"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Blinken hoiatas Venemaad kõneluste eel vastasseisu eest (1)
09. jaanuar 2022
Scanpix

Venemaa peab tegema valiku dialoogi ja vastasseisu vahel, ütles USA välisminister Antony Blinken pühapäeval, enne kahe suurriigi kõnelusi Genfis.

“Nende erimeelsuste lahendamiseks ja vastasseisu vältimiseks on olemas dialoogi ja diplomaatia tee,” ütles Blinken CNN-i saates “State of the Union”

“Teine tee on vastasseis ja tohutud tagajärjed Venemaa jaoks, kui ta taasalustab agressiooni Ukraina vastu. Me paneme proovile, millise raja president (Vladimir) Putin on valmis valima.”

Putini valitsus on koondanud Ukraina piiri lähedale umbes 100 000 sõdurit, tirides Washingtoni külma sõja laadsesse vastasseisu.

Blinken hoiatas, et kõnelused saavad anda positiivse tulemuse ainult juhul, kui Venemaa on valmis loobuma oma agressiivsest hoiakust, mida ta kirjeldas kui “eskalatsiooni õhustikku, püstolitoru Ukraina peal”.

“Seega, kui me tahame teha edusamme, peame me nägema deeskaleerimist, Venemaad loobumas ähvardavast hoiakust, mida see Ukraina vastu praegu üles näitab,” ütles USA välisminister.

Venemaa välistas pühapäeval USA-le järeleandmiste tegemise. Kremli soov on, et Ukraina ei saaks iialgi NATO liikmesriigiks, ehkki Ukraina ise seda soovib.

Washingtoni teatel tahab Moskva arutada ka Euroopas paiknevate raketisüsteemide tulevikku.

Blinken nentis, et ei oota eelseisvatelt läbirääkimistelt erilisi läbimurdeid, kuid ta rõhutas, et Moskvat ootavad diplomaatiast loobumisel karistused.

Venemaa võib olla silmitsi karmide majandus- ja rahandussanktsioonidega, “aga ka pea kindla NATO positsioonide tugevdamisega Venemaa lähedal ning jätkuva toega Ukrainale”, ütles ta ABC saates “This Week”.

“See ei ole ainult mina üksi, kes seda ütleb. G7 on selgelt öelnud, et oleksid tohutud tagajärjed. Euroopa Liit ja NATO partnerid niisamuti.”

Blinken manitses Kasahstani meeleavaldajaid mitte maha laskma

USA välisminister Antony Blinken kritiseeris pühapäeval Kasahstani võimude käsku kasutada meeleavaldajate vastu surmavat jõudu ja nõudis, et sellisest lähenemisest loobutaks.

“Ma olen sellele kategooriliselt vastu. Hoiatuseta maha laskmise käsk, kuivõrd see eksisteerib, on vale ja sellest tuleks loobuda,” ütles Blinken ABC jutusaates “This Week”.

“Meil on tõsine mure Kasahstanis kehtestatud eriolukorra pärast,” ütles ta, lisades, et vestles neljapäeval välisminister Muhtar Tileuberdiga.

“Me ootame Kasahstani valitsuselt, et meeleavaldajate õigustest peetaks lugu ja vägivallast taandutaks.”

Kasahstanis kütusehinna tõusule järgnenud rahutustes on hukkunud üle 160 inimese. Vahistatud on umbes 5800 inimest, edastas pühapäeval kohalik meedia.

Varasemalt olid võimud teatanud, et hukkunud on 26 “relvastatud kurjategijat” ja 16 julgeolekutöötajat.

President Kassõm-Džomart Tokajev ütles reedel telepöördumises, et riigis möllavad kohalikud ja välismaised terroristid.

“Ma olen andnud õiguskaitseorganitele käsu nad hoiatuseta maha lasta,” ütles ta.

Samuti tänas ta Vene presidenti Vladimir Putinit Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) rahuvalvevägede saabumise eest.

Blinkeni sõnul on Washington mures, miks Tokajev tundis, et ta peab rahutuste vaigistamiseks KJLO poole pöörduma.

“Me küsime selle kohta selgitust,” ütles ta usutluses CNN-ile. “Nüüd on oluline aga see, et kõige sellega tegeletaks rahumeelsel viisil, pidades lugu kõigi nende õigustest, kes oma häält kuuldavaks püüavad teha.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
10. jaan. 2022 09:55
UKRAINAST võib muidugi mölada lõpmatult, algavatesse läbirääkimistesse ei puutu see rohkem, et kui Ukraina, olles koondanud pool oma armeed Donbassi piiride lähistele, alustab pealetungi, siis Venemaal pole pääsu, peab appi minema. Seda lugupeetav Blinken ilmselt „agressiivsuse“ all silmas peabki. Fakt on aga see, et KOKKULEPET vajab eelkõige USA-le, aga loomulikult ka Venemaa (meie KÕIK), kelle ettepanekud USA-le tolle nõrgenemise taustal olid lihtsalt ideaalselt ajastatud. Aeg on uueks Jaltaks, jaotada mõjusfäärid ja tagada rahu, nagu see Euroopas kogu vastasseisu ajal (alates II maailmasõja lõpust kuni N Liidu ühepoolse alistumiseni) ka oli. Vt selle kohta näiteks USA Kongressi nõustaja David Pyne artiklit To Counter Russia and China, Make ‘Spheres of Influence’ Great Again Much like the 1945 Yalta Agreement, a global sphere of influence between the United States, Russia, and China might have similar success for the entire world. Eetikeelset tutvustust võib vaadata aadressilt: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/usa-julgeolekuekspert-globaalne-mojusfaaride-jagamine-voib-usa-l-venemaal-ja-hiinal-praegu-edukalt-onnestuda/ KASAHSTANIS kestsid kuni viimase ajani (või kestavad tänaseni) tulevahetused „rahulike meeleavaldajatega“! Meenutaks, et meil laseb politsei maha isegi kraavist leitud juhusliku kaikaga vehkleva purujommis eesti mehe, olevat ohtlik!