"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
TTÜ vastuvõtt Tehnikaülikool õpetab noori energeetikas rohepööret tegema ja tulevikutoitu valmistama (0)
11. jaanuar 2022

Kui oled noor ja tahad õppida tulevikus lahendama Eestit räsivat energiakriisi, näiteks ehitada parimaid päikesepaneele või teha hoopis tulevikutoitu, siis on TTÜ uued põnevad erialad just sinu jaoks. „Meil on vaja suurt hulka rohepöörde spetsialiste, mis on tingitud muutustest energeetikas,“ ütles TalTechi inseneriteaduskonna professor Maarja Grossberg.

Grossberg ütles, et  rohelised energiatehnoloogiad on uus magistriõppeprogramm Tallinna Tehnikaülikoolis. „Ajendatud on ta rohepöördest ja eelkõige raepöördest energeetikas, kuhu meil on vaja küllaltki suur hulk spetsialiste,“ lausus ta. „Sellist head õppekava pole Eestis varem olnud.“

Tallinna Tehnikaülikoolis on juba alanud uute tudengite vastuvõtt. Hetkel on populaarseimad erialad bakalaureuseõppes Juhtimine ja turundus ning magistriõppes IT süsteemide arendus. 

Sel aastal saab õppida ka kaht uut eriala – üheks neist on rohelised energiatehnoloogiad, kus õpitakse looma ja kasutama taastuvenergiat. 

Grossbergi sõnul on õppima oodatud erinevatest Eesti ülikoolidest tehnika ja loodusteaduste valdkonna bakalaureused. „Õppima võivad tulla ka juba varem ülikooli lõpetanud, kes on  tööle asunud ja soovivad ennast selles valdkonnas täiendada,“ lausus ta. „Kõik on oodatud õppima. Antud õppekava on eestikeelne ja eelkõige Eesti oma tudengitele mõeldud.“ 

Grossberg kinnitas, et kõik võivad kandideerida. „Isegi kui inimesel on aluskraad humanitaarvaldkonnas ja ta on näiteks töötanud roheliste energiatehnoloogiate alal juba kuidagipidi – siis miks mitte,“ lausus ta. „Meie kavas on sellised alus- ja põhiained, mis aitavad inimesi ilusasti järje peale ja erialaainetes ka edukalt edasi jõuda.“ 

Fookuses on päikese-, tuule- ja vesinikuenergiatehnoloogiad

Grossbergi sõnul õpitakse rohelise energiatehnoloogiaid ehk siis põhilised kolme energiatehnoloogiat, mida käsitletakse roheliste tehnoloogiatena. „Meie õppekava fookuses on päikese-, tuule- ja vesinikuenergiatehnoloogiad,“ sõnas ta. „Õpitakse nende tehnoloogiate arengusuundi ja põhimõtteid. Saadakse praktiline kogemus, kuidas näiteks päikesepaneeli valmistada, kuidas tuulikute tööd modelleerida või kuidas vesinikul põhinevaid akusid kokku panna.“

Grossberg lisas, et eesmärgiks on koolitada spetsialiste eelkõige arendustööks ettevõtluses, et rohepööret Eestis edukalt läbi viia. „Meil oleks vaja arendada enda tehnoloogiaettevõtlust, et me ei sõltuks ainult teistest riikidest. Seetõttu soovime koolitada spetsialiste, kes oleksid võimelised neid rohelisi energiatehnoloogiaid just Eestis arendama.“ 

Grossberg tõi näite uudsest tehnoloogiast, mida Tehnikaülikoolis arendatakse – selline painduv päikesepatarei, mida saab integreerida näiteks ehituselementidesse. „Rõhutakski, et see õppekava on väga tihedalt seotud tegelikult ülikooli teadus- ja arendustööga. Uurimisgrupid on sellega seotud ja samuti kõigil on ka tihe koostöö Eesti ettevõtetega, kes selles valdkonnas tegutsevad. Soovime, et selle kava lõputöödest vähemalt kolmandik tehtaks koostöös Eesti rohelise energiatehnoloogiaettevõtetega.“ 

