"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
RAHVALOENDAJA ELU Küsitlema minnes võib hange kinni jääda ja koeralt pureda saada (2)
15. jaanuar 2022
Pealinn

«Mina ütlen ikka, et need, kes rahvaloendusel on juhuvalimisse sattunud, võitsid loteriiga, mille auhinnaks on küsimustele vastamine,» naerab rahvaloenduse küsitleja Kirsti Viisileht, kellele praegune rahvaloendus on teine kord mööda kodusid käia. Seekord soovitakse esimest korda teada ka inimeste hinnangut oma tervislikule seisundile ning infot rände, keeleoskuse ja eesti keele murrete kohta.

Vaata galeriid (6)

Kuna seekordne loendus käib suuresti registripõhiselt, on selles osalemine enamikule Eesti elanikest vabatahtlik. Erandiks on juhuvalikuga välja sõelutud üle riigi 40 000 aadressi, kus elavale ligi 61 000 inimesele on rahvaloenduse küsimustikule vastamine kohustuslik. Veel 22. jaanuarini saab e-küsimustikku veebis täita. Veebruarist asuvad aga küsitlejad kodusid külastama. Viisilehel on oma tööst meenutada mitmeid värvikaid seiku. «Küsitlejal oli vaja minna Harjumaal küla tagumisse otsa,» kirjeldas Kirsti Viisileht. «Sõitnud oma autoga suure maantee pealt maha, tundus tee alguses täitsa okei olema, aga pärast igat veel väiksemale teele pööramist muutus tee ainult väiksemaks ja kitsamaks, kuni lõpuks jäi auto lumme kinni,» rääkis Viisileht. «Küsitleja püüdis autot ikkagi edasi-tagasi jonksutada, lund kätega kraapida – aga välja saada ei õnnestunud. Tunnikese möödudes oli kuulda traktori häält – külamees kaugemalt majast oli pannud hädalist tähele ja ruttas appi. Muud kommentaari külamees ei öelnud, kui et rahvaloendajat peab aitama, muidu jäävad elanikud üle loendamata! Sikutas auto lumest välja ja sõitis edasi.»

Viisileht muigas, et eks nüüd tuleb küsitlejaid koolitada selleski osas, et kes autoga sõidab, võtku kaasa kindlasti lumelabidas ja saag, et maal lumme kinni jäädes vajadusel mõned kuuseoksad lähedal olevast metsastikust saagida ning autorataste alla panna. «Eelmisest korrast mäletan aga Tallinna lugu, mis juhtus kolleegiga,» jätkas Viisileht. «Toonane pikk küsitlus võttis aega, seega võttis küsitleja jalanõud jalast ja üleriided seljast. Kõik kulges iseenesest väga toredasti – pakuti teed ja pere oli väga sõbralik. Kui küsitleja ent ära minema hakkas, avastas ta jalanõusid jalga pannes, et  kass oli mõlemad täis pissinud. Omanik väga vabandas, andis küsitlejale täispissitud saabaste jaoks kilekoti ning oma sussid, millega küsitleja sai autoni minna. Seega tuli koju jalanõusid vahetama sõita. Küsitleja järeldas, et kuna ta oli endale just kiisupoisi võtnud, ju oletasid selle pere kassitüdrukud, et nüüd tungiti nende territooriumile. Ja eks nad kindlustasid omalt poolt, et küsitleja sinna elama ei jääks! Seega, palume omanikel oma lemmikutele teada anda, et küsitleja astub ainult korraks läbi!»

Rahvaloendaja kui müügimees ja psühholoog

Agressiivsete elanikega kokkupuutumist Viisilehel ette pole tulnud. «Rahvaloenduse kampaania info on ju ikkagi üleval ning üldiselt ikkagi teatakse, millega tegu,» on Kirsti optimistlik. Nii nagu praegu kavas, käis Kirsti ka eelmise rahvaloenduse ajal Nõmmel, kus elanikud võtsid küsitlejaid lahkelt vastu. Pahameelt või tõrksust ei kohanud ei Kirsti ega keegi tema kolleegidest. «Kui üldiselt võib tunduda, et Eesti inimene on kinnine ja tõrges, siis vähemalt rahvaloenduse puhul me seda ei tunnetanud, pigem tuldi ilusti vastu ja oldi oldi nõus: vastame ära, teeme ära!» meenutas Kirsti. «Eks ikka tuleb ette ka olukordi, kus fonolukkudega ustest trepikotta saamiseks tuleb koputada esimese korruse akna peale. Küll aga pole juhtunud, et rahvaloendaja nina ees uks kinni lüüakse! Loodan, et sedakorda ollakse samamoodi toredad nagu kümme aastat tagasi, liiatigi kulutame kodudes nüüd ju oluliselt vähem aega – kassid jõuavad sedapuhku ainult ühe jalanõu täis pissida!»

