"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
Hooldamata tee tõi ühistule 6200-eurose kahjunõude Tänaval kukkunud Jekaterina: Libe on, väga libe (0)
14. jaanuar 2022

Libedal tänaval kukkunud Jekaterina sõnul kaotas ta vaid hetkeks valvsuse. „Vot libisesin, ma ei pannud tähele,“ ütles ta. „Libe on, väga libe.“ Selgub, et inimesed tahavad hüvitist peamiselt autodele tekkinud kahju eest. Keskmine kahjutasu, mida sel talvel on makstud, on 1500 eurot auto kohta. Ainuüksi Ergo kindlustus on välja maksnud 50 000 eurot. Tegelikult on inimestega palju enam õnnetusi juhtunud kui autodega.

“Mul isiklikult on olnud mitmeid aastaid tagasi vaidlus, kus inimene libastus ja sai pika töövõimetuse ning esitas 6200 eurose nõude, mille kohus ka rahuldas, sest tee, kus inimene kukkus, oli korteriühistu poolt hooldamata ning täiesti jääs,” tõi näite Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja Tallinna Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Tallinna Kiirabi juhataja Raul Adlase sõnul on sel aastal, talvistest oludest tingitud vigastusi, vähem kui möödunud aastal. „Sellel aastal meil katustelt kukkunud lume ja jääga vigastusi ei ole veel olnud,  aga libedusega kukkujaid on kokku 59,“ lausus ta. „Olgu öeldud, et eelmisel aastal oli neid kokku 480.“

Jääpurikate teke on tavapärane vanemate majade puhul

Jalakäijatel on võimalik enda jalatsitele kinnitada ka libisemistõkked, mis annavad jääl ja lumel kõndides pidavust juurde. Selliseid libisemistõkkeid saab soetada umbes 5-10 euro eest.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Woldemar Dutsi sõnul on jääpurikate teke tavapärane just vanemate majade puhul. „Siin tänaval on hea see, et katuseräästas ei ole jääpurikaid, mis on üsna tavapärane vanas elamufondis ja eriti siis, kui maja on esimese Eesti aegne,“ lausus ta.

Mardi selgitas, mida saab inimene ette võtta, et enda vigastuse eest kahjutasu nõuda. „Kui selline kahju tekib, siis isikul on õigus esitada kahju hüvitamise nõue konkreetselt selle ühistu vastu,“ ütles ta. „Edasine sõltub juba menetlusest, kas see kahju välja mõistetakse või ei mõisteta.”

Kui teie kortermaja ühistu juht suhtub oma töösse hooletult ja keegi ühistu hallataval teel näiteks libiseb, siis selle kahju maksavad kinni selle ühistu liikmed ehk elanikud. Et vältida õnnetusi, on oluline, et ohtlikud jääpurikad saaksid katuselt eemaldatud ja tehtud oleks libedusetõrje nii hoone kinnistul kui sellega piirnevatel kõnniteedel.

“Kõige hullemad ongi talvel sellised ilmad, kus paari soojakraadi või nulli piiresse jääv temperatuur öise külmaga vaheldub,” rääkis Mardi. “See tähendab, et lumemassid hakkavad sulama ja majaesised kõnniteed muutuvad juba paari tunniga ülimalt libedaks.”

Omavalitsused abistavad korteriühistuid libedusetõrjel

Kinnisõidetud lumi muudab libedaks ka parklad, mida tihti talviti katab tume ja konarlik jäine kiht. “Piisab vaid kergest libastumisest, kui raske õnnetus ongi käes,” hoiatas Mardi. Paraku kipub aga olema pigem nii, et lume-, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid. Arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd.

“Omavalitsused püüavad korteriühistuid küll ka libedusetõrjel abistada, näiteks Tallinna linnaosad jagavad kinnistuomanikele ja korteriühistutele ka tänavu tasuta graniitsõelmeid,” selgitas Mardi. “Panen kõigile korteriühistutele südamele, et lume- ja libedusetõrjet tehtaks hoolikalt, sest libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varem kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured.”

