"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Kopli ametikooli õppedirektor: kui õpilasel ei ole sihiks ülikooli astuda, siis ei ole mõtet ka gümnaasiumis aega raisata (3)
07. jaanuar 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

“Kutseharidus on ikkagi neile, kes tahavad kohe tööle asuda,” ütles Kopli Ametikooli õppedirektor Valeria Grinevskaja. “Kui õpilasel ei ole sihiks ülikooli astuda, siis ei ole mõtet ka gümnaasiumis aega raisata,” lisas Grinevskaja. Töötukassa karjäärinõustaja Triin Partsi sõnul on konkurss gümnaasiumitesse küll suurem, kuid palju on ka neid põhikooli lõpetanud noori, kes on endale juba meelepärase eriala leidnud ning kaaluvad ka kutsekooli astumist.

“Tegelikult mõlemad on väga olulised ja tahetud valikud,” sõnas Parts. “Gümnaasiumites kindlasti on suuremad konkursid aga ka kutsekoolides viiakse vestlusvoore läbi. Gümnaasiumite puhul võib-olla õpilased tunnevad natuke rohkem pinget, et ikka kuhugi sisse saada.”

Vestlusvoor aitab väljalangevust ennetada

Kopli Ametikooli õppedirektori Valeria Grinevskaja sõnul toimuvad vestlused kõigi sisseastujatega ning need on oma loomult erinevad vastavalt valitud erialale. “Vestluse viivad läbi õppesuuna juht ja konkreetselt need õpetajad, kes tulevikus hakkavad seda õpilast õpetama,”

Selliselt läbiviidud vestlused on Grinevskaja sõnul vajalikud ühelt poolt selleks, et saada aimu õpilase tegelikest teadmistest. “Tunnistusele märgitud hinne võib sageli olla petlik,” ütles ta. “Näiteks elektriku erialale sisseastumisel selgitavad õpetajad kindlasti välja millised matemaatilised ja füüsilised teadmised õpilasel tegelikult on.”

Grinevskaja selgitas, et vestlus on ka selle jaoks, et väljalangevust ennetada. “Õpilasele tuleb selgeks teha, millest õppekava koosneb ja mida see eriala üldse tähendab,” ütles ta.  “Tihtipeale õpilane tuleb lihtsalt (eriala) nime peale, aga mida see eriala endast kujutab, ei tea üldse või tuli lihtsalt koos sõbrannaga.”

Kutsehariduse maine on aastatega paranenud

Kui vanasti peeti kutsekooli minekut tihtilugu teatud mõttes läbikukkumiseks, siis tänaseks on kutsehariduse maine Partsi sõnul tublisti paranenud. “ Kui ikkagi õpilane tunneb, et ta tahab kohe praktilist tegevust teha, siis ta kindlasti kaalub juba kutsekooli,” sõnas ta. “Kutsekoolides on ka väga populaarseid erialasid, võtame näiteks kasvõi IT või kokanduse, mida saabki juba peale põhiharidust omandama minna.”

Parts kinnitas, et ammuilma aegunud arvamus, nagu oleks kutsekoolid rumalatele on tänaseks küll vaid hääbuv müüt.

Samal seisukohal on ka Grinevskaja. “Kutseharidus on ikkagi neile, kes tahavad kohe tööle asuda,” sõnas ta. “Kui õpilasel ei ole sihiks ülikooli astuda, siis ei ole mõtet ka gümnaasiumis aega raisata.”

Partsi sõnul sõltub valik ikkagi eelkõige noorest inimesest endast ja sellest mis tüüpi õppimisstiil on isiksusele sobivam. “Gümnaasium sobib nendele, kes kindlasti tahavad tulevikus ülikooli minna ja kellele meeldib selline õppimisstiil kus on rohkem näiteks lugemist ja referaatide kirjutamist,” ütles ta. “Kutsekool sobib neile, kes tahavad juba peale põhikooli ametit õppida ja kes on saanud põhikoolis näiteks programmeerimist ning teavad, et tahaksid kohe IT-ga seotud eriala õppima minna.”

