"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
UURING Eesti vajab igal aastal juurde 2600 uut IKT-spetsialisti (0)
11. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

OSKA prognoosi alusel kasvab  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide hõive lähema seitsme aasta jooksul tänasega võrreldes vähemalt 1,5 korda, mis tähendab, et IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid kokku vajavad igal vähemalt aastal 2600 uut IKT-spetsialisti.

IKT-valdkonda iseloomustab väga suur hõive kasv. Selle põhjuseks on kasvav automatiseerimine ja digitaliseerimine, millega käivad kaasas uued ärimudelid. „Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja hüppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist erinevates elu- ja majandusvaldkondades,“ selgitas OSKA uuringujuht Urve Mets. „See aitab tõhusamalt kasutada ressursse, tõsta tootlikust ja langetada tõenduspõhisemaid otsuseid.“

Sellised suundumused toovad omakorda kaasa vajaduse praegusest märksa suurema hulga nüüdisaegsete IKT-lahenduste loomise oskusega IKT-spetsialistide järele.

OSKA värske prognoosi kohaselt töötab 2027. aastaks IKT ametialadel kogu majanduses vähemalt 47 600 spetsialisti, mis tähendab, et võrreldes praeguse hõivega on juurde vaja üle 18 000 IT-spetsialisti  ehk 2600 uut töötajat aastas.

Väga suur puudus on Eestis erinevatest tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajatest juba praegu ja vajadus kasvab veelgi. Tööandjate sõnul leiaks kohe erialast rakendust vähemalt paar tuhat tarkvaraarendajat. Andmemahtude hüppelise suurenemisega kasvab nõudlus ka andmekaevetehnoloogiate rakendamisoskuse ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele, seda kõigis Eesti majandussektorites. Peaaegu kõigi organisatsioonide tööprotsessid sõltuvad vähemal või suuremal määral infotehnoloogiast ja sidest, mistõttu peab iga organisatsioon arvestama küberturvalisuse tagamisega, mis toob kaasa kasvava vajaduse küberturbeekspertide järele.

Tasemeõpe üksi spetsialistide vajadust ei kata

OSKA uuringu järeldustest selgub, et ainult tasemeõppe lõpetanutest ei piisa uute IKT-spetsialistide vajaduse katmiseks. Tasemeõppest liigub tööturule järgneva seitsme aasta jooksul alla poole vajaminevast tööjõust – maksimaalselt 7350 lõpetajat.

Sellegipoolest ei tehta OSKA uuringus ettepanekut tasemeõppes õppekohtade arvu tõsta, vaid  antakse soovitus tegeleda IKT-valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamisega ja ümberõppe võimaluste suurendamisega.

OSKA uuringujuht Urve Mets selgitas, et aastatel 2014–2020 IKT õppekavadel õppima asunud 15 700 inimesest töötas IKT-spetsialistidena 2020. aastal üksnes ligi 5500. „Kui tasemeõppes õppekohtade arvu tõstame, saame ainult katkestajaid juurde. Siin on lagi ees. Aga me peame tööd tegema nende 10 000ga, kes IKT-ametialadel tööle ei asu,“ tõdesMets.

OSKA analüütik Andres Viia täiendas, et varasemalt on IKT tasemeõppe katkestamise üheks peamiseks põhjuseks peetud seda, et inimesed lähevad juba õpingute ajal erialasele tööle ning jätavad selle kõrval kooli pooleli. Värske uuring kinnitab, et nii see pole. Kui bakalaureuse- või rakenduskõrghariduse õppe katkestajatest rakendus IKT-spetsialistina iga kolmas (32%), siis kutseõppe katkestajatest vaid 8%.

OSKA prognoos tugineb eeldusel, et tasemeõppe katkestajate hulgast lisandub ka tulevikus IKT põhikutsealadele uut tööjõudu. Lisa loodetakse ka teiste erialade lõpetanutest: mitmed mitte-IKT tasemeõppe erialad annavad päris hea eelduse alustamaks karjääri IKT-spetsialistina. Sellist valikut soodustavad jätkuvalt kõrgemad töötasud võrreldes teiste kutsealadega.

OSKA prognoosi kohaselt võiks tasemeõppest lõpetanute ja ümberõppe läbinute tööle asumine IKT-spetsialistina anda aastaks 2027 valdkonnale ühtekokku umbes 14 000 uut töötajat. Ülejäänud IKT-spetsialistide puudujäägi katmiseks tuleb arvestada välistööjõu kaasamisega. Välistööjõu suunas on Eesti riik samme astunud, aga kindlasti ootab IKT-sektor riigilt jätkuvat tuge, et 2027. aasta vaates lisanduks Eesti tööjõuturule vähemalt 3000-5000 kõrgelt kvalifitseeritud IKT-spetsialisti.

Ettepanekud

Tuleviku tööjõuvajaduste katmiseks IKT-valdkonnas tehakse OSKA uuringus järgmised ettepanekud:

•             õpingute katkestamise vähendamiseks võtta õppima sobiva motivatsiooni ja eeldustega õppijad;

•             töötada välja toetusmeetmed teistel erialadel töötavate inimeste ümberõppeks IKT-spetsialistideks;

•             kavandada tegevused välisspetsialistide Eestisse meelitamiseks;

•             kasvatada välisüliõpilaste vastuvõttu IKT-erialadel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.