"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Vabatahtlik lugemine laste seas väheneb Klassijuhataja Aili Hõbejärv: raamatuid loeb ainult kuus last 32 õpilase seast (0)
11. jaanuar 2022

„Kui ma mõtlen oma eelmise klassi peale, kes praegu käivad viiendas, siis ma arvan, et vabatahtlikult loeb raamatuid sealt ainult viis või kuus õpilast 32 õpilase seast,“ meenutas Tallinna Reaalkooli esimese klassi klassijuhataja Aili Hõbejärv. „Lastele tuleb lõbusal moel raamatud kätte tuua, suunata neid raamatukogusse tulema või külastada erinevaid raamatukaupluseid,“ ütles ta. „Kindlasti on palju mugavam anda lapsele telefon kätte, et lapsevanemal oleks enda vaba aeg, kuid nii ei harju laps raamatuid lugema.“

Vaata galeriid (43)

„Lapsevanemal peaks olema nii palju vaba aega, et küsida lapselt, kuidas talle loetud teos meeldis, mis seal toimus, et laps oskaks edasi jutustada loetud sisu,“ sõnas Hõbejärv. „Koostöö on see, mis tagab selle, et meie lapsed raamatutest ei võõrduks.“

Hõbejärv ütles, et ka õpetajad peaksid suunama lapsi raamatuid lugema. „Esimesest kuni kolmanda klassini peaksid ka õpetajad oma panuse andma, et suunata lapsi eakohaste raamatuteni, mis puudutavad nende tundeelu või sotsiaalset õiget käitumist,“ ütles ta. „Hiljem saavad lapsed raamatu valimisel ise hakkama.“

Lastele peab raamatute lugemist sisse harjutama

Abilinnapea Kaarel Oja sõnul on laste huvi lugemise vastu harjumuse küsimus. „See oleneb väga palju harjumustest, praegusel hetkel on palju alternatiive, mida lugemise asemel teha,“ ütles ta. „Oluline on sisse harjutada lapsele raamatute lugemist. Seda võib teha kooslugemise, ettelugemise või raamatutest rääkimise kaudu. Kui laps saab juba raamatute juurde meelitatud, siis reeglina jäävadki nad lugema.“

„Minu 13-aastane tütar, kes on totaalne „Harry Potteri“ romaanisarja fänn, on mõnda raamatut minu teada isegi viisteist korda läbi lugenud,“ ütles Oja. „Sealt edasi tutvustasin Pratchetti loomingut, kelle raamatud mulle endale tohutult meeldivad ja minu arvates ei pea tema raamatuid lugema mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad inimesed.“

Tallinna Reaalkooli esimese klassi õpilased Helder (7 a) ja Simona (8 a) rääkisid, et neile meeldib ka iseseisvalt raamatuid lugeda. „Mulle meeldib raamatuid lugeda, sest lugedes saan ma teada erinevate lugude, tegelaste ja ka lastekirjanike kohta,“ ütles Helder. „Lisaks kooli kohustuslikule kirjandusele meeldib mulle vabal ajal lugeda põnevaid koomikseid, näiteks täna laenutan ka ühe koomiksikogu.“

„Mulle meeldib raamatuid lugeda, sest igas raamatus juhtub midagi teistsugust ja ma saan erinevate tegelaste kohta teada. Täna valisin endale raamatu „Minecraft. Sissejuhatus: põrgu ja lõpp“, mis on ühe mänguga seotud raamat,“ ütles Simona. „Tänase ette loetud raamatu „Tobias ja teine B“ katkend meeldis mulle väga, aga üldiselt tahan raamatuid ise lugeda.“

Klassijuhataja Hõbejärv ütles, et esimese klassiga on nad poole aasta peale kokku leppinud kolm kuni neli raamatut, mida hakatakse lugema. „Enamjaolt on need raamatud kõigil siiski loetud, näiteks „Jussikese seitse sõpra“,“ lausus Hõbejärv. „Aga minu suureks üllatuseks ei olnud paljud lapsed tuttavad jutustusega „Sipsik“. „Kui see neil loetud sai, oli armas kuulata, et lastele see raamat ikka meeldis, järelikult need teemad, mis seal käsitletakse, puudutavad ikka veel seitsmeaastaseid.“

Kaarel Oja ütles, et kui „Sipsiku“ film välja tuli, luges ta raamatu uuesti läbi. „Kui film välja tuli, tekkis tahtmine raamat uuesti läbi lugeda ja ma lugesingi, aga seda hoopis teise pilguga,“ ütles ta. „Veendusin, et tegemist on tõesti hea teosega.“

Mida varasemast east lugemisharjumus tõuke saab, seda parem

Tallinna Keskraamatukogul on traditsiooniks igal sügisel anda välja ühe Eesti lastekirjaniku originaalteos. „Teose kingime kõikidele lastele, kes lähevad Tallinnas esimesse klassi,“ ütles Tallinna Keskraamatukogu kommunikatsioonispetsialist Mari Sieberk. „Kui me õpilastele selle raamatu kingime, kutsume nad ka lähimasse raamatukokku külla, räägime neile raamatukogu kodukorrast ja lisaks saavad nad koos õpetajaga läbi käia selle teekonna koolist raamatukokku.“

Sieberk ütles, et Tallinna Keskraamatukogul on hea koostöö kõikide Tallinna õppeasutustega. „Koolid on meiega julgesti ühendust võtnud, kui neil on soov tulla raamatukogu teematundi, info koolitusele või kohtuda mõne kirjanikuga,“ ütles ta. „Mida varasemast east lugemisharjumus tõuke saab, seda parem.“

Tallinna Keskraamatukogu arendusjuht Kristi Veeber lausus, et kõige parem eeskuju lapsele on tema vanemad. „Kui ema ja isa loevad kodus lapsele raamatuid ette või räägivad erinevatest raamatutest, siis kasvatab see lapse jaoks raamatute vastu suurt huvi,“ sõnas ta.