Toit ongi keemia

Teine uus eriala Tallinna Tehnikaülikoolis on toidu- ja biotehnoloogia bakalaureuseõpe.  Toiduteadlane Kristel Vene sõnul on toidutehnoloogia uus eriala sobilik absoluutselt kõigile. „Huvi keemia vastu võiks olla,“ lausus ta. „Või vähemalt arusaamine gümnaasiumikeemiast.“

Vene lisas, et tegelikult toit ongi keemia. „Seal on valgud, rasvad, orgaanilised happed, mineraalained,“ rääkis ta. „Selleks, et toitu paremini mõista, kuidas seda töödeldakse ning tulevikus tooteid arendada, on ikkagi vaja teada, mis seal toidus on. Kuidas need ained omavahel reageerivad, mis juhtub temperatuuriga, mis juhtub kui Ph-d vähendada-suurendada, vee aktiivsust ja nii edasi.“ 

Vene küsis, et kes võiks arvata, et saepurust saaks midagi väga tervislikku ja täisväärtuslikku arendada? “Tegemist on alguses saepuruekstraktiga, mille me siis paneme pärmidega kääritama,” rääkis ta. “Ja pärmid toodavad sellist roosat massi, mis on väga rikas karotenoidide poolest. Karotonoidid on näiteks porgandis ja me teame, et nad on silmadele head A-vitamiini allikad ning siin on palju oomega-rasvhappeid. Me saame valida täpselt sellise pärmi, kes teeb meile kasulikke toitained, siin on valku ja rasva. Sellest saaks teha näiteks kas majoneesi või siis erinevaid võileivakatteid, lisada erinevatesse toitudesse. Nii et, et see on üks väga põnev projekt, kus tõesti saepurust saab teha toitu.” 

Kuuseokastest tehtud toonik

Vene näitas toonikut, mis on tehtud naturaalsetest koostisosadest ehk kuuseokastest. “Seal on veel sidrunit,” rääkis ta. “Ainus probleem on, et ta ei säili väga hästi. Kui sa paned sinna kõik naturaalsed asjad, siis nad kipuvad käärima minema. Üks meie ülesanne oli teha niimoodi, et see toode säiliks aasta otsa. Ja sellega me saime hakkama.”  

Vene näitas päevalilleõli pressijääki, mida siiamaani on kasutatud loomatoiduks. “Aga kuna meil on tänapäeval ju probleem, et rahvastik järjest kasvab, siis peame mõtlema, kuidas soodsalt kõiki toita,” rääkis ta. “Me üritame teha erinevaid tooteid, nagu näiteks hästi populaarsed kaerajoogid või muud taimsed joogid – siis sellest saab päevalilleseemne maitselist jooki ja saab veel teha erinevaid jäätiseid ja jogurteid. Nii et põnevaid uusi tooteid on tulemas.” 

Eriala lõpetanu tulevik on Vene sõnul väga lai, hästi põnevaid erinevaid valdkondi kuhu lõpetaja võiks sattuda. „Ta võib kindlasti sattuda tööstusesse, võib hakata arendama uusi tooteid, mida me toidupoelettidelt leiame,“ rääkis ta. „Ta võib-olla aga kvaliteedijuht, kes vastutab ohutuse eest. Et me ei peaks minema poodi ja mõtlema – tahaks täna midagi ohutud süüa. Tahame 100 protsenti kindel olla, et ükskõik, mida me ostame – see ei riku meie tervist. Aga ta võib sattuda ka hoopis poliitika kujundamisse või siis teadusesse siiasamasse ülikooli. Arendada uusi tooteid, uusi tehnoloogiaid. See valdkond on väga-väga lai. Niipalju kui ma olen oma lõpetajaid küsitlenud, siis kõik on väga rahul.“ 

Eestil läheb vaja 35 toidutehnoloogia spetsialisti aastas. Taltechis on valikus 33 esimese ning 39 teise astme eriala. Tehnikaülikooli saab sisse astuda kuni 6. juulini sisseastumise infosüsteemis sais.ee 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.