"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Varasemast rohkem liiklusõnnetusi Politseinik meenutab, kuidas eakas mees jäi tagurdava prügiauto alla ja suri juba sündmuskohal (0)
14. jaanuar 2022
Liiklusõnnetus. Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

„Kõige halvem, mis mulle meenub, on Nõmmel juhtunud õnnetus, kus eakas mees jäi tagurdava prügiauto alla ja suri juba sündmuskohal,“ sõnas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe mullu Tallinnas juhtunud traagilisematest liiklusõnnetustest rääkides.

Kullamäe sõnul kasvas võrreldes ülemöödunud aastaga mullu oluliselt inimvigastustega liiklusõnnetuste arv. „Seda eelkõige just selle arvelt, et statistikas hakkasid pärast liiklusseaduse muudatust kajastuma ka õnnetused kergliikuritega,“ selgitas ta. „Selliseid õnnetusi juhtus läinud aastal 146 ja neis sai viga 150 inimest, seega võib öelda, et keskmiselt üle päeva leidis aset õnnetus kergliikuriga, mille tagajärjel ka keegi viga sai.“

Sarnaselt mullusega on ka alanud aastal on kergliikuritega liiklejad politsei kõrgendatud tähelepanu all, sest nendega seotud muresid jagub – üsna sageli sõidetakse kergliikuriga politseinike sõnul joobespäi või ka kahe-kolmekesi.

Eriti nukraks teeb, kui näeme kergliikuriga sõitmas lapsevanemaid, kes sõidutavad endaga koos ka oma last.

„Eriti nukraks teeb, kui näeme kergliikuriga sõitmas lapsevanemaid, kes sõidutavad endaga koos ka oma last. Kergliikur on mõeldud kasutamiseks üksnes ühele inimesele ja mitmekesi sõites on õnnetus oluliselt tõenäolisem,“ tõdes Kullamäe.

Politsei registreeris möödunud aastal Eestis 1562 kannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 inimest ja hukkus 55 inimest, 2020. aastal olid vastavad arvud 1406, 1616 ja 59.

Kokku toimus mullu kergliikuri osalusel 221 õnnetust, milles sai vigastada 228 inimest. Enamik õnnetustest olid ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus kergliikuri juht kaotas mingil põhjusel oma sõiduki üle kontrolli. Oli selleks põhjuseks siis ootamatult teele sattunud takistus, äärekivid, millest väikese rattaga kergliikur üle ei suutnud sõita või hindas juht lihtsalt oma võimeid üle.


Tallinnas hukkus liiklusõnnetustest aastaga üheksa inimest

Aastal 2021 juhtus Tallinnas 596 inimvigastatutega liiklusõnnetust, neis hukkus neli ja sai viga 645 inimest. Aastal 2020 juhtus Tallinnas inimvigastatutega liiklusõnnetusi 502, neis hukkus üheksa ja sai viga 544 inimest.

Joobes juhte tabati Tallinnas eelmisel aastal 1438, neist 507 olid kriminaalses ehk rohkem kui 1,5-promillises alkoholijoobes ja 118 narkojoobes. Aastal 2020 tabati 1608 joobes juhti, neist 512 olid kriminaalses alkoholijoobes ja 190 narkojoobes.

„Viimaste aastate statistika näitab, et roolist tabatud narkojoobes juhtide arv on püsinud pigem stabiilne, mõnevõrra erandlikuks võib pidada ehk aastat 2020, kui tabasime Tallinna liikluses ligi 200 narkojoobes juhti,“ kommenteeris Kullamäe statistikat. „Igasugune joobes juhtimine on ohtlik nii juhile endale kui ka kõigile teistele liiklejatele ja lisaks toob narkojoobes juhtimine sarnaselt enam kui 1,5-promillise alkoholijoobega alati kaasa kriminaalmenetluse.“

Kogu Eestis põhjustasid alkoholi- või narkojoobes juhid möödunud aastal 467 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 115 ja hukkus seitse inimest, 2020. aastal olid vastavad arvud 537, 150 ja 13. “Lisaks tabas politsei mullu liiklusest 6004 alkoholi tarvitanud juhti,” ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. “Kuigi see number on kuuesaja võrra väiksem ning joobes juhtide süül juhtus 69 õnnetust ning hukkus viis inimest vähem kui mullu, ei ole rõõmustamiseks põhjust, sest tabatud joobes juhtide arv on jätkuvalt väga suur.”

