"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
fotod Tallinnas ja Narvas mälestati Vabadussõjas langenuid (1)
03. jaanuar 2022
Tallinnas mälestati Vabadussõjas langenuid. Täna kell 10.30 asetas Kaitseliidu Tallinna Malev Tallinna Reaalkooli Õppursõdurite monumendi jalamile pärja. Foto Mats Õun

Tallinnas Vabaduse väljakul ja Narvas Peetri platsil esmaspäeval peetud tseremooniatel mälestati Vabadussõjas langenuid ning tähistati 102 aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahu möödumisest.

Vaata galeriid (34)

Kaitseminister Kalle Laanet asetas Tallinnas peetud tseremoonial pärja „Eesti rahvalt“ Vabadussõja võidusamba jalamile. Laanet ütles, et nii võidusamba ees kui ka igas Eestimaa nurgas mälestatakse tuhandeid Vabadussõjas langenud, kadunud ja vigastatud kangelasi, kes andsid Eesti eest oma kallima vara – oma elu ja tervise.

„Iga sõda toob kannatusi, purustusi ja leina, kuid lõpeb kunagi rahuga. Inimesed saavad elada väärikalt ja töötada viljakalt üksnes rahu tingimustes. Eesti ei pea enam üksi seisma enda eest. Meil on tugevad liitlased, kellega koos me kaitseme ning hoiame teineteist, kuid rahu ei ole ikkagi iseenesestmõistetav. Seda tuleb hoida ja kindlustada iga päev,“ tõdes Laanet.

Kaitseminister lisas, et meie mandri ja alliansi julgeolek on tegelikult reaalses ohus. „Euroopa Liidu idanaaber ei soovi ise elada ega lasta teistel elada rahus ja demokraatias. Mõned teised maad on tema jaoks pelgalt vallutamisväärt territooriumid, mitte iseseisvad riigid, mille rahvastel on oma keel ja kultuur ning võõrandamatu õigus valida oma arengusuunda ja sellest lähtuvalt oma partnereid,“ märkis Laanet.

Vabadussõjas võidelnuid mälestati ka Narvas Peetri platsil, kus osales kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. „Omariikluse eest tuli ennastsalgavalt võidelda. Üle 13 kuu kestnud Vabadussõjas langes Eesti poolel mitu tuhat võitlejat, ka täiesti süütuid tsiviilelanikke, keda me mälestame tänasel tseremoonial,“ lausus Salm. „Vabadus võideti kätte raske võitluse ja inimohvritega.“

Vabadussõja võidusamba jalamile asetasid pärjad ka kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad. Kaitseliidu ning Eesti Kaitseväe esindajad asetavad täna pärjad ning süütavad küünlad kõikjal üle Eesti paiknevate Vabadussõja mälestusmärkide juures.

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919. Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30.

1920. aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus ligi 6000 sõdurit.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

osavõtt
4. jaan. 2022 21:43
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/riigijuhid-ei-pidanud-vabadussoja-vaherahu-aastapaeva-miskiks/