"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Kriisist väljumise hind Ettevõtja Jüri Mõis: lõppude lõpuks kannatavad ikkagi kõige enam hoiustajad ja eelkõige pensionärid (0)
06. jaanuar 2022
Janek Mäggi ja Jüri Mõis. Foto: Scanpix

Ettevõtja Jüri Mõis ütles, et kriisist väljumiseks on kõige parem variant hakata raha juurde trükkima. „Lõppude lõpuks kannatavad ikkagi kõige enam hoiustajad ja eelkõige pensionärid, kes ongi peamised hoiustajad,“ hoiatas ta. „Kuskilt mujalt ei ole ühiskonnal neid rahareserve võtta.”

Ettevõtja Janek Mäggi sõnul on majandusvaldkonnas kõige olulisem see, et võimalikult ruttu lõppeksid ära kõik igasugused piirangud, kuna neist mingisugust kasu enam ei ole. “Paljud sektorid on saanud kannatada,” lausus ta. “Näiteks Tallinna vanalinna restoranidega ja spordiklubidega toimuv on ikkagi väga kurb ja valus. Suurtel ettevõtetel üldjoontes läheb hästi, neid need piirangud tegelikult eriti ei mõjuta.”

Mäggi lisas, et väikeettevõtlusele on olukord väga raske ja see ongi tema arvates võtmeküsimus. “Kui me suudaks siin mingisuguse revolutsiooni saavutada, siis oleks ikka juba väga hästi,” lausus ta. “Samas üldiselt läheb Eesti majanduses tegelikult kõik hästi. Selles mõttes, et kinnisvarahinnad tõusevad, raha on palju, võiksime vaadata seda kõike ka väga helgelt.”

Mäggi sõnul pole probleemidest aga samas võimalik kõrvale vaadata. “Meil on mingi infrastruktuuri osa väga tugevalt kannatada saanud,“ lausus ta. „Ja see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest inimesed on eluala vahetanud. Tegelikult nad ei mõtle iga päev ümber, et läksin ühest sektorist ära, läksin teise – see on probleem. Aga suurtel ettevõtetel minu arust seda probleemi ei ole. Kuigi kõik ähvardavad majanduskriisiga ja ütlevad, et see kohe tuleb, siis tegelikult raha on turul palju ja see liigub hästi kiiresti. Eesti majandus on välisteguritest väga oluliselt mõjutatud. Mis tähendab, et kui Eestist väljas on asjad  hästi või vähemalt näiliselt hästi, siis siin mingisuguseid tagasilööke tegelikult näha ei ole.”

Nii mõnedki ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle

Mäggi ütles, et tööjõud õpib märkimisväärselt ringi. „Selles mõttes, et kui ühes sektoris on asjad halvasti, siis inimesed lihtsalt kolivad ümber teise sektorisse ja kõik on jälle hästi,” kommenteeris Mäggi tööjõupuudusega seonduvat. “See on natuke niisugune kunstlik teema ka. Kõik asjad on nõudluse-pakkumise vahekorras ja kui kuskil tahetakse pakkuda midagi soodsama hinnaga ja see ei õnnestu, siis lihtsalt tõstetakse hinda ja siis on jälle võimalik seda pakkuda. Nii et on neid hoobasid, millega tööjõupuudust reguleerida.”

Ettevõtja Jüri Mõis kirjeldas kõnealust olukorda aga piltlikult: “Mulle tundub niimoodi, et (ettevõtja seisukohalt) kui sul ei ole kuue tuhande euroga kuus võtta programmeerijat, siis maksa seitse ja pool, siis on küll ja kui siis ka ei ole siis maksa kümme. Küsimus on selles, et nende inimeste kvalifikatsioon ei ole selline, et nad suudaksid oma kümnetuhandelist palka õigustada.”

Mäggi ütles, et me ei konkureeri mitte ainult riigi sees vaid me konkureerime ka tegelikult Soomega, Rootsiga jne. „Eesti jaoks on võtmeküsimus see, et kõikidel inimestel oleks võimalik inimväärselt ära elada – et palgad ja hinnatase oleksid omavahel mõistlikus kooskõlas,” sedastas ta.