Õpilastel jääb tihti infost puudu

Grinevskaja tõi välja aga ka ühe kitsaskoha – tihtilugu jääb õpilaste jaoks infost puudu. “Paljud õpilased ei ole kõigist võimalustest ja õpitavatest erialadest teadlikud,” ütles ta. “On koolid kellega me teeme väga toredat koostööd ja käime kevadeti teavitustööd tegemas. Samas on aga kahjuks ka koole, kes ei soovi kutseharidust propageerida ning tahavad, et võimalikult paljud õpilased jääks nende juurde gümnaasiumisse.”

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi pikaaegse direktori Kaidor Dambergi sõnul on selline praktika õpilaste suhtes ebaaus ning vahel on probleemiks hoopiski lapsevanemad, kelle arvates pole kutseharidus ikka veel piisavalt prestiižne. “On vanemaid kes ei näegi mitte mingit muud võimalust, kui et laps lõpetab põhikooli ja läheb gümnaasiumisse. Oleme pidanud vanematega koosolekuid ning neid veennud, et ka kutsehariduslik tee on mõistlik.”

Damberg rõhutas, et just õpilased ise on need, kes ameti õppimist reaalse võimalusena kaaluvad. “Nad näevad, et kutseharidus on ka väga väärtuslik ja häid perspektiive avav.”

Oluline on, et kool oleks jõukohane

Kindlasti ei tasu Partsi sõnul karta ka seda, et minnes kutsekooli võidakse enda jaoks sulgeda edasised teed ja võimalused kõrghariduse omandamiseks.  “Kutsekooli lõpetades ei pea tegema riigieksameid,” lausus Parts. “Samas kui see soov on, siis saab alati ise vajadusel juurde õppida ja need sooritada. Kõrg- ja ülikoolid mitmete erialade puhul riigieksameid ei küsigi.”

Ka Grinevskaja sõnul pole siin mingit probleemi. “On täiesti võimalik omandada ka kutsekeskharidus juhul kui on selline soov,” lausus ta.

Gümnaasiumi valik sõltub Partsi sõnul samuti eelkõige õpilase enda soovidest ja tunnetusest. “Igast koolist saab tegelikult hea hariduse ja igale õpilasele on nii-öelda oma kool olemas,” ütles ta. “Ei tahaks öelda, et minge kuhugi kindlasse kooli, siis ootab parem tulevik. Kõige olulisem on kuidas õpilane ise õppimisse suhtub, kuidas ise pingutab – kas ta loeb huviga, valmistub riigieksamiteks jne.”

Dambergi sõnul on Gümnaasiumi valik oluline juhul kui õpilane on ise piisavalt ettevalmistunud ja tal on juba kõrged ootused ja suured lootused. “Selline ettevalmistus aitab kaasa, et soovitud kooli ka pääseda.”

Parts rõhutas ka seda, et väga tähtis on, et kool (olgu see siis gümnaasium või kutsekool) oleks jõukohane – mitte liiga raske ega samas ka mitte liiga kerge. “Eks see on raske valik aga põhimõte on see, et õpilane leiaks tasakaalu õppimise ja hobide vahel,” toonitas ta.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
7. jaan. 2022 18:04
. . . ametikooli õppedirektor: kui õpilasel ei ole sihiks ülikooli astuda, siis ei ole mõtet ka gümnaasiumis aega raisata . . . * Milleks üldse koolis käia kui lugemise-kirjutamise saab ka kodus selgeks ja rehkendamiseks on kalkulaator. Hobusevargaks õpetab kogemustega hobusevaras :)
Ropp Antoonio
8. jaan. 2022 03:29
Hea küsimus. Kui hobusevargus oleks jätkusuutlik äri, siis kahtlemata oleks ka rohkem hobusevargaid :)
uskmatu-toomas
7. jaan. 2022 14:03
Kui saa ei mõtle ülikooli peale siis pole sul lootustki saada kõrgepalgaliseks sooja õhu võngutajaks vaid jäädki väikesepalgaliseks teenindajaks !