“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
RÄÄMAS RAUDTEEÜMBRUS KORDA Balti jaam saab uhke platsi ja pärnaallee (8)
16. jaanuar 2022
Albert Truuväärt

«Kui Balti jaama ümbrus korda tehakse, toob see kindlasti hulga ostjaid juurde,» sõnab Tallinna ühe legendaarseima pisiäri pidaja Alma, kes tegutseb jaama lähedal Vana-Kalamaja tänaval juba 30 aastat ühte jutti. Tänavu kevadel algab kaua oodatud ehitamine lõpuks pihta:  jaama platsi hakkavad katma graniitplaadid ja istutatakse pärnaallee. Vana-Kalamaja tänav saab Nunne tänava jätkuks ning jalakäijad ja ratturid hakkavad Toompuiesteed tunneli asemel ületama maa pealt.

Vaata galeriid (12)

Balti jaama lähedal peab Alma Sooäär tänaseni väikest poodi, mille avas juba enne praeguse Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Veel rublaajal looduna on see esimene tolle aja erapood Tallinnas. Alma, kes siiamaani ise vapralt poeleti taga seisab, on Vana-Kalamaja ja jaama platsi uuendamist enda sõnul igatsenud aastakümneid.  

Alma majapidamiskaupade äri on nagu ekskursioon keskealiste lapsepõlve, 1980ndatesse. Nostalgiliselt mõjuvad, emaileeritud, lillemustritega potid-pannid ja igasugused tsingitud majapidamisasjad – vannid ja ämbrid. Kruvid, naelad, luuad, harjad. Vändaga hakklihamasinad. Õhus hõljub uue vakstu iseloomulikku lõhna. Vanemad põlvkonnad mäletavad. See pood mõjub umbes nagu kohvik Narva, mis imekombel uuendamata jäänud ja oma endisaegse fluidumi säilitanud.

Vaata galeriid (4)

Plekkpaviljonide aeg sai ümber

Balti jaama plats ja Vana-kalamaja tänav on Alma pilgu all olnud kõik need 30 aastat, mis ta seal poodi on pidanud. 1990ndad tõid küll ettevõtlusvabaduse, kuid teisalt rikkus valla pääsenud kaubandustulv jaama platsi ilme pöördumatult. Odavast plekist kioskeid kerkis nagu seeni pärast vihma. 1996. aastaks oli asi läinud täiesti käest. Toonane linnavõim sekkus putkandusse ja kioskite asemel asemele lasti ettevõtjatel ehitada väljaku serva mõnevõrra esteetilisemaid klaasist ja metallist paviljone. Aastad läksid ja peagi tundusid needki iganenute, et mitte öelda jubedatena, meenutades aega, mil iga ärimehe garderoobi pidi kuuluma nahktagi.  

Suvel lammutati paviljonide read Balti jaama platsi servades maha. See sai sissejuhatus nii jaama platsi kui Vana-Kalamaja tänava renoveerimisele ja muutumisele loogiliseks tervikuks. Ehitusleping peaks alla kirjutatama mõne kuu pärast, märtsis. Ehitustöö ise peaks kava järgi valmis saama 2023. aasta juulis.

Alma jälgis 90ndate kioskimajanduse kadumist ajalukku enda sõnul sügava rahuldustundega. Ta mäletab veel aegu, kui ärimehed polnud sealset eldoraadot avastanud: Balti jaama plats oli siis ehitistest lage ja vaade Kalamaja poolt oli Toompeale kenasti avatud. See suurejooneline vaade tekkis nüüd pärast kiosk-paviljonide lammutamist taas. Ise rendib ta poepinda Vana-Kalamaja tänava äärses majas, ja putkakaubandusest eriti lugu ei pea.

«Rahvas on siin tore – nad ütlevad väikeäride kohta, et jumal tänatud, et sellised ka veel alles on,» seletab Alma, kes pidas poemüüja ametit juba ENSV ajal. «Kui mõnele on vaja viite naela ja kolme kruvi, siis nõnda palju ma müüngi,» räägib ta, et tema äris pole nagu supermarketites, kust saab vaid karpide kaupa.

Balti jaama platsi ja Vana-Kalamaja tänava renoveerimisel näeb ta enda vaatevinklist peale kenama ümbruse mitutki suurt plussi. Kui ümbrus korras, ei meelita see enam joodikuid ligi ja kõigil on elu rahulikum.

«Kui Balti jaama ümbrus korda tehakse, toob see kindlasti poodi rohkem ostjaid,» arvab ta lisaks. «Ma olen kaua oodanud. See on üks linna tähtsamaid väljakuid.»

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alveri sõnul jääb tänavakaubandusele oma roll siiski ka uues või uuendatud linnaruumis.