Küsitleja töö juures on Kirstile enim meeldinud suhtlemine. «See on tegelikult tore amet, kus võib inimestega kohtudes tõdeda, et tegelikult ei ole Eesti inimesed nii tigedad kui nad praeguses meediakajastuses ehk välja paistavad,» mõtiskles Kirsti. «Need, kelle juures oleme küsitlemas käinud, võivad alguses tunduda ehk natukene kinnisemad ja vaoshoitumad. Kui aga hakata inimlikus keeles küsimusi esitama ning rääkima, mis on uuringu eesmärk, avanevad needki inimesed ega ole enam nii tõrksad ja kinnised. Kui on pikem küsitlus, pakutakse teed ja räägitakse rahulikult.»

Raske on Kirsti sõnul selles töös asjaolu, et mõnikord ei pääsegi inimese juurde – aiad on ees ja uksed kinni. «Aga kui me ootame, tuleb elanik ise uksi avama ega ole nii reserveeritud nagu seitsme tabaluku ja kolme koera taga võiks väljast tunduda,» ütles ta.

Küsitleja töös ei tea kunagi, mis on järgmine situatsioon ning Kirstit võluvadki uudsus ja huvipakkuvus, et iga päev on teisest erinev. «Küsitleja töös peab end tegelikult iga päev proovile panema,» lisas Kirsti. „Aju peab kogu aeg töötama, sest tulemus oleneb sellest, kui hea ärarääkija sa oled – küsitleja on nagu müügimees ja psühholoog ühes.»

Kunagi ei tea, mis ees ootab

Mõistagi läheb rahvaloendaja ametis vaja ka eneseületamist, ja iseäranis keerukas on küsitleja tööd alustada uutel, kes varemalt ei ole müügitööga tegelenud, pole harjunud eitavaid vastuseid saama ja eri situatsioone lahendama. «Kui küsitleja valib kellegi telefoninumbri, pole ju ette teada, mis teisel pool vastas ootab: on seal keegi, kes sai just vallandamisteate või hoopis mõni, kes võitis lotoga,» kirjeldas Kirsti. «Vastavalt sellele, millise tooniga öeldud «tere» sa vastaja käest kuuled, peab edasise kõnega liikuma. Kui teisel pool on vanem inimene, tuleb rääkida pehmemalt; kui on range meesterahvas, kõneled ametlikult. Küsitlejal peab olema väga suur oskus läbi telefoni mõista, milline inimene teisel pool on ja mis seal võis juhtuda, et tema emotsioon nii- või naasugune on. Et saada kvaliteetseid andmeid, peame ise kvaliteetsed töötajad olema ehk lähtuma inimesest, kes teisel pool telefonitoru räägib.»

Kirsti kutsub üles, et need, kes said postkasti paberkandjal kutse rahvaloendusel osalemiseks, tuleksid kindlasti veel 22. jaanuarini veebi vastama. «Teiseks tahaks paluda, et kui helistab rahvaloenduse küsitleja, leiaksid inimesed viieks-kümneks minutiks aega, et anda oma vastused läbi telefoni – siis ei pea küsitleja kodudes käima ja juhuslikku viirust levitama.» Ka rõhutab Viisileht nimelt juhuvalimisse sattunute vastamise olulisust. «Mina ütlen ikka, et need, kes rahvaloendusel on juhuvalimisse sattunud, võitsid loteriiga, mille auhinnaks on küsimustele vastamine!» naeris naine. «Proovime kõik valimisse sattunud ikka selle nurga alt rääkida, et võit on tulnud teie perre ja see tuleb ära registreerida ehk küsimustele vastata. Muidu on nagu Eesti Loto: otsitakse võitjat! Meie otsime ka juhuvalimi võitjat, aga võtame suuremalt ette. Lotovõit on lotovõit – kas ta meeldib või mitte, ära registreerima peab ikka, sest see on meile kõigile vajalik. Äkki kümne aasta pärast enam ei trehva, aga sel korral kannatab kindlasti ära vastata!»

Küsimused siseveendumuste kohta

Ühele küsitlejale on plaanitud 100 aadressi, kus veebruari jooksul tuleb ära käia. «See arv võib ehk suur tunduda, aga küsitlus on lühike,» lausus Viisileht. «Eelmisel korral kulunud tunni asemel saab nüüd hakkama umbes 10 minutiga.  Eeskätt püüame inimesi telefoni teel kätte saada, nii on reaalseid kodukülastusi tunduvalt vähem. Tahaks rõhutada, et inimesed ei peaks kartma: esiteks on küsitlejad vaktsineeritud ja teiseks ei käi kodudes massiliselt.»

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ootab loenduselt aktiivset osavõttu. «Olenemata sellest, et küsitlusele vastamine on osadele vabatahtlik, võiks sel ikka osaleda – on see ju ikkagi meie ühine rahvaloendus ja arvesse lähevad kõikide vastused,» ütles ta.  

