lapsevanemal enda huvides kasutada. Lapse kasvatamisega kaasnevad paratamatult kulud. Last on vaja toita ja riietada, laps tarbib samamoodi elektrit, soojusenergiat ja vett. Lapse transportimisega lasteaeda, trenni, arsti juurde, vanaema juurde jne kaasnevad kulud. Laste koolitarbed ja huvitegevused ei ole tasuta, laps vajab aegajalt ka ravimeid jne ehk kõik eeltoodu maksab. Vanemad, kellega laps elab, ei jäta last pimedasse, ei keera lapse toast välja elektripirne ega jäta last kodu ukse taha ning ei lase lapsel paljalt ringi joosta ja nad ei jäta last nälga. Seetõttu on ka kummaline ja kahjuks üpris levinud elatist maksma kohustatud vanema arusaam, et lapse elatisraha kasutab teine vanem enda tarbeks.

Kindlasti ei ole, ükskõik mis piirid ka kehtestatakse, see areneva ja ülalpidamist vajava lapse huvides senikaua kuni hakatakse kohtutes arvestama vanemate reaalseid sissetulekuid (sh ka võimalike ümbrikupalkasid ja muud vara) ja võimalusi oma lapsi ülalpidada endaga ühetaoliselt. Seetõttu on vägagi tervitatavalt täiendatud seaduse osa, mis võimaldab elatise välja mõista ka seaduses sätestatud summast suuremas ulatuses arvestades seejuures kummagi vanema varalist seisu või lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel.

Lapsevanematele kellele käib elatise maksmine siiski üle jõu on jäänud seadusesse sisse juba  eelnevalt kehtinud mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise vähendamiseks, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel, seaduse alusel arvutatud elatise summa ulatuses, osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Juristid aitavad elatise suurust muuta

Seaduse muudatustega anti kohtutele ka selge alus jätta elatise hagiavalduse esitamisel menetlusega kaasnevad menetluskulud vanema kanda, kes lapse nimel elatise hagi esitas olukorras, kus elatise hagi esitamisel kasutati oma õigusi pahausklikult. Sellise olukorraga võiks olla tegemist näiteks juhul kui lapsevanem tasub juba lapsele elatist piisavas ulatuses ning on valmis ka elatise suurendamiseks, kuid teine vanem pöördub sellest olenemata kohtusse ning kohtus jääb elatise hagi rahuldamata.

Mis puudutab elatise nõuete menetlemist kohtutes üldiselt, siis kindlasti ei vähenda see seadusemuudatus kohtute tööd. Kui on antud võimalus elatise vähendamiseks, siis elu on näidanud, et vanemad kasutavad seda olenemata sellest, kas see vastab lapse huvidele või mitte.

Julgustan siiski enne kohtutee ettevõtmist lapsevanemaid sügavalt läbi mõtlema lapse huvid ja vajadused ja seejärel oma võimalused ja vajadused ning leidma kohe alguses kompromisse, et vältida emotsioonide ja isiklike põhimõtete pealt tulenevaid kõigile koormavaid kohtuvaidluseid ja ebavajalikke kohtukulusid. Ebamõistlik on kulutada lapse vajaduste üle vaidlemiseks raha õigusabile ning mõistlikum on kulutada kohe see raha lapse vajaduste rahuldamiseks.

Kui lapsevanem leiab siiski, et uus õiguslik olukord annab võimaluse elatise arvestusi ja summasid täpsustada ja reaalse olukorraga vastavusse viia, siis HUGO OÜ juristid aitavad Teil elatise suurust muuta, sh selleks läbirääkimisi pidada ja teid kohtus esindada või kaitsta teie huvisid ja õiguseid seoses teise vanema poolt esitatud elatise vähendamise nõuetega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.