“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Arco Vara Pakkumiste defitsiit kinnisvaraturul jätkub ka tänavu (0)
16. jaanuar 2022
Scanpix

Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul jätkub elamispindade turul pakkumise defitsiit ka tänavu, mis ei võimalda küll turuaktiivsusel enam uusi tipptasemeid saavutada, kuid mis võimaldab tempokal hinnakasvul jätkuda.

“2021. aasta detsembris tehti Eestis kokku 2511 korteritehingut, mida oli 6,7 protsenti vähem kui novembris. Võrreldes 2020. aasta detsembriga tehti siiski 21 protsenti enam korteritehinguid, mille juures tegemist oli senise kasvutsükli vältel kõrgeima detsembrikuise tehingute arvuga,” tõi Eliste Arco Vara detsembrikuu turuülevaates välja.

Turuaktiivsus taandus ligikaudu septembri tasemele, mida on tema sõnul mõjutanud peamiselt iga-aastased pühadega seotud hooajalised tegurid. Üldiselt on siiski täheldada, et detsembris on korteriturul tehingute arv eeskätt Tallinnas väga kõrge, kuid 2021. aastal ei suudetud eelnevate kuude kõrgtasemeid siiski enam ületada.

“Korteriturul on pakkumine järjest enam piiratud, mida Tallinna näitel iseloomustab hästi olukord, kus näiteks kinnisvaraportaalis kv.ee on korterite müügipakkumiste arv langenud juba alla 2000 ühiku. Veel 2018. aastal oli samas portaalis aktiivselt keskmiselt 5000 korterit, kuid turuaktiivsus on samaaegselt suurenenud ligi 12 protsendi võrra,” selgitas analüütik.

Elamispinna kättesaadavus halvenes tema sõnul mullu selgelt ning seda laiapõhjaliselt erinevat tüüpi elukondliku kinnisvara lõikes ühiselt. “Näitena saab siinjuures kasutada eeskätt näiteks tüüpkortereid, millede aritmeetiline keskmine hinnatase kasvas 2021. aastal nii Tallinnas kui Tartus 20 protsendi võrra, samaaegselt on Eestis aritmeetiline keskmine palgakasv olnud aga pelgalt 7 protsenti,” nentis Eliste.

Sügisesest perioodist vabanema asunud teise pensionisamba rahal on analüütiku hinnangul elamispindade turule ostjaskonna ostujõu osas küll positiivne mõju, kuid laias laastus ei ole täna turul ostjateks isikud, kelle kontodele oleks suurtes summades pensioniraha laekunud.

“Piiratud pakkumise tõttu võib siiski turuaktiivsuse senine tugev kasv pöörduda pea üleriigiliselt languseks ning kui ajaloost paralleele tõmmata, siis üldistatult väites oleme me liikumas 2006. aasta sündmustest 2007. aasta sündmusteni, mida iseloomustas tehingute arvu vähenemine ja hinnakasvu samaaegne jätkumine,” prognoosib Eliste.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemise, piiratud pakkumise, kiireneva palgakasvu ja üleüldiselt paraneva tööturu tingimustes ennustab analüütik aastateks 2022–2023 eeskätt mõnevõrra madalamahinnaliste arendusprojektide kui ka üleüldiselt väikeasumite korteriturgudele üsna optimistlikku turusituatsiooni.

“Valg- ja vastulinnastumine on järsult kasvanud hindade tõttu järjest aktuaalsemad teemad, mida on seni nähtud eeskätt elamuturul. Paranev tööturg võimaldab taas järjest rohkematel inimestel laenu- ja ostuvõimeliseks saada, kuid neist arvestatav osa peab kasvanud hindade tõttu siirduma ääremaastunud või üldiselt madalama jätkusuutlikkusega keskustesse, kus kinnisvara on odavam. Lühiajaliselt on see selliste keskuste demograafilistele teguritele ja kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusele jätkusuutlik, kuid pikemas perspektiivis tõenäoliselt Tallinna ja selle lähiümbruse niinimetatud eest ära kasvamine võrreldes ülejäänud Eestiga jätkub,” lisas ta.

Avaliku sektori poolt vaadatuna tuleks Eliste hinnangul asuda suurendama laiapõhjaliselt taristuinvesteeringuid elektriraudtee ja neljarealiste maanteede osas, mis võimaldaksid Tallinna pidevat kasvamist tasandada ning seeläbi aeglustada ka Eesti erinevate piirkondade jätkuvat ääremaastumise protsessi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.