"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
keskkond Pääsküla prügilast saab tulevikus suur päikesepark, kuid pakutud on ka mäesuusakeskust (0)
06. jaanuar 2022
Pääsküla prügila Foto Scanpix

„Pääsküla prügila ühele nõlvale on tulevikus kavas päikesepaneelid paigutada ja teha suurem päikesepark,“ ütles abilinnapea Joosep Vimm prügila hüdrogeoloogilise uuringu tulemuse tutvustamisel.

Vimm lausus, et prügila on nüüd seitseteist aastat suletud olnud ja hüdrogeoloogilises uuringus jälgiti, kuidas vesi seal pinnases liigub. „Uuring oli ühtlasi ka eelduseks sellele, et hakata arutama, mis mäega tulevikus saab,“ lausus ta. „Päikesepaneelide osas on linnavalitsuse käesoleva aasta eelarves ettenähtud rahastus eskiisprojekti tellimiseks.“

Idee rajada mäesuusakeskus ja suusabaas

Vimma sõnul on prügila osas kindel, et homne päev ei hakata sinna midagi rajama, kuid see ei takista tuleviku poole vaadata. „Kindel on see, et järgmised kolmteist aastat ei juhtu veel midagi, sest pinnas peab enne vastama õigetele tingimustele, et sinna üldse tulevikus midagi rajada saaks,“ märkis Vimm. „Lisaks on vahepeal välja käidud ideid, et sinna võiks rajada hoopis mäesuusakeskuse ja suusabaasi.“

Hüdrogeoloogilise uuringu eesmärgiks oli uurida nõrgveesüsteemi toimimist ning tuvastada välise vee sattumist nõrgveesüsteemi, samuti uurida gaasikogumisüsteemi toimimist ning analüüsida niisutamise mõju biogaasi tekkele. Prügila gaasi kogumine ei ole vastavalt seirekavale enam vajalik, kui prügila gaasi tekib alla 10 m3 /h/ha. Praegu tekib Pääsküla prügilas gaasi 2,2 m3 /h/ha. „Pääsküla endise prügila maastikul käib pidev monitooring ning lisaks sellele toodetakse seal biogaasi, mis varsti ka lõpetatakse ning siis on otstarbekas lõpetada ka prügila niisutamine,“ lausus Vimm.

Päikesepaneelid munitsipaalhoonetele

Pääsküla katastriüksuse pindala on ~33,3 ha ja prügilademe pindala on ~24,8 ha. „Kuna tegemist on suhteliselt suure territooriumiga, siis ei tahaks, et see niisama kasutuna seisaks.  Kui vaadata Tallinna rohepöörde eesmärke, siis tegelikkuses on päikeseenergia tootmine seal, kus võimalik,“ tõdes Vimm. „Ka Tallinna linna ametid ja linnavalitsus on uurinud erinevaid võimalusi, et munitsipaalhoonetele päikesepaneele paigaldada.“

Vimm ütles, et Pääsküla prügila hüdrogeoloogilise uuringu tulemuste tutvustamisel midagi kindlat ei otsustatud. „Meil on ülevaade uuringu tulemustest ja see on meile lähtepunkt, et vaadata tulevikku,“ lausus ta.

Pääsküla prügila rajati 1974. aastal (mõnedel andmetel 1972. aastal) ajutise olme-ja tööstusjäätmete ladestuspaigana. Prügila seisundi uuringuid alustati 1989. aastal ja 1992. aastast alustati järk-järgulist kaasaegsete prügiladestusvõtete rakendamist. Jäätmete vastuvõtmine lõpetati 3. juunil 2003 ja alustati prügila sulgemisega ning lõplikult suleti see 2007. aastal. Samal ajal alustas tööd Tallinna linna uus prügila Jõelähtmel. Pääsküla prügila maht 2003. aastal oli umbes 4,5 miljonit m3, suhteline kõrgus umbes 30 m ja pindala 30 ha.

Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (ajavahemik 2004-2034). Juhul, kui seireandmetest selgub, et prügila ei ole selleks ajaks piisavalt stabiliseerunud tuleb järelhooldeperioodi pikendada. Prügila sulgemisjärgset seiret teostab alates 2019. aastast ELLE OÜ.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.