Raamatuaasta avamisel Tallinna Keskraamatukogus rääkis linnapea Mihhail Kõlvart noortele inimestele raamatutest, oma lemmikutest ning luges ka ette katkendi eelmise aasta enimlaenutatud Mudlumi raamatust. Vestlus noortega sujus, sest Kõlvarti sõnul on ta väga palju noortega rääkinud. „Kuna mul on seljataga nii õpetajatöö kui ka treeneritöö, siis on olemas kogemus kuidas noortega rääkida. Ja ka teema on väga südamelähedane.“
Raamatu ettelugemine ei ole eriti sage tegevus, aga linnapea kinnitas, et tütrele ta ikka loeb ette. Selline kogemus, nagu täna, oli aga Kõlvarti meelest tegelikult päris huvitav ja talle meeldis.
Tänapäeva noored loevad teistsugust kirjandust
Kõlvart arvas, et noored loevad praegu teistsuguseid raamatuid. „Ja see on ka normaalne. Aga võib-olla on olemas selline kultuuri kuldvara. Raamat, mida peaksid kõik lugema – eriti noored. Seda ma täna ka nendele soovitasin. Ka selleks, et inimestel oleks ühine kultuuri- aga ka väärtuste ruum, siis on raamatud, mida tuleb lugeda.“ Linnapea enda lemmikraamat on Bulgakovi „Meister ja Margarita“.
Üritusel viibinud Daniel armastab lugeda, aga enda sõnul pole ta leidnud veel endale huvitavat raamatut. „Kui ma loen ebahuvitavat raamatut, siis tuleb uni peale. Aga mulle meeldivad raamatud mängudest. Neist saan ma teada rohkem mängude ajaloost ja saan paremini aru, mis neis toimub.“
Albert armastab küll lugeda aga prioriteediks tema sõnul on väikesed raamatud. „Sellepärast mina olen natukene laiskvorst. Paksud raamatud ei huvita, uni tuleb peale.“
Linnapea ütles noortele, et ta armastab raamatuid psühholoogiast ja ajaloost. Daniel arvas, et psühholoogiast ta vaevalt lugema hakkab aga ajaloo teema huvitaks küll. Ajaloos on nii palju sündinud ja tänu sellele saame paremini hinnata tänapäeval toimuvat.“
Raamatukogus on iga aasta raamatuaasta
Tallinna Keskraamatukogu direktori Kaie Holmi sõnul on nende jaoks iga päev ja iga aasta raamatutega seotud. „Samas raamatukogu aasta annab meile võimaluse laiemalt rääkida sellest, mida raamatukogud täna pakuvad,” lausus ta. “Tuletada inimestele meelde, et vaatamata sellele haigusele, mis meie elu mõjutab, on raamatukogud ju endiselt avatud. Ja kui on ka raamatukogus käimise harjumus veidi muutunud – nüüd ootame inimesi raamatukokku tagasi. Meil on üha rohkem selliseid teenuseid, mille puhul raamatukogu tuleb koju, et ei peagi füüsiliselt raamatukogu ruumi tulema.“
Holm ütles, et pole põhjust selle üle kurta, et noored ei loe. „On neid, kes loevad rohkem ja on neid, kes loevad vähem,” lausus ta. “Mul oli väga hea meel täna kuulda ühte noormeest rääkimas, kes armastab arvutimänge, et tema näiteks loeb mängude ajaloost. Igaüks meist võiks leida need teemad, mis neid huvitavad ja mis neid arendavad.“