Õnnetuste põhjuseks on peamiselt tähelepanematus ja liigne kiirus

„Kõige halvem, mis mulle meenub, on Nõmmel juhtunud õnnetus, kus eakas mees jäi tagurdava prügiauto alla ja suri juba sündmuskohal,“ sõnas Kullamäe mullu Tallinnas juhtunud traagilisematest liiklusõnnetustest rääkides. „Tagurdamisel peab autojuht alati veenduma, et see oleks ohutu ja sõiduki taga ei oleks inimesi. Tagurdava sõiduki juht peab lisaks ka alati kõigile teistele liiklejatele teed andma, olgu nendeks siis jalakäijad või ka teised sõidukid.“

Roolis olles tuleb keskenduda ikkagi sõiduki juhtimisele ja mitte tegeleda kõrvaliste asjadega, eriti puudutab see nutitelefoni kasutamist.

Reeglina ongi kogenud liikluspolitseiniku hinnangul liiklusõnnetuste põhjus kas tähelepanematus või tee- ja liiklusolude kohta liiga suur kiirus. „Roolis olles tuleb keskenduda ikkagi sõiduki juhtimisele ja mitte tegeleda kõrvaliste asjadega, eriti puudutab see nutitelefoni kasutamist,“ märkis Kullamäe, kelle sõnul on sarnaselt kõikide teiste liiklejatega probleeme ka jalakäijate liikluskäitumisega.

„On neid, kes on tähelepanelikud ja neid, kes käituvad ükskõikselt,“ lausus ta. „Sageli juhtuvad õnnetused ülekäiguradadel, olgu nendeks siis reguleerimata või ka fooriga reguleeritud ülekäigurajad. Reguleerimata ülekäiguradadel on kõige suurem mure jalg- ja tõukeratturitega, kes sõidavad suure hooga ülekäigurajale.“

Kullamäe tuletas meelde, et jalgratturil ega kergliikuri juhil ei ole reguleerimata ülekäigurajal eesõigust. „Eesõiguse saamiseks tuleb jalgrattalt või kergliikurilt maha tulla ja ületada sõidutee jalgsi,“ lausus ta. „Fooriga ülekäiguradadel on mure jalakäijatega, kes ületavad sõiduteed punase fooritulega. Kui läheneva sõiduki kaugust ja kiirust valesti hinnata, siis ongi õnnetus käes ja kannatajaks jääb ikka nõrgem osapool ehk jalakäija. Seega ületagem sõiduteed ikkagi rohelise tulega.“

Teiste liiklejatega ei arvestata piisavalt

Kullamäe sõnul on liikluses alati liiklejaid, kes teistega arvestama ei kipu. „Ühe näitena võib nimetada sõiduraja vahetamist, kus paljudel juhtidel on kinnistunud arvamus, et suunatule sisselülitamine annab kohe õiguse ka rada vahetada. Praeguseks see liiklusseaduse järgi enam nii ei ole ja sõiduraja vahetamiseks peab rada vahetada sooviv juht veenduma, et ta saab seda ohutult teha,“ selgitas ta.

Kullamäe sõnul on ebaviisakas ka ummikus teistest kõrvalrajal möödasõitmine ja siis vahele trügimine, takistades seejuures sageli ka sellesama kõrvalraja liiklust.

„Veel võib murekohana välja tuua seda, kui autojuhid ei võimalda bussil peatusest väljuda, ehkki seaduse järgi on neil asulasisesel teel kohustus seda teha. Erand on üksnes asulasisene tee, kus on lubatud suurem kiirus, kui 50 km/h. Sellisel juhul peab peatusest väljuv bussijuht veenduma, et sa saab seda ohutult teha,“ jätkas Kullamäe probleemide loetlemist.

Üks näide teiste liiklejatega mittearvestamisest on ka see, kui jalakäijatel ei võimaldata reguleerimata ülekäigurajal teed ületada.

„Üks näide teiste liiklejatega mittearvestamisest on ka see, kui jalakäijatel ei võimaldata reguleerimata ülekäigurajal teed ületada. Väga ohtlik on seejuures, kui ülekäiguraja ees peatunud sõidukist mööda sõidetakse, mis lisaks kõigele on ka seadusega keelatud. Paraku eiravad jalakäijale teeandmise kohustust väga sageli ka bussijuhid, kes peaksid elukutseliste sõidukijuhtidena olema teistele kõige suuremaks eeskujuks.“

Linnasisesed isetekkelised kiirendusvõistlused on Kullamäe sõnul jätkuvalt probleem, kuigi suvisel ajal on neid rohkem ja talvel libedaga vähem.

„Eriti ohtlik on, kui selliseid kiirendusvõistlusi korraldatakse keset liiklust,“ tõdes Kullamäe. „Autojuht, kes soovib ennast välja elada, võiks külastada spetsiaalset ringrada, mida Eestis on rohkem kui üks. Seal saab enda ja ka oma auto võimeid proovile panna viisil, mis ei ohusta teiste liiklejate elu või tervist.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.