"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Rohepööre liikluses Pilootprojektiga testitakse Elmo Rendi elektriautode lühirendi teenust töösõitudeks (0)
13. jaanuar 2022

Rohepöörde teostamise toetamiseks viib Keskkonna- ja Kommunaalamet alates jaanuarist 2022 läbi kuuekuulist pilootprojekti, millega testitakse Elmo Rendi elektriautode lühirendi teenust töösõitudeks. „Eesmärk on testida, kas sõidukite lühirenditeenuse kasutamine on otstarbekam kui sõidukite omamine,“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. „Alustatakse elektritranspordi laadimistaristu kavandamist ja väljaarendamist paigaldades esmajärjekorras kolm alalisvoolu kiirlaadijat ja kuus nutilaadijat Vabaduse väljaku parklasse.“

Sule sõnul korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel linnaruumis erinevate liikumisviiside soodustamist. Roheliste lahenduste puhul on Sule sõnul teemaks tee-ehitusmaterjalide taaskasutamine ja kloriidide vähendamine libedusetõrjeks, mida aga peaksid toetama ka õigusaktid. „Keskkonna- ja Kommunaalamet nõuab hangete läbiviimisel keskkonnajuhtimise meetmete olemasolu,“ ütles ta. „Tänavaruumi jaotuses lähtutakse esmalt jalgsi liikumise võimalustest, seejärel ühistranspordi ja rattaga liikumise vajadusest.“

Jätkatakse jalgrattateede rajamist põhivõrgu ulatuses vastavalt rattastrateegiale, alustades käesoleval aastal Vana-Kalamaja tänavaruumi rekonstrueerimisega ja Lasnamäe rattatee ehitusega. „Korteriühistute juurde rajatakse vähemalt kümme rattamaja, ühistranspordi eelistamiseks rajatakse probleemsetesse kohtadesse ühistranspordirajad,“ lausus Sulg.

Teede seisund on mitu korda paranenud

Sule sõnul on Tallinna linna teede ja tänavate seisukord aasta-aastalt paranenud ning hetke seisukorda hinnatakse heaks. „Teede seisukord on paranenud tänu taastusremondi ja kvartalisiseste teede remondi mahu kasvule, samuti on viimasel viiel aastal hooldusremonttööde käigus suuremas mahus uuendatud magistraaltänavate asfaltkatteid, mistõttu esineb talveperioodil vähem teekatte lagunemisi,“ ütles ta. „Näitena võib tuua aasta 2013, kui Tallinna linna teedel ja tänavatel oli fikseeritud kokku umbes 3000 mittevastavust ning milledest ohtlike kohtade tähistamiseks oli paigaldatud 2000 ajutist hoiatavat liikluskorraldusvahendit.“

Käesoleva hetke seisuga on fikseeritud orienteeruvalt 850 mittevastavust ning ohtlike kohtade tähistamiseks on paigaldatud 300 ajutist liikluskorraldusvahendit. „Teede ja tänavate üldise seisukorra paranemist aastate jooksul näitavad ka PMS-i uuringu tulemused ning linnale esitatavate liikluskahjunõuete vähenemine,“ sõnas Sulg.

Teede ja tänavate seisukorra parandamiseks tuleb Sule sõnul jätkata riigi eelarvest transiitteede toetuse eraldamist kohalikele omavalitsustele teede seisukorra ja ka liiklusohutuse parandamiseks täiendavate kulutuste kompenseerimiseks seoses riiklikest transpordisõlmedest tuleneva täiendava liiklus­ega. „Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suure­mahuliste tee-ehitustöödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks,“ lausus ta. „Kindlasti tuleks jätkata jalakäijate, vaegliiklejate ja jalgratturite liiklemistingimuste parandamist.“

Tallinna tänavaid kulutavad naastrehvid

Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhi­maan­teede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistranspordi­terminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni siht­kohani) ning teehoiu korraldamise kokku­leppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi.

„Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba saavutamiseni,“ lausus ta.

Tallinna linna teede ja tänavate kulumise peamiseks põhjuseks on naastrehvide kasutamine. „Meie linna teede ja tänavate kulumise suureks põhjuseks on naastrehvide kasutamine, mille tulemusena paiskub õhku ja jõuab ka veekogudesse tolmu peenosakesi, teemärgistuse peenosakesi ning suureneb müra,“ ütles Sulg. „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on pea kümme aasta teinud lamellrehvide kampaaniat, mis on aidanud kaasa naastrehvide kasutuse vähendamisele.“

2020. aastal läbiviidud uuringu kohaselt kasutas Tallinnas naastrehve 62% sõidukitest. „Seega üheks võimaluseks rohepöördele kaasa aidata on eelistada lamellrehve,“ sõnas Sulg.

Rohepöörde teostamise toetamiseks viib Keskkonna- ja Kommunaalamet alates jaanuarist 2022 läbi kuuekuulist pilootprojekti, millega testitakse Elmo Rendi elektriautode lühirendi teenust töösõitudeks. „Eesmärk on testida, kas sõidukite lühirenditeenuse kasutamine on otstarbekam kui sõidukite omamine,“ ütles Sulg. „Alustatakse elektritranspordi laadimistaristu kavandamist ja väljaarendamist paigaldades esmajärjekorras kolm alalisvoolu kiirlaadijat ja kuus nutilaadijat Vabaduse väljaku parklasse.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.