"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Autole kukkunud jää- ja lumetükid on toonud 50 000 euro eest kahjusid (0)
09. jaanuar 2022
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Tänavusel lumerohkel talvel on tihti ette tulnud juhtumeid, kus hooldamata katustelt langev jää ja lumi vigastab maja ette pargitud autot. Ainuüksi ERGO kindlustus on sel talvel selliseid kahjusid hüvitanud 50 000 euro ulatuses. Kuidas ennast ja oma vara lumekahjude eest kaitsta ning kes hüvitab kahjud?

„Lumerohke talvega käib alati kaasas oht, et majade katustelt kukub tänavale lume- ja jäätükke. Kui esimene suurem lumi ja külmakraadid on ära olnud, tuleb varem või hiljem muutus ning ilm keerab sulale. Kui selleks ajaks pole katuseid puhtaks tehtud, muutub lumi raskeks, hakkab sulama ja kukub suurema tõenäosusega üle katuseräästa tänavale. Nii tekivadki kahjud,“ selgitas ERGO transpordikahjude juht Raido Orulaid.

Ehkki minevikust on teada juhtumeid, kus räästast alla kukkunud jäätükk on jalakäijatele kaasa toonud traagilisi tagajärgi, pole sel talvel õnneks suuremaid vigastusi olnud. Küll aga on kannatada saanud inimeste vara, eelkõige autod, kui lume- ja jäätükid muljuvad katust, klaase, esikapotte ja tagaluuke. ERGO Kindlustus on maksnud tänavu talvel sõidukiomanikele kokku 50 000 euro ulatuses hüvitisi, keskmine kahjus suurus on umbes 1500 eurot.

„Seetõttu on äärmiselt oluline, et inimesed oleksid tähelepanelikud ning kontrolliksid enne sõiduki parkimist visuaalselt, missugune on katuse olukord. Kui seal on jääpurikad või lumevall ajab üle katuse ääre, siis ei tasu sinna ohutuse mõttes oma sõidukit parkida, kuna see võib kalliks maksma minna. Tegelikult tasub pea kohale vaadata ka suvel, sest osade majade katuste olukord on nii halb, et sealt võib ka ilma lumeta katusematerjali pudeneda,“ ütles ERGO transpordikahjude juht.

Kui aga jää- või lumetükk on juba autole kukkunud ja viimasele viga teinud, tuleks enne sõiduki liigutamist olukord igal juhul fikseerida – Tallinnas kutsuda kohale munitsipaalpolitsei ja mujal Eestis teavitada politseid. „Selliselt olukorra fikseerimine tagab sõiduki omanikule õiguse nõuda tekkinud kahju välja hoone omanikult või ühistult. Kaskokindlustuse olemasolul saab kindlustusselts küll kahju hüvitada, aga kui juhtum ei ole fikseeritud, siis ei saa sõiduki omanik tagasi nõuda omavastutust,“ selgitas Orulaid.

Missugune on aga olukord majaomaniku ja korteriühistu vaatevinklist? „See, et katustele koguneb lumi, pole Eesti tingimustes kuidagi ootamatu või ettenägematu. Seetõttu peab majaomanik või ühistu hoolitsema selle eest, et katused oleksid puhtad. Kohtades, kus on oht, et langev lumi võib kahjustada inimesi või vara, tuleks paigaldada katusele lumetõkked või piirata inimeste ja autode liikumist. Kui vaatamata vastutustundlikule tegutsemisele miskit juhtub, siis hüvitame kinnisvara omanikule tekkinud kahjud,” rääkis ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko.

Kui aga hoone omanik soovib, võib ta võtta enda huvide kaitseks vastutuskindlustuse, mis katab ootamatute sündmuste korral õigusabiga seonduvad kulud või pakub abi põhjendatud nõuete hüvitamisel. “Kindlasti ei tähenda aga vastutuskindlustus seda, et omanik ei pea enam olema hoolas. Kindlustust omades tuleb käituda täpselt sama vastutustundlikult nagu kindlustust ei oleks. Tuleb teha kõik mõistlik kahjude vältimiseks,” pani Makienko südamele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.