Inflatsioon on aga Mäggi sõnul ajalooline võitlus. “Mõlemat pidi, nii hindades kui ka palkades võiks jõuda tegelikult sarnasele või täpselt samale tulemusele,“ lausus ta. „Näiteks Ameerika majandus on üles ehitatud kõrgele inflatsioonile. See sunnib raha kiiremini liikuma. Kui hinnad kogu aeg tõusevad, siis inimesed peavad rohkem tööd tegema ja nõudma rohkem palka. Seda tasakaalupunkti hinna ja palga vahel leida kogu riigi ulatuses on väga raske.”

Mäggi ütles, et riiklikult ei ole küll võimalik hindu enamus valdkondades tegelikult kuidagi korrigeerida, sest see ei ole jätkusuutlik strateegia. „Tegelikult turg peab need asjad paika panema,“ märkis ta. „Aga kui riik langetab selliseid otsuseid, mis mingisuguseid sektoreid üle kuumendab ja teisi jahutab, siis see muidugi on problemaatiline.”

Mida kõrgemad hinnad, seda kõrgemad palgad

Mäggi lausus, et keskmine palk ei näita sisuliselt mitte midagi. “Selles mõttes, et inimese jaoks on oluline see, kui palju tema konkreetset palka saab ja tema palk sõltub konkreetselt sellest, et kui palju suudab see ettevõte (kus ta töötab) oma teenuseid müüa ja mis hinnaga,“ lausus ta. „Kui ettevõte suudab kallilt müüa, siis enamasti see kajastub ka palkades. On üksikud ettevõtted, kus võib-olla päris nii ei ole, aga enamuses on ikkagi niimoodi, et mida kõrgemad hinnad, seda kõrgemad palgad. See seos on üks-ühele.”

Mõisa sõnul on ikkagi nii, et kui riigis on kriis, siis kriisist väljumiseks on kõige parem variant hakata raha juurde trükkima. “Näiteks Eesti Vabadussõda – hakati raha trükkima, ehitati sõjamasinad ja saadigi iseseisvus kätte,“ lausus ta. „Tekkis küll kohutav inflatsioon aga tühja sellest! Inimesed jäid ellu ja riik sai iseseisvaks. Täpselt sama on selle pandeemiaga ka. Kõik riigid teevad seda ja loomulikult lööb see lõpuks kusagil välja,” ütles ta.

Mõis hoiatas, et lõppude lõpuks kannatavad ikkagi kõige enam hoiustajad ja eelkõige pensionärid, kes ongi peamised hoiustajad. “Kuskilt mujalt ei ole ühiskonnal neid rahareserve võtta,” sedastas ta.

Paljudes valdkondades on hindu kergitanud ka kriisist tulenevad tarneraskused.

“See šokk, mis eelmisel aastal tuli, oli paratamatu,” kommenteeris Mäggi tarneraskustega seonduvat. “Kui toimuvad väga kiired muutused, siis ei suudeta kohaneda. Tänaseks on valdav osa turust kohanenud nende muudatustega. See kohanemisprotsess jätkub ja ma arvan, et selle aasta jooksul kindlasti me näeme, et tuleb suhteliselt stabiilne elu. Mõnede asjade puhul muidugi hinnatakse nende väärtus ümber. Eriti sellised kaubad mille hinda suruti väga alla, et äkki saab Hiinast odavamalt jne. Nüüd vaadatakse, et seal ei ole vahet, kas maksta mingi asja eest kaks või viis eurot –  inimesed ostavad ikka, peaasi et ruttu saab.”

Mäggi sõnul on näiteks vanade autode väärtus väga palju tõusnud tarneraskuste tõttu, kuna inimesed ei viitsi aasta aega oodata. „Enamus inimeste jaoks on ikkagi hind põhiargument,” lisas ta.

Mõis viitab siinkohal Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde ennustusele, et 2022 aasta esimeses kvartalis tarneraskused leevenevad. “Christine Lagarde annab väga selgeid makroanalüütilisi ennustusi ja need on ka läinud minu meelest täiesti täppi,” sõnas ta.

Mõis tõi näiteks kiibitööstuse. “Uued tehased lähevad käiku,“ lausus ta. „Euroopas ehitatakse tehaseid, Ameerikas ehitatakse tehaseid. Kõik teevad tohutul kiirusel oma kiibitehaseid, kes selleks võimelised.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.