"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
USA julgeolekunõukogu: me ei aruta Moskvaga vägede kärpimist idatiival (1)
08. jaanuar 2022
U.S. Embassy

USA riiklik julgeolekunõukogu lükkas reedel ümber uudistekanali NBC teate, nagu oleks administratsioon valmis arutama Venemaaga sõdurite arvu vähendamist Ida-Euroopas.

“Ei vasta tõele, et valmistudes järgmise nädala aruteludeks Venemaaga, töötab administratsioon välja võimalusi USA vägede tagasitõmbamiseks Ida-Euroopas, millest me rääkisime ka NBC-le, kui nad selle loo avaldasid,” ütles julgeolekunõukogu pressiesindaja Emily Horne. 

“Tegelikult oleme Venemaale nii avalikult kui ka eraviisiliselt selgeks teinud, et kui Venemaa peaks sügavamale Ukrainasse tungima, tugevdaksime idatiival oma NATO liitlasi, kelle ees on meil püha kohustus. Oleme oma NATO liitlastega kindlalt ja tihedalt seotud, lahendades seda kriisi üheskoos põhimõttel “midagi ei arutata ilma sinu osavõtuta”,” lisas Horne. 

NBC News teatas varem administratsiooni ametnikule ja julgeolekuallikatele viidates, et president Joe Bideni administratsiooni ametnikud on valmis arutama Venemaaga USA ja Vene sõdurite ja õppuste arvu vähendamist Ida-Euroopas.

Kõnelused võivad potentsiaalselt puudutada kummagi riigi sõjaväeõppuste ulatuse vähendamist, USA sõdurite arvu vähendamist Baltimaades ja Poolas, vägede liikumisest etteteatamist ja Vene Iskanderi rakette Kaliningradis, olevat allikad öelnud.

USA ja NATO on võtnud kõneluste eel Venemaaga kindla hoiaku

USA kinnitas reedel, et diplomaatiline lahendus Moskvaga on võimalik, kuid selle nõudmistele järgmisel nädalal peetavatel kõnelustel järele ei anta, samas kui NATO hoiatas reaalse Venemaa sissetungiohu eest Ukrainasse.

Venemaa ja USA tippdiplomaadid kohtuvad esmaspäeval Genfis olukorras, kus Moskva on koondanud Ukraina piirile kümneid tuhandeid sõdureid ja nõudnud lääneriikidelt kirjalikku lubadust peatada NATO ittalaienemine.

Välisminister Antony Blinken süüdistas Venemaad ebatavalise otsekohesusega maailmaga manipuleerimises ja lubas kõnelustel keskenduda Moskva agressioonile Ukraina vastu. “Meid ei suunata sellest probleemist kõrvale,” ütles Blinken ajakirjanikele.

Kasutades analoogiat, mida ta on ka varem kasutanud, võrdles Blinken Venemaad “rebasega, kes ütles, et peab kanalat ründama, kuna selle asukad kujutavad mingil moel ohtu”. Välisministri sõnul peaks Venemaa teadma, et esitab “absoluutselt ebarealistlikke nõudeid”, kuid samas see on osa tema strateegiast.

Venemaa võib “väita, et teine pool ei suhtle, ja kasutada seda agressiivse tegevuse õigustuseks,” ütles Blinken. 

Tema hinnangul sõltub just Venemaast edu Genfis, kus delegatsioone juhivad tema asetäitja Wendy Sherman ja asevälisminister Sergei Rjabkov.

“Oleme valmis Venemaa edasisele agressioonile jõuliselt reageerima. Kuid diplomaatiline lahendus on siiski võimalik ja eelistatav, kui Venemaa selle valib,” ütles Blinken.

Vene president Vladimir Putin eitab kavatsust tungida Ukrainasse, kus Moskva 2014. aastal Krimmi poolsaare hõivas ja toetab Donbassi mässulisi konfliktis, mis on sellest ajast alates nõudnud üle 13 000 inimelu.

USA president Joe Biden on hoiatanud invasiooni korral ulatuslike tagajärgede eest, kaalutavate meeteme seas on väidetavalt ka Moskva eemaldamine üleilmsest pangandussüsteemist.

“Konfliktioht on reaalne. Venemaa agressiivne tegevus kahjustab tõsiselt julgeolekukorraldust Euroopas,” ütles NATO juht Jens Stoltenberg pärast alliansi välisministrite videokohtumist.

“Venemaa sõjaväe koondumine ei ole peatunud, see jätkub ja järk-järgult tuuakse juurde rohkem jõude ja rohkem võimeid.”

Moskva väidab, et pärast külma sõda lubati talle valelikult, et NATO ei laiene itta. Venemaa avaldatud ettepanekud näevad ette NATO nõustumist mitte võtma liikmeks endisi liiduvabariike Ukrainat ja Gruusiat ega rajama baase mujale endise Nõukogude Liidu aladele.

Pärast Genfi kõnelusi kohtub Venemaa kolmapäeval kõigi 30 NATO liikmesriigiga – see on esimene taoline kohtumine pärast 2019. aasta juulit.

“NATO alustab Venemaaga heas usus ja sisulist dialoogi, kuid peame olema valmis ka selleks, et diplomaatia ebaõnnestub,” ütles Stoltenberg.

Tema sõnul välisministrid “rõhutasid, et igal täiendavalt Ukraina-vastasel agressioonil on olulised tagajärjed ja Venemaal tuleb maksta selle eest rasket hinda.”

“Kõik meie liitlased saatsid väga selge sõnumi, et me ei tee kompromisse põhiprintsiipide osas, sealhulgas iga riigi õiguses otsustada ise oma tee üle,” ütles Stoltenberg.

Kuid diplomaatide sõnul on Euroopa liitlaste vahel olulisi erimeelsusi selles, millise lähenemise NATO peaks järgmisel nädalal Venemaaga peetavatel kõnelustel võtma.

Mõned rõhutavad, et keskenduda tuleks Venemaa Ukrainast taandumisele ja et Moskva ettepanekud tuleb karmilt tagasi lükata.

Teised on öelnud, et kohtumine võib aidata läbirääkimisprotsessi käima lükata ja on küsimusi, mille puhul võiks aruteluruumi olla.

EL-i juht Ursula von der Leyen rõhutas, et “Euroopa peab olema kaasatud” igasse lahendusse.

Stoltenbergi sõnul on USA “väga selgelt väljendanud, et Euroopa julgeolekut puudutavaid otsuseid ega arutelusid Euroopa julgeoleku üle ilma eurooplasteta ei tehta.”

Samuti lubas Blinken reedel telefonikõnes oma kolleegiga, et “ilma Ukrainata Ukrainast ei räägita”.

Moskva nõudmised on närvi ajanud ka NATO-sse mittekuuluvad Euroopa liitlased Soome ja Rootsi. Stoltenberg rääkis reedel nende kahe riigi liidritega, kinnitades, et allianss “austab iga riigi õigust valida oma tee”.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Toomas
9. jaan. 2022 14:32
Aga teie ei pea ka teadma mida me arutame ?