Veeber ütles, et raamatukogul on beebidele suunatud lugemisprogramm „Lugejaks sündinud“. „Sinna lugemisprogrammi ootame kõiki beebisid koos vanematega,“ ütles ta. „Laps saab endale raamatukogu lugejakaardi, kaarditasku, kuhu saab lapsevanem kirjutada lapse nime ja vanuse, esimesed raamatukogust laenatud teosed ja lemmikraamatud. See on kindlasti sentimentaalne mälestusese perele, mida säilitada.“

Läbi erinevate programmide soovib raamatukogu pakkuda emadele ja isadele toetust. „Programmi „Lugejaks sündinud“ raames oleme korraldanud erinevaid loenguid ja koolitusi, kuidas oma lapsele meeldejäävamalt raamatuid ette lugeda, oleme läbi viinud erinevaid lugemismänge ja aitame soovitada lapsele eakohast kirjandust,“ ütles Veeber. „Seda kõike teeme selleks, et toetada lapse lugemisharjumuse kujunemist, pikkade tekstide lugemisoskust ja laiendada silmaringi, mida ei saa tõesti mitte kuskilt mujalt kui kirjandusest.“

Viimase kahe aasta jooksul on e-raamatukogu populaarsust kogunud

Sieberk ütles, et selle kuu lõpus on Tallinna Keskraamatukogus tähtis üritus. „Meie e-raamatukogu ELLU saab 31. jaanuaril kümne aastaseks,“ sõnas ta. „Viimase kahe aasta jooksul on laenutamine just e-raamatukogus kardinaalselt kasvanud, laenutamise vähenemist ei ole kindlasti ette prognoosida.“

E-raamatukogust laenutatakse Sieberki sõnul erinevaid raamatuid. „Lugeja saab sealt eestikeelset kaasaegset kirjandust laenutada,“ lausus ta. „Laenutatakse nii audioraamatuid kui e-raamatuid.“

Kuna teema-aasta esimesed kolm kuud keskenduvad just kirjandusele ja kultuurile, siis hoiab Tallinna Keskraamatukogu omaltpoolt fookuses just neid teemasid. „Lisaks kirjanike kohtumisele tuleb meil luulemaraton rahvusvahelisel luulepäeval, mis on 21. märtsil.,“ ütles Sieberk. „Selle raames filmime raamatukogus õige pea luuletajate ja laulusõnade autoritega videoid, kus nad räägivad oma loomingu kirjutamisest ja kogemusest raamatukoguga. Video plaanime avaldada 21. märtsil Tallinna Keskraamatukogu Facebooki lehel.“

Noorte lugemisväljakutse kinnitas, et noored loevad

Möödunud aasta 14. aprillil, noortekirjanduse päeval algas 31. detsembrini 2021. a kestnud Tallinna Keskraamatukogu lugemisväljakutse „Noor loeb!“. Väljakutses valisid noored ise lugemiseks raamatuid ja andsid nende kohta tagasisidet.

Noored lugesid lugemisväljakutse jooksul kokku 425 raamatut. Populaarsed olid erinevad sarjad: Stephenie Meyeri „Videvik“, Sarah J. Maasi „Okaste ja rooside koda“ ja Koidu V. G. Ferreira „Domineeriv värv“ . Eraldiseisvalt loetavate teostena tõusid esile Sarah Crossani omanäolised romaanid „Iiris” ja „Kuutõus”. Eesti autoritest olid enim loetud Kaia Raudsepa „Lihtsalt ära jää üksi” ja Heli Künnapase „Mälestusteta suvi”.

Lugemisprogrammis osalenud 16-aastane Mia räägib: „Väljakutses motiveeris hästi palju raamatuid lugema see, et iga loetud raamat suurendas võimalust võita auhind. Meeldis ka see, et kõik loetud raamatud sai kirja pandud, sest muidu ma seda ei teeks.” Mia möödunud aasta lemmikraamatud olid Koidu V. G. Ferreira sarja „Domineeriva värvi“ teosed.

Lugemisväljakutset toetasid auhindadega Pikoprint, Marmatel trading, Skypark, Skywheel of Tallinn ja Brain Games.

Järgmine „Noor loeb“ lugemisväljakutse saab alguse Tallinna Keskraamatukogu noortekirjanduse päeval, 14. aprillil 2022. a.

Nukitsa konkurss on alanud

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 6–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 6. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2022 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 16. korda. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta algupärastele lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on võit Nukitsa konkursil üks valdkonna hinnatumaid tunnustusi, sest auhinna saajad valivad välja lapsed ise. „Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Seega on konkursi sõel tihe. Et konkurss oleks lastele siiskihoomatav ja hääletamine jõukohane,valivad lapsed oma lemmikud 100 raamatu seast,“ ütles Soone. „Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud, samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.“

Lapsed saavad hääletada autorite poolt, kes avaldasid 2020. ja 2021. aasta jooksul algupärase lasteraamatu. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.

Võitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 2. aprillil 2022 lastekirjanduse keskuses. Võimaluse korral kutsutakse peole ka hääletuses osalenud lapsi üle Eesti ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda. Enim hääli saanud kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.