«Tänavakaubandus on väga tervitatav ja meie linnakeskkonda rikastav,» ütleb ta, et Balti jaama ümbruse uuendamine tähendab pisiäritegemise osas pigem soodustamist, aga mitte lõpetamist.  «Kasvõi lillekimpe või sokke müüvad memmed on väga teretulnud Tallinnas. Näiteks Vanalinnas antakse iga aasta hulgaliselt välja ajutisi kauplemislubasid erinevatele tänavakauplejatele ja tänavaruumi mitmekesistatakse näiteks restoranide terrassidega.» 

Eeskujuks Soo tänav 

Enne praeguse projektini jõudmist on Vana-Kalamaja ja Balti jaama platsi ümber arutletud aastaid, et milline see võiks uuendatuna välja näha. Arhitekt Toomas Paaver meenutab, et koos Telliskivi seltsi teiste liikmetega tõukas ta Vana-Kalamaja tänavale inimsõbraliku lahenduse otsimist tõhusalt tagant.

«Oli selline suure ühiskondliku aktiivsuse aeg, näiteks 2013. a õnnestus meil koostöös linnaga teoks teha Soo tänava uuendus, mis ruumilise lahenduse poolest kujunes Vana-Kalamajast oluliselt lihtsamaks,» räägib Paaver. «Seal oli jäetud autodele liiga palju ülearust ruumi, kuigi Kalamaja inimesed vajavad seal inimlikku teekonda poodi ja trammipeatusesse. Nüüd kasutavad ühte autodelt ära võetud sõidurida ratturid ja jalakäijad.»

Paaveri sõnul paistis juba kaarti vaadates silma, et ka Vana-Kalamaja tänav on kogu linnaosa siduv tänav. Lisaks seoks see omavahel ka bastionivöö pargid, Balti jaama ja  mereääre. See peaks võimaldama mõnusat kulgemist Vanalinna ja mereääre vahet. Tegelikkuses «ei tööta» tänav kahjuks nõnda. Alates juba sellestki, et Toompuiesteest ei saa otse üle.

2012-13 küsitleti rahvast ja toimusid igasugused üritused, et teada saada, millisena kohalikud Vana-Kalamaja tänavat näha tahaksid. Paaver sõnab, et tänavaid on seni üldse käsitletud nagu tehnorajatisi. Tegelikult tuleks mõelda kogu tervikule, eriti  inimeste ohutusele ja mugavusele.

2017. a võitis linna poolt välja kuulutatud konkursi arhitektuuribüroo Kavakava töö. Toomas Paaveri sõnul, kuigi detailide üle võib vaielda, on see visioonina vaieldamatult kõige tugevam ja inimkesksem vaade piirkonnale.

Selle järgi lõppeks ära praegune mõtteline eraldatus, kus Balti jaam paiknes kahe asumi, Kalamaja ja Kesklinna piiril. Vana-Kalamaja tänav kulgeks edaspidi sisuliselt üle Balti jaama platsi ja sealt saaks maa peal Toompuiesteed ületades hõlpsasti Nunne tänavale. Teisisõnu, Jaama plats hakkab ühendama Nunne tänavat ehk Vanalinna Kalamajaga.

Ajaloolise eraldatuse lõhkumine

Uus Jaama plats kujuneks Tallinna üheks keskseks liikumis- ja ümber istumise sõlmeks. Lisaks uuendatakse ka Kotzebue-Vana-Kalamaja ristmikul asuvat väiksemat väljakut, kuhu peaks kerkima kogukonna maja.

Üks võidutöö autor, arhitekt Siiri Vallner seletab, et Kalamaja ja Kesklinna eraldatusel on pikem ajalooline taust. Kuid nüüd tuleb see lõhkuda. Balti jaamas hakkavad üldse kohtuma ju kõik transpordiliigid. Jalgratastest jm kergliikuritest busside, rongide ja trammideni. Ja see eeldabki hoopis teistsugust ruumi, et saaks igale poole ka rattaga ligi ja hõlpsalt ühe liikumisviisi teise vastu vahetada.

«See ala, kuhu nüüd väljakut looma asutakse, oli Balti jaama rajamise järel pärast 1870. aastat pikalt raudteede all,» räägib Vallner. «Alguses ei lõppenud raudteed tänases jaamas, vaid jätkusid sadamani. See oli ka periood, kus Vana-Kalamaja tänav oli lausa tupik, sealt otse üle raudtee linna ei pääsenud. Ilmselt peeti seda tollal ka heaks lahenduseks, et lihtsam rahvas nii vabalt Vanalinna poole liikuda ei saanud. Platsi moodi ruum tekkis koos reisijate paviljoni ehitamisega 1960ndail. Aga senini on tegelikult säilinud linnaruumis katkestus.»

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti asejuhataja Oliver Alveri sõnul on Vana-Kalamaja ja Jaama platsi projekt siiski vaid kild suuremas mosaiigis.

«Käsil on mitmeid projekte, et sihikindlalt linnaruumi parandada,» räägib ta. «Igal pool soovitakse jalakäijate ja ratturite liikumist muuta hõlpsamaks. Näiteks võib tuua linna läbivate raudteede alla kergliikluspääsude kavamine üle kogu linna, et lühendada liikumisteid.»