Esimest korda kogutakse valikuuringus vastuseid küsimustele, mille kohta registrites andmeid ei leidu. «Need on inimese siseveendumusel või hinnangul põhinevad andmed, näiteks hinnang oma tervislikule seisundile, seotus ühe või teise religiooniga, info rände, keeleoskuse ning eesti keele murrete kohta,» loetles Osila. Arvestades meie globaliseeruvat maailma, saab vastaja nüüd nii rahvuse kui emakeele küsimuse puhul valida kaks varianti. «Ka on valim palju väiksem – küsitlus on kohustuslik 40 000 aadressist ehk umbes 61 000 inimesest koosnevale juhuvalimile,“ täiendas Osila. «Eeldame, et enamik neist vastab veebis, nii et küsitlejad ei peagi kuigi paljudesse kodudesse minema. Nendega, kes elavad valimi aadressidel, kuid ei saa mingil põhjusel ankeeti veebis täita – kas puuduvad vajalikud autentimisvahendid, nutiseadme kasutamise oskused või internetiühendus, võtab küsitleja ühendust veebruari jooksul.»

Üle Eesti kodusid asub veebruaris külastama 185–190 Statistikaamti küsitlejat. «Võrreldes eelmise rahvaloendusega 2011. aastal on seda ligi kümme korda vähem – nimelt käis eelmisel korral kodudes umbes 2000 küsitlejat,» tõi Osila välja. «Eeldame, et enamus vastab veebis, nii et küsitlejad ei peagi väga paljudesse kodudesse minema. Siiski kogutakse andmeid proportsionaalselt kõikidest kohalikest omavalitsustest, k.a väikesaartelt.»

Kogutud ja analüüsitud andmeid hakkab Statistikaamet avaldama alates 1. juunist ning see jätkub aasta lõpuni erinevate teemade kaupa, mida võib vaadata ka Statistikaamet kodulehelt avaldamiskalendri alt.

Väljatõste: Rahvaloendaja koju tulek on nagu loteriivõit.

Petturite eest tasub hoiduda

Koos rahvaloendusega võivad aktiivsemaks muutuda ka petturid. «Kui küsitleja helistab, tutvustab ta end kindlasti, et ta on rahvaloenduse küsitleja,» toonitas Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. «Küsitleja ütleb oma nime ega palu inimesel end autentida PIN-koodi, Smart-ID, mobiil-ID ega pangakaardiga. Kindlasti ei palu rahvaloendaja teha ühtegi rahaülekannet.»

Teadaolevalt on praegu käimas petuskeem, et inimestel palutakse Smart-IDga midagi kinnitada. «Kui tekib kahtlus, kas ühendust võtnud inimene on Statistikaameti rahvaloenduse küsitleja, saab seda kontrollida, helistades Statistikaameti klienditoele ja küsida, kas sellise nimega küsitleja neil töötab. Teiseks on igal rahvaloenduse küsitlejal oma unikaalne kood, mida temalt võib küsida. «Selle numbri alusel saab Statistikaameti klienditoesse helistada ja küsida, kas sellise koodiga inimene on õige küsitleja,» jätkas Osila. «Kui küsitleja tuleb koju, on ta kindlasti visuaalselt äratuntav – tal on erksavärviline oranži ja sinisega sall ning kindad, samuti väga selgelt suur oranžides toonides töötõend, kuhu on samuti märgitud tema nimi ja unikaalne kood. Kui keegi üritab teie koju siseneda, ei tutvusta ennast ega kavatse näidata oma töötõendit, ärge kindlasti seda inimest sisse laske. Sellistest asjadest tuleks teavitada nii politseid kui ka Statistikaametit – see on selge petturlus.»

2022. aasta rahvaloenduse olulised kuupäevad

  • Veebis (arvutis ja mobiilis) saab küsitlusele vastata 22. jaanuarini 2022. E-küsimustikku saab täita uuringud.stat.ee keskkonnas või veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu.
  • Valimisse kuuluvaid inimesi on paberkirja teel teavitatatud 29.‒31. detsembrini 2021. Inimestega, kes kuuluvad valimisse, kuid ei oska või ei saa muul põhjusel veebiküsimustikule vastata, võtab rahvaloenduse küsitleja veebruarikuu (1.‒28.) jooksul ühendust.
  • Küsimuste korral saab infot veebilehelt www.rahvaloendus.ee ja klienditoe telefonilt 625 9300.
  • Kogutud ja analüüsitud andmeid hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vot nii
15. jaan. 2022 14:51
https://uueduudised.ee/uudis/maailm/progressiivne-sotimaa-koolide-kusimustik-uurib-opilaste-anaalseksi-kogemuse-kohta/ Šotimaa üks suurimaid lastevanemate ühendusi on esitanud valitusele nõude eemaldada koolidest küsimustik, milles küsitakse 14-aastastelt lastelt anaalseksi kogemuse kohta.
nüanss
15. jaan. 2022 11:41
Millegipärast vaikitakse maha, et hinnangu andmine usutunnistuse või tervisliku seisundi kohta on vabatahtlik.