"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Ettevaatust: lumi ja jää katustel on tõsine oht! (0)
07. jaanuar 2022
Foto: Mats Õun

„Viilkatuste puhul on näha suuremat ohtu mööduvatele jalakäijatele – seda põhjustavad rippuvad jääpurikad ja samuti võimalus, et katuselt kukub alla suurem lumehunnik,“ ütles If Kindlustuse varakahjude grupijuht Lauri Nõu sõnul, kelle sõnul näitab kogemus, et majade katustega seotud õnnetused sõltuvad tihti katusetüübist.

„Majadele tekitab lumi ja jää rohkem kahjustusi juhul, kui tegu on lameda katusega ehitisega. Lamekatuste puhul on peamiseks ohukohaks see, et vee äravoolutrassis olev vesi jäätub ning pressib torustiku pooleks. Kahjuks on täna veel palju selliseid hooneid, millel pole äravoolutrassi paigutatud külmumist takistavat küttekaablit.“

Tänavune talv on küllaltki lumerohke ning pidevalt vahelduvad pluss- ja miinuskraadid tekitavad probleeme nii liikluses kui ka majade katustel. If Kindlustuse poolt läbi viidud põhjalikust analüüsist selgus, et jalakäijaid ohustavad pigem viilkatustelt kukkuvad jääpurikad, majaomanikele toob aga rohkem muret lamekatustele kogunenud lumi.

Üle 70% lumega seotud õnnetustest juhtub lamekatustel

Varakahjude grupijuhi sõnul saab õnneks järjest rohkem majaomanikke ja ühistuid aru, kui suurt ohtu möödakäijale kujutavad endast maja katuselt alla rippuvad jääpurikad. Sama ohtlik võib olla lumemassiiv, mis koos jääga alla kukkudes võib peale jalakäijate vigastada ka läheduses parkivaid autosid.

„Paraku juhtub ka seda, et lume raskuse all kukuvad alla vihmaveerennid. Seega on tegu vägagi tõsise olukorraga. Enamik kinnisvaraga seotud õnnetusi toimub siiski lamedatel katustel ja kergete konstruktsioonidega varikatustega ehitistel. Peamiselt tekitavad muret äravoolutrappide ummistused ja katusematerjali vigastused, mis annavad veele võimaluse majja pressida,“ selgitas Nõu.

Kahjud võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse

Varikatustega ehitiste peamine probleem on puudulik projekteerimine, mis tähendab, et sellised ehitised on tihtipeale püstitatud asjatundjate abita. Selle juures pole arvestatud lume kaalu, eriti kui see peaks muutuma vesiseks ja raskeks. Varikatuste alla paigutavad ettevõtjad tihti väärtuslikku tehnikat, mida nad ei soovi hoida lageda taeva all. Kui siis katus lume raskuse all kokku vajub, võib kahjusumma vägagi suureks kujuneda.

„Suurimad lume ja jääga seotud kahjud võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks ühel aastal kukkus lume tõttu kokku Pärnu spordihoone katus, mille puhul tuli kindlustusel kahjusid hüvitada rohkem kui 300 000 euro eest. Veel sagedamini esineb aga juhtumeid, kus kahjude summa on paarikümne tuhande euro ringis. Ka inimestega juhtuvad õnnetused võivad tähendada pikka taastusravi, püsivat puuet või koguni surma. Neilgi juhtudel võivad ravikulud või hüvitised ulatuda kümnete ja sadade tuhandete eurodeni,“ ütles Nõu.

Varakahjude grupijuhi sõnul tuleb katuselt lund ja jääd eemaldada ettevaatlikult. Ennekõike tuleb silmas pidada, et sellega ei tekitataks ohtu iseendale, teistele isikutele või varale. Tihti on mõistlik palgata selleks professionaalid, kes peaksid tagama ka selle, et nad ei rikuks lund lükates katuse katet ega tekitaks seeläbi uusi probleeme juurde. Katuselt lund koristades tuleb veenduda, et kukkuv lumi ja jää ei ohustaks möödakäijaid ega läheduses parkivaid sõidukeid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.