"Praegu peaksime olema õnnelikud, et meil seda energiat kasvõi sellise hinnaga veel võtta on. Tulevikus on küsimus pigem see, kes energiat üldse saab."

Alar Konist, Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor
Tugigrupid vanematele Terapeut: psühhiaatrikliinikusse jõudnud lahutanud vanemate lapsed on vigastanud oma käsi, jalgu või kõhtu (1)
12. jaanuar 2022

Koroonaaeg on meid kõiki muutnud närvilisemaks. Kui sa tunned, et ei oska enam oma lapsega konfliktideta hakkama saada, siis abi on lähedal. Tallinnas alustavad tugigrupid vanematele – ka neile kes on näiteks lahutamas või kes kasvatavad ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega last.

Jätkuvalt kõrgel püsiv lahutamisstatistika Eestis annab tunda ka laste vaimses tervises. Muuhulgas on märgata seda Tallinna Laste Turvakeskuses, kust leiavad abi tavaliselt kõige problemaatilisemad noored.

“Meie juurde jõudvatest lastest peaaegu kõigil on nende mured välja kasvanud perekeskkonnast ja lastetoast,” sõnas Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Priit Siig.

Vanemate lahutuse puhul olevat psühholoogide sõnul ka tavapärane, kui laps esiotsa väidab, et temaga on kõik hästi, kuid aastaid hiljem kerkivad pinnale erinevad vaimse tervise häired.

“Aeg-ajalt võib tõesti tunduda, et lapsed suhtuvad lahutusse väga rahulikult. Mõni ütleb, et seda ma arvasingi ja sellest pole midagi, kuid tegelikult on terve perekond ja ka lapsed sellisest asjast häiritud,” ütles AS Tallinna Lastefondi grupinõustaja Sirje Grossmann-Loot.

“Neil võib tekkida küsimus – kas minus on viga, kas mina tegin midagi valesti jne. Tihti on need mõtted alateadlikud. Laps võtab enda peas süü enda kanda,” lisas Tallinna Laste Turvakeskuse terapeut Siim-Sander Rooba. “On lahutanud vanemate lapsi, kes on jõudnud psühhiaatrikliinikusse, kes on vigastanud oma käsi, jalgu või kõhtu.”

Eesti Lastefond taaskäivitab järgmisest teisipäevast tugigrupi, kus saavad kokku abielu lahutavad lapsevanemad, et arutada – kuidas keeruliste emotsioonide keskel olla jätkuvalt hea lapsevanem oma lapsele.

“Paljud ka ei julge siia oma lahutusest rääkima tulla, aga julgust peaks andma see, et peame laste psüühikat kaitsma ja meie täiskasvanutena peaksime käituma nii, et lapsed võimalikult vähe haiget saaksd,” ütles Grossmann-Loot.

Lisaks kord kuus saavad Lastefondi tugigrupis kokku ka need lapsevanemad, kes on hädas hüperaktiivse ja impulsiivse lapsega. Mõlemad tugigrupid on kõigile lapsevanematele tasuta.

ATH tugirühmad Harjumaal:

Tallinna Vanalinna ATH tugirühm kell 17.30 – 19.00

13. jaanuar – Kuidas ATH lapse kodune õppimine paremini sujuks. Koostöö kooli ja lasteaiaga.
10. veebruar – ATH laps väljaspool kodu /külaskäigud sõprade poole; teatrisse, näitustele, poodi ja
ostukeskustesse/.
10. märts – Nutiseadmed, trennid ja huvialaringid. ATH lapse aktiivne tegevus lapsevanematega.
07. aprill- Lapsevanema ja lapse kohanemine ATH diagnoosiga. Abi lapsele ja vanemale.
12. mai – ATH lapsega perekond. Sõpruskonna leidmine ja hoidmine. Mis on teie ATH lapse tugevad küljed?
09. juuni – Küsida saab kõike, mis ATH lapsega seotud. Sisustame suvepuhkust.
08. september – Argipäevarutiin aitab ATH last. Suhtlemine ATH lapsega. Oskuste õpetamine.
13. oktoober – ATH lapsega söögilauas – see ei ole ainult söök. Lapse hommik on olulise mõjuga kogu päevale.
10. november – Kuidas säilitada sõbralikku õhkkonda kodus – kokkulepped, preemiad ja sanktsioonid.
08. detsember – ATH laps võtab vanematelt palju energiat: nõuab kaalutletud reageeringuid ja täpset sõnakasutust. Kuidas jõuvarusid täiendada ja oma tunnetega hakkama saada?