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa sõnul moodustavad talvekuude õnnetusjuhtumite kahjudest kuni 30% just kukkumisest põhjustatud õnnetused. Seda eriti siis, kui on tekkinud ootamatu jäide või jäävihm (sula ja siis külm ilm kohe järele). Libedaga kukuvad muidugi nii lapsed kui ka täiskasvanud, kuid vanematel isikutel kaasneb kukkumisega aga tihti raskem vigastus kui noorematel. Vigastuste raskusaste võib olla väga erinev, alustades kergemast põrutusest kuni luumurdudeni ja haiglaravini välja.

PZU kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu ütles, et viimase aja üks raskematest õnnetus oli see, kui inimene vigastas libedal tänaval kukkudes rangluud ning selle paranemine kestis üsna pikalt.

“Õnneks oli tal sõlmitud lepinguga valitud ka päevaraha hüvitis, mis andis talle võimaluse keskenduda 100% taastumisele ning olla haiguslehel kuni täieliku tervenemiseni. Hüvitis antud juhtumi puhul küüdis ligi 4000 euroni,” ütles Õunapuu, kelle sõnul on libedusega seotud õnnetusjuhtumite arv pidevalt kasvamas.

Mida teha, kui kellegi maja juures libedaga raskelt kukud või purikaga pihta saad?
• Kui saate libeda tee või katuselt kukkunud jääpurikate tõttu viga, on hilisemate vaidluste vältimiseks ja kahju tõendamiseks oluline fikseerida õnnetuse asukoht. Selleks tasub helistada kiirabisse, raskemate vigastuste korral tuleb kindlasti pöörduda politsei poole.
• Samuti on hea, kui leidub juhtunut pealt näinud tunnistajaid, kellelt tasub võtta kontaktandmed. Paha ei tee ka fotod üle katuseserva rippuvatest jääpurikatest või lähivõtted libedast kõnniteest.
• Kui asukoht pole fikseeritud, võib kinnistu- või ehitiseomanik hiljem väita, et õnnetus ei juhtunud tema maja või maatüki juures. Kahju tõendamine on aga kahju sissenõudja ülesanne.
• Järgmisena on oluline saada meditsiiniasutuselt tõend tekkinud tervisekahjustuste kohta. Raskemate juhtumite korral saab selle haiglast, kergemate õnnetuste korral oma perearstilt või traumapunktist.
• Seejärel tuleb välja selgitada õnnetuspaiga maatüki või ehitise omanik, et sellele esitada kahjunõue.
• Kui vigastuse tõttu saamata jäänud töötasu, tasumisele kuuluvad ravisummad ning muud kulud on selgunud, tuleks kahjunõue kirja panna ning koos tõendusmaterjaliga õnnetuse süüdlasele saata.
• Kui libedusetõrje on tegemata, võib määrata süüdlasele kuni 9600 eurot sunniraha. Lisaks saab väärteo korras füüsilist isikut karistada kuni 400 euro suuruse trahviga ja juriidilist isikut kuni 1300 euroga.

Mõned juhtumid jõuavad ka kohtusse
• Aastatel 2018-2019 jõudis Eestis kohtusse kolm tsiviilasja, mis olid seotud kukkumisega libeduse tõttu. Kannatanutele mõistetud hüvitised jäid 338,11 ja 500 euro vahele.
• Näiteks mõistis kohus välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot juhtumis, milles hageja kukkus tanklas autopesula väljasõidu ukse ees ja sai jalaluumurru. Hüvitise suurust põhjendas kohus sellega, et kukkumine tingis erakorralise operatsiooni, ühe nädala pikkuse haiglaravi ja kahe kuu pikkuse taastumise, millega kaasnesid liikumisraskused ning abivajadus.
• Kukkumisega on seotud ka tsiviilasi, kus kohus leidis, et kuigi hagejale kahju tekkimine oli põhjustatud kostja poolt käibekohustuste täitmata jätmisest hooletuse tõttu, oli osa selles ka hagejal. Kohtu hinnangul oli kannatanu libedusetõrjega töötlemata teele minnes ka ise hooletu ja oleks võinud seda vältida.
• Kohus võttis hüvitise suuruse puhul ka arvesse, et kostja on mittetulundusühing, kes kogub oma rahalised vahendid liikmetelt, kaasa arvatud hagejalt endalt. Samuti seda, et kostja majanduslikust olukorrast lähtudes on kostjalt väljamõistetava varalise kahju hüvitis suhteliselt suur, mistõttu oli kohtu hinnangul 448,39 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis piisav hageja kannatuste korvamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.