Üüratud elektriarved on tabanud paljusid pealinlasi. Kuigi nende hüvitamist on lähiajal võimalik taotleda, siis on mõistlik vaadata ka tuleviku suunas. Uurisime, kas päikesepaneelide paigaldamine Eesti elamutele on mõistlik.

Kõigepealt kliimast. Palju kõlab argumente, et Eesti kliima päikesepaneele ei soosi. Reaalsuses pole Eesti kliima parim, aga siiski piisavalt hea, sest päikesepaneelid toodavad elektrit päikese valgusest, mitte soojusest. Lisaks on paneelid jahedama ilmaga efektiivsemad, meie kahjuks räägivad lühikesed päevad ja paneelidele kogunev lumi.

Rahalises mõttes nõustuvad kõik, kellega rääkisime, et tänaste elektrihindade juures tasub päikesepaneelide elamutele paigaldamine ennast ära 8-15 aastaga, sõltuvalt tarbimisest.

“Keskmise eramaja lahendusega, mis on 10-15kw, on aastane võit 1000-1500 eurot sõltuvalt tarbimisest,” rääkis meile päikesepaneelide lahendusi välja töötava Solar4you tegevjuht Rando Simson. “See on märkimisväärne tulu või lisasääst ühele perele.”

Ühe eramu energiavajaduse katab juba 80-ruutmeetrine katus. 10 000 kWh aastas tootev lahendus läheb koos lisaseadmetega maksma umbes 13 000 eurot, mis tähendab, et tänaste hindade puhul tasuks päikesepaneelide paigaldus end ära 10 aastaga. Elektrit, mida ära ei tarbita, saab võrku müüa.

Sama põhimõte kehtib ka korterelamute puhul, kuid kõigi elanike vajadusi päikesepaneelid ära ei kata. Keskmisele kortermaja katusele saab paigaldada 15-30kw jagu päikesepaneele. 

Täpselt nii tegi üks Nõmmel asuv korteriühistu. Valdeku 116 korterelamule paigutati kaks ja pool aastat tagasi 25 kilovati jagu päikesepaneele. Paneelide paigutamine otsustati teha koos katuse remondiga, et saaks kaks kärbest ühe hoobiga.

“Palju pannakse teda valmis uute katuste peale, kus on pehmed katted, tehakse ekstra alused, aga kuna meil oli katus tegemata, otsustasime, et paneme kogu kraami kohe selle kõva katusekonstruktsiooni peale,” rääkis meile Jaak Vihmand, Valdeku 116 korteriühistu esimees.

Päikesepaneelid katavad kõik ühistu vajadused – ühiste ruumide valgustuse, tsirkulatsiooni- ja soojaveepumbad ja nii edasi. Korteriomanikud saavad kasu ülejäägi müügist, millest siin majas rahastatakse remondifondi. “Võib öelda, et see annab meile 300 eurot kuus tulu terve ühistu peale,” selgitas Vihmand paneelide rahalist poolt. 

Maksma läks see 24 000 eurot. Elanike nõusse saamine läks õnneks libedalt, sest Valdeku 116 majas on hea ja ühtehoidev kollektiiv.

Tallinna linn on seadnud koalitsioonilepingus eesmärgiks, et linna asutustes on kasutusel ainult roheline energia ja säästvad lahendused. Uued linna hooned rajatakse liginullenergiahoonetena ja munitsipaalasutuste hoonetele paigaldatakse päikesepaneelid.