"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
eesti vajab hoolduskindlustust Inimesed alahindavad võimalust, et nad vajavad tervisemure korral pikaajalist hooldust (0)
11. jaanuar 2022
Foto Pixabay

Arenguseire Keskuse uuringute juhi Lenno Uusküla sõnul alahindavad inimesed isiklikus plaanis pikaajalise hoolduse vajadust. „Alla 10 protsendi inimestest arvavad, et neil on tõenäosus sattuda abivajajate gruppi ja kõigest 23 protsenti peab seda tõenäosust keskmiseks,“  lausus ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate pikaajalise hoolduse tuleviku kohta tehtud uuringust ning valdkonda puudutavatest lähiajal kavandatavatest sammudest.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka juhtis aga tähelepanu asjaolule, et tänase seisuga on Eestis umbes 200 000 inimest, kes kasutavad oma igapäevastes toimetustes kõrvalabi.

Samas ei ole inimesed võimelised ise oma hoolduskulusid katma. „Eraisikute säästud ei ole piisavad nende kulude katteks, mis elu lõpus tuleb välja käia. Pensionisäästud on selleks ajaks juba kulutatud,“ konstateeris Uusküla.

Uusküla sõnul ei ole riigi rahastus piisav, et kõikide inimeste riske katta. Tulevikuks soovitas ta võtta kasutusele kombineeritud lähenemise, mille puhul oleksid kulud umbes 2 protsenti SKT-st. „Tuleb rakendada kohustuslikku või vabatahtlikku erakindlustust, säästude ja kinnisvara realiseerimist, pööratud hüpoteeke ja kinnisvaralahendusi koos osalise kindlustusega,“ ütles ta.

Sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo kinnitas, et olukord on väga halb. „Teema on täna tõsine ja valus ja saab tulevikus olema veelgi tõsisem ja valusam. Meie olukord pole muutunud grammigi paremaks,“ ütles ta. „Seda, mida me inimestele pakkuda soovime, me teame. Aga, kust leida see rahastus, on tõeline küsimus.“

Riisalo sõnul on ühel ministeeriumil keeruline leida pikaaegse hoolduse vajaduste katteks vajalikud summad. “Siia taha on vaja kogu valitsust ja riigikogu tuge,“ lausus.

Aastaks 2023 prognoosis Riisalo 25 miljonit eurot, mis on mõeldud ennekõike tänase olukorra parandamiseks, mitte uue süsteemi loomiseks.

Riisalo sõnul soovib ta sügisel tulla välja seaduseelnõuga, mille alusel hakkaks riik täitma suuremat osa. „Need on maksupoliitilised küsimused ja need asjad on vaja põhjalikult läbi arutada,“ sedastas ta. „Kui me ei suuda tervikut ära lahendada, siis ongi parem samm-sammult olemasolevad puudujäägid katta.“

Riisalo lubas 28. jaanuaril kohtuda tervise- ja tööministri Tanel Kiige, regionaalhaldusministri Jaak Aabi ja rahandusministri Keit Pentus-Rosimannusega, et uurida, kust leida rahastusallikaid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.