Alustatakse ajaloolise pärnaallee taastamist

Balti jaama platsile on lisaks kavas rajada pärnadest allee. See võimaldaks edaspidi Tallinnas täies ulatuses taastada ajalooline, 19. sajandil bastioni eelkindlustusvööndi muldvallile rajatud kaherealine pärnaallee ehk glassiipuiestee. Tänaseks on puiestee lõiguti hävinud. Seetõttu tunnetatavat tervikut ümber vanalinna enam ei ole.  Praegu näeb alleest Vallneri sõnul katkeid näiteks Kaarli kiriku juures või Põhja puiesteel.

«See puiestee oleks hea ja lihtne asi ümber Vanalinna taastada,» arvab arhitekt Vallner, üks praeguste ümberkujunduste autoritest. «Nii saaks Vanalinna ümbritsev parkide vöö hästi kokku ühendatud. Jalakäija või rattasõitja jõuaks kiiresti ja mõnusasti alleed mööda igasse kesklinna piirkonda. Üks lõik sellest puiesteest jääks ka Balti jaama platsile – küll ainult 22 uut puud, aga abiks seegi.»

Telliskivi Seltsi esindaja ja tänava lähteülesande välja pakkunud arhitekt Toomas Paaver arvab samuti, et pärnaallee oleks tähtis.

«See väike allee lõik jaama platsil sümboliseeriks bastionivöö parkide ühendamise ja glassiipuiestee taastamise kavatsust,» ütleb ta. «Linnaruumiliselt oleks hästi oluline, et bastionivööst kujuneks kogu Tallinnale vajalik, sidus ja terviklik avalik ruum.»

Väikeäri pidaja Alma aga loodab, et pärast tänava renoveerimist saab oma nostalgiahõngulises poes näha seda, mida pole näinud ammu – klientide pikka järjekorda.

Vanade raudteehoonete kvartalit ootab samuti renoveerimine

 

Oma osa Balti jaama piirkonna uuenemisse annavad sealsed ettevõtjad. Nii näiteks laieneb lähiaastatel veelgi praegune menukas ostlemiskoht – Balti jaama turg.

Turgu majandav ettevõte Astri Grupp kavatseb nimelt arendada sealseid kõrvalkinnistuid – Telliskivi 62/64 ja Reisijate 7/9. Turu juhi Sander Hage sõnul lähenetakse nõnda, et nõukogudeaegsed väärtused juurdeehitused tsaari-aegsetel raudteehoonetel lammutatakse. Asemele ehitatakse kaasaegseid pindu. Uut on seega kavas kombineerida ajalooliselt väärtusliku hoonepärandiga – nõnda nagu võib näha mitmetes endistes tööstuskvartalites Tallinnas.

Ajalooline, kunagine raudteedepoo hoone ise, mis on üks põhilisi arhitektuuripärle selles piirkonnas, on kavas rekonstrueerida. Osaliselt laiendatakse seega ka Balti jaama turgu kõrvalkinnistutele. «Ehituse alguse osas ei julge veel midagi lubada, kuid hakkame kogu ala välja ehitama etapp haaval ning kuna tegu on ärimaaga, siis tuleb nii kaubandust kui ka büroosid,» nendib Sander Hage.

Ette on nähtud ka ruum trammitee jaoks, mis peaks kulgema ümber kvartali ja ühendama Balti jaama sadama ja Rail Balticu terminaliga. Kas sinna uus trammiliin tuleb, on Hage sõnul praegu veel lahtine ja ootab linna otsust.

Praegu on detailplaneering kooskõlastamisel.

Uuendatud tänavaruum ei soosi enam heidikuid

Riigipolitseile, mupole ja turvafirmale annavad tööd Balti jaama peatustes teisi inimesi tülitavad tuigerdavad või magavad heidikud. Kuid pärast sealse tänavaruumi renoveerimist kaotab piirkond nende jaoks külgetõmbe, mida tekitab kohatine Vana-Kalamaja-äärne laokilolek ja trammipeatuse-lähedane viinapood.

Kui veel kümmekond aastat tagasi tiirles räämas isikuid ümber jaama massiliselt, siis nüüd vaid üksikuid. Kui rahvasuus nimetatakse neid üldistavalt kodututeks, siis see on vaid osa tõest. Kokku leidub terve Tallinna ligi poole miljonilise elanikkonna kohta ehk veel 40 kodutut. Nendegi näol on Tallinna Sotsiaalkeskuse juhataja Kersti Põldema sõnul tegemist inimestega, kes valdavalt kroonilised sõltlased. Nad ei soovi linna pakutavat peavarju ega muud sotsabi kasutada. Mõni on ka põhimõtteline peavarjutu. Mõistagi ei saa sotsiaaltöötajad kedagi aga sundida. Seega moodustavad Balti jaama ümber tiirleva kontingendi mitte kodutud, vaid pigem kroonilised