Toimumiskoht: Lai tn 31

Tugirühma juhib: Sirje Grossmann-Loot

Kontakt: lastefond@elf.ee, +372 51 474 40

Tallinna Kristiine ATH tugirühm kell 17.30 – 19.00

19. jaanuar – Kuidas ATH lapse kodune õppimine paremini sujuks. Koostöö kooli ja lasteaiaga.
16. veebruar – ATH laps väljaspool kodu /külaskäigud sõprade poole; teatrisse, näitustele, poodi ja
ostukeskustesse/.
16. märts – Nutiseadmed, trennid ja huvialaringid. ATH lapse aktiivne tegevus lapsevanematega.
13. aprill- Lapsevanema ja lapse kohanemine ATH diagnoosiga. Abi lapsele ja vanemale.
18. mai – ATH lapsega perekond. Sõpruskonna leidmine ja hoidmine. Mis on teie ATH lapse tugevad küljed?
15. juuni – Küsida saab kõike, mis ATH lapsega seotud. Sisustame suvepuhkust.
14. september – Argipäevarutiin aitab ATH last. Suhtlemine ATH lapsega. Oskuste õpetamine.
19. oktoober – ATH lapsega söögilauas – see ei ole ainult söök. Lapse hommik on olulise mõjuga kogu päevale.
16. november – Kuidas säilitada sõbralikku õhkkonda kodus – kokkulepped, preemiad ja sanktsioonid.
14. detsember – ATH laps võtab vanematelt palju energiat: nõuab kaalutletud reageeringuid ja täpset sõnakasutust. Kuidas jõuvarusid täiendada ja oma tunnetega hakkama saada?

Toimumiskoht: Kristiine Tegevuskeskuse ruumides Sõpruse pst 5

Tugirühma juhib: Sirje Grossmann-Loot

Kontakt: lastefond@elf.ee, +372 51 474 40

Viimsi tugirühm kell 18.00 – 19.30

11. jaanuar – Agressiivsus
08. veebruar – Kodused tööd
08. märts – Trenn
12. aprill – Päevakava ja rutiin
10. mai – Lasteaia, kooli jne valik

Toimumiskoht: Viimsi Vallamaja peretuba, sissepääs Viimsi Huvikeskuse uksest

Tugirühma juhib: Kristi Kirbits

Kontakt: kristi.kirbits@viimsilasteaiad.ee, +372 58 05 09 67

Pirita tugirühm

Jaanuar – Aktiivsus ja tähelepanuhäirest tingitud käitumine, mis põhjustab arusaamatusi ja konflikte. Lapse ja lapsevanema kohanemine diagnoosiga. Tugevad ja nõrgad küljed.
Veebruar – ATH lapse agressiivsushood – millest need tulevad ja mida teha? Kuidas emotsioonidega hakkama saada? 
Märts – Rahulikum elu ATH lapsega. Ema ja tema ressursid
Aprill – ATH lapse suhtlusringkond – pere, õed-vennad ja sõpruskond. Konfliktid ja nende lahendamine
Mai – Kas ja kuidas karistada ATH last? Enne kui keelad või karistad, mõtle missugust olukorda Sa soovid.
Juuni – Suvi ATH lapsega.  Räägime ATH lapsega seotud teemadel, mis Teile huvi pakub.
August – Lasteaia, Kooli jne valik

Toimumiskoht: Pirita Sotsiaalkeskuses, Metsavahi tee 4

Tugirühma juhib: Valentina Purtova

Kontakt: lifepowerland@gmail.com, +372 55 93 71 39

Saue tugirühm kell 18.00 – 19.30

10. jaanuar – ATH diagnoos ja abi perele
14. veebruar – Meeleolu mõju suhtlemisele ATF lapsega
14. märts – Teemad kujunevad kohapeal tulenevatest küsimustest
11. aprill – Rahulikum elu ATH lapsega
09. mai – Digimaailm ja trenn – kui palju on palju?
13. juuni – Kas ja kuidas ATH last karistada?

Toimumiskoht: Lasteaias Midrimaa, Koondise tn 23

Tugirühma juhib: Merike Lepik

Kontakt: merike.lepik@sauevald.ee, +372 55 51 24 60

Rohkem infot leiab Eesti Lastefondi kodulehelt. www.elf.ee

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tendents
12. jaan. 2022 15:39
https://objektiiv.ee/moodunud-aastal-tousis-saksamaal-laste-enesetapu-uritamiste-arv-ligi-400-protsenti/