"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
meediavahi podcast pealinnas Lumi: inimesed ei vaja traditsioonilist meediat, et oma frustratsiooni ja ängi väljendada (0)
06. jaanuar 2022

„Inimesed, ka jõukad inimesed, postitavad ja pommitavad sotsiaalmeediasse igapäevaselt oma elektriarveid,” ütles suhtekorraldaja Ott Lumi. “Nüüd on küsimus minu jaoks väga huvitav – kuidas see mängib rolli 2023 valimistel? See on võtmeküsimus minu jaoks.“  

Meediavahi Pealinna podcastis kõnelesid Allan Alaküla ja suhtekorraldaja Ott Lumi uuest aastast ja meenutasid ka möödunut. Räägiti põhiliselt meediast aga ka muidugi poliitikast.  

 Alaküla sõnul on meediast alustada isegi lihtsam, sest 6. jaanuar on maailma meedia jaoks pöördelise tähtsusega päev. „Ja ka meediavaht alustas aasta tagasi oma tegevust kajastusega just nimelt mustast kolmekuningapäevast USA Kapitooliumis,“ rääkis ta. „Juhtunud mässu meediakajastusest või meedia rollist selle mässu tekkimise kajastamisel. Mäss iseenesest ei ole ju midagi erilist põhimõtteliselt ka USA-s. Maailmas ammugi mitte. Mässe on paremal ja vasakul, kollased vestid, Kasahstan – võtame kas või tänased uudised.”

Alaküla ütles, et meedia roll ehk siis sotsiaalmeedia hiidude roll on mitte ainult USA, vaid ka teiste riikide mässudes oluline instrument. “Mitte juhuslikult suleti Kasahstanis esmaspäevast algul kogu sotsiaalmeedia, aga siis igaks juhuks võeti maha kogu internet, kogu andmelevi,” rääkis ta. “Isegi nüüd on telefonilevi kas maas või väga tugevasti piiratud. Info liikumine on see, mis on loomulikult kontrolli saavutamiseks oluline.“  

Sotsiaalmeedia suudab inimesi üksteise vastu väga kiiresti mobiliseerida

Alaküla lisas, et kui me viirusevastasel tegevusel räägime, et sotsiaalsetest kontaktidest, et istuge kodus, siis viirus kaob. „Sotsiaalsete kokkupõrgete puhul on täpselt sama – info. Me paneme info kinni ja põhimõtteliselt ongi vaikus majas,“  lausus ta.

Alaküla ütles, et Euroopa meedias ja ka Eesti meedias on tähtis see, kuidas sotsiaalmeediahiidude puhul mitte ainult majandusliku vaid ka poliitilist ülivõimu pidurdada. „Nüüd on Eesti hiljaks jäänud oma eurodirektiivi ülevõtmisega,“ lausus ta. „Juba on trahviähvardus reaalselt olemas. Jutt käib sellest, et esimese poolaasta jooksul võiks saada vastu võetud täiendused ja need ka kehtima hakata. Ma saan aru, et Eesti poliitiline tahe seni ei ole suunatud mitte sellele, et eurodirektiivi kasutada Google’i ja Facebooki vastu või nende mõju piiramiseks ja ohjeldamiseks, vaid pigem hoopis vene telekanalite tsenseerimiseks. See oleks küll minu arvates kurb areng, mis meid esimesel poolaastal kindlasti ees ootab.“ 

Ott Lumi jätkas, et kindlasti see Google ja Facebooki debatt on väga oluline. „Kui Eesti meedia tahab nii-öelda jätkusuutlikult toimida, siis seda valdkonda on hädavajalik reguleerida,“ lausus ta. „Eesti meedia ei saa väga suures osas oma turgu kätte ning sinna ongi koer maetud. Aga mis puudutab sotsiaalmeedia rolli poliitika kujundamisel ja keskkonna mõjutamisel, siis see pole ju midagi uut. Esimene Araabia protestilaine oli umbes 10 aastat tagasi. Mis võib-olla on uuem nähtus, on see, kuidas demokraatiates seda relva on kasutatud. Ennekõike Ameerika Ühendriigid. See on minu jaoks uus teema, kuidas demokraatiad suudavad hakkama saada sotsiaalmeediaga. Sotsiaalpoliitilise aspektina suudab sotsiaalmeedia inimesi  üksteise vastu väga kiiresti mobiliseerida. See on võtmekoht, kuidas erinevate demokraatiad hakkavad selle küsimusega tegelema.“  

 Alaküla küsimusele milles peitub lahendus, vastas Lumi, et tal ei olegi sellele lahendust. „Kui me vaatame praegu Eestis toimuvat, siis on meil kaks ühiskondlikku kriisi,“ lausus ta. „Meil on covidi kriis juba ammu ja nüüd on meil värskelt olemas energeetikakriis. Inimesed, ka jõukad inimesed, postitavad ja pommitavad sotsiaalmeediasse igapäevaselt oma elektriarveid. Nüüd on küsimus minu jaoks väga huvitav – kuidas see mängib rolli 2023 valimistel? See on võtmeküsimus minu jaoks.“  

Lumi ütles, et see on teistmoodi olukord selles mõttes, et inimesed ei vaja traditsioonilist meediat, et oma frustratsiooni ja  ängi väljendada. „See ei ole uus olukord, sellepärast et Facebook on olnud juba aastaid olemas,“ lausus ta. „Aga selliste väga suurte kõikide inimeste jaoks oluliste protsesside puhul nagu on pandeemia ja energiakriis, on see kindlasti aspekt, kus kogu ühiskond jälgib ja tahab kaasa rääkida sellel teemal. Nüüd on küsimus, kuidas see poliitspektrit mõjutab?“  

Sotsiaalmeedia sööb Eesti meedia kasumeid

Alaküla ütles, et enne poliitspektri mõjutamise juurde minekut, räägiks kuidas see meediapinda mõjutab. „Kui me need kaks läänemaailma jaoks globaalset küsimust võtame, siis näiteks pandeemia puhul see arvamusplats või kanal ei ole ju neutraalne,“ lausus ta. „Ta ei väidagi seda. Ta on valinud poole – vaktsineerimine, piirangud, maskid. Et see on õige ja kõik, kes selle vastu on, need eksivad. Nii seda turuplatsi siis jagatakse. See ei ole vaba plats kõigile, kuigi kõik mingit moodi seda üritavad ära kasutada. Nüüd energeetika puhul me esialgu ei näe veel sellist globaalset jaotust, et kuskil oleks valitud õiged ja valed vastused. Neid otsuseid ei ole lihtsalt veel.“   

Lumi sõnul on see juba tegelikult näha, kui me räägime Euroopa mastaabis. „Suur-Euroopa roheleppe protsessi on juba näha,“ lausus ta. „Sotsiaalmeedias on inimesi, lugupeetud arvamusliidreid, kes minu arust ei saa väga peavoolumeedias sõna. Aga kes häälekalt arvavad, et see rohelepe Eesti kontekstis on tehtud kiirustades. Meil on mingeid asju juba täidetud. Meie poliitikud ei ole inimeste eest piisavalt hästi seisnud Euroopa tasemel, see paistab juba välja.“  

Alaküla jätkas, et nüüd jõuame sinna, et see turuplatsi valvur asub USA-s, kusjuures ka USA-s me tegelikult ei tea, kelle poole pöörduda. „Ma saan aru, et Facebookil on tekkinud Varssavis mingisugune inimene keda justkui võibki saada kätte,“ rääkis ta. „Siis on tekkinud Ekspress grupil faktikontrolli leping ehk mingisugune institutsionaalne koostöö Facebookiga. Aga üldiselt neid kontakte pole.“  

Lumi seda aga seda momenti väga traagiliselt ei võtaks, sellepärast et sotsiaalmeedia ongi vaba arvamusplats. „Sotsiaalmeedia probleem minu jaoks on kogu aeg olnud see, et ta lihtsalt sööb Eesti meedia kasumeid ja tulemeid,“ lausus ta. „Minu arust on vaja sotsiaalmeediat rohkem kontrollida. Et Eesti meedia saaks rikkamaks. Ma arvan, et maksustamine on just sellel eesmärgil, mitte selleks, et kuidagi arvamusi piirata.“ 

Alaküla arvates on seal justkui konsensus. „Isegi Rahvusringhääling kutsub üles erameediat oma järel tulema sõtta Facebooki ja Google’iga,“ rääkis ta. „Aga seal ei ole vaidlust. Aga nüüd demokraatia küsimus ehk ikkagi kui turuplatsil tegutseb valvur, valib pooli. Kui seal ei valitaks pooli, siis see oleks üsna metsik turg neid pooli valitakse vähemalt olulisemates küsimustes ja neid jõustatakse. Neid jõustajaid me ei tea nägupidi, me ei tea nende nimesid.“

Lumi arvates praegu ei ole ju näha, et covidi ja energiakriisi debatis keegi otseselt Facebooki nagu arvamusplatsi kujundaks. 

2022 on valimiseelne aasta

Alaküla konstateeris, et on valimiseelne aasta. „Valimisaasta on 2023. Aga valimiskampaania positsioonide sissevõtmine algas juba tegelikult selle aasta eelarve tegemisega ehk juba eelmisel sügisel. Kaht suurt valimiskampaania teemat, võib-olla peateemasid oled juba nimetanud – energiahind ja pandeemia. Hakkame siis parteide kaupa võtma, kes siit võtavad pikemaid kõrsi ja kellele jäävad lühemad.“ 

Lumi markeeris ühe teema veel, see on julgeolek. „Me ei tea tegelikult, mis on seis selle aasta septembris. Kui seis on sama rabe ja oletame, et Ukraina on juba ründe all. Siis ma arvan, et valimiste suur teema on pigem julgeolek aga elame-näeme.“  

Lumi sõnul on Reformierakonna reiting viimasel kuul ja kahel kuul pigem suurenenud ja stabiliseerunud. „Ma ei tea, kas see on ajutine?“ küsis ta. “Elame-näeme. Kui me vaatame kogu dünaamikat, siis mina olen pigem üllatunud, et see kõver on tõusnud. Arvasin, et langus pigem jätkub. Ma pigem eeldan, et Reformierakonna küsimus on ennekõike seis peegelpildis Eesti 200. Nende põhiline strateegiline risk nendel valimistel on Eesti 200. Mõnes mõttes nad ongi nagu ühes anumas, et kui üks tõuseb siis teine langeb. Kuigi Eesti 200 on võimeline võtma kindlasti neid valijaid, kes üldse valija valima ei tule. Ideoloogilises mõttes on nad ühes segmendis. Reformierakonna tulem valimistel sõltub sellest, kuidas Eesti 200 suudab ennast mobiliseerida. Ennekõike uusi inimesi tuua poliitikasse.“

Eesti 200 pigem ikkagi selline protestierakond

Alaküla lisas, et see oli hea paar ja tõenäosus on üks olulisemaid ja määravamaid tegureid. „Kui vaatame nendele suurtele küsimustele vastuseid, siis Reformierakonna vastused energiakriisile ja ka pandeemiale ning võrdleme neid Eesti 200-ga, siis ei ole midagi võrrelda,“ lausus ta. „Reformierakond valitsuses olles on neid vastuseid pakkunud, need muudatused ei ole väga hiilgavad olnud, aga Eesti 200 tegelikult ei ole nendes küsimustes üldse profiiti võtnud.“ 

Lumi oli Alakülaga sada protsenti nõus. „Kristina Kallas covidi pandeemia olukorras on midagi kirjutanud, aga profiili ei ole,“ lausus ta. „See on suur probleem nende jaoks, aga seda potentsiaalselt. Kui me vaatame ideoloogiliselt, on Eesti 200 pigem ikkagi selline protestierakond ja protestierakondadel on võimalus end kuidagi platseerida selles kampaania olukorras kui midagi uut ja kellelt võib-olla ei oodata vastuseid vanadele küsimustele. Nende olukorras on võimalik, et nad üritavad rääkida oma teemadest. Kui me vaatame nende esimest katset, mis ebaõnnestus, siis ma arvan, et nad ikkagi üritavad jätkata riigireformi teemadel.“ 

Lumi sõnul riigireform valimisküsimustes sõltub palju sellest, kuidas suudetakse ennast mobiliseerida. „Oletame, et nad õnnestuvad selles, et kaasavad Kersti Kaljulaiu kampaaniasse kui liidri. Siis ma arvan, et see on väga võimalik.“

Lumi lisas, et laias laastus on see küsimus, kas me oleme oma riiki piisavalt reforminud viimase 15 – 20 aasta jooksul, võttes arvesse, et meil on suhteliselt umbe jooksnud omavalitsussüsteem.  

Alaküla ütles, et on üks asi, mis on enamasti valimistel määrava tähtsusega tegur, mida ka Reformierakond muuta ei saa, nagu ta ei saa muuta seda, et Eesti 200 on lihtsalt uus ja Reformierakond ei ole. „Reformierakond ei saa muuta ka seda, et 200 taga on Eesti uus raha,” rääkis ta. “Muuhulgas tegelikult seda tõugu raha, mis just nimelt määrab ka Ameerika poliitikat. Mida küll tahetakse kohitseda praegu ehk seesama IT raha, idufirmade raha. Kõige rohkem nad toetavad rahaliselt grupiviisiliselt Eesti 200 ja moe pärast Reformierakonda. Ja see on nüüd see, kus tegelikult ka mentaliteet eliidi suhtumisest väga palju oleneb. Lipp on maha pandud ja see ei ole Reformierakonna kasuks. Ja seda ongi väga raske pöörata.“ 

Alaküla arutles edasi, et kas teisel valitsusparteil, Keskerakonnal on ka selline paariline nagu Reformierakonnal on?

Lumi sõnas, et tegelikult ei ole. „Me võime rääkida mõnes mõttes ju nendest ja  EKRE-st, aga tegelikult see konkurents Keskerakonna ja EKRE vahel ei ole väga terav,“ lausus ta. „Keskerakonna liin viimastel kuudel on see, et nad on valitsuse mainstreami liini osas olnud kriitilised ja skeptilised. Mulle tundub, et see läheb peale suurele osale nende valijatest. Ja ennekõike on siin võtmeroll Jüri Ratasel, kes seda valitsuse siseopositsiooni kehastab. Ma ei näe ka mingit strateegilist võimalust kõvasti tõusta selle aasta jooksul. Nende eesmärk ilmselt on oma 20 protsenti hoida. Praeguse seisuga mulle tundub, et Keskerakond on suhteliselt vabas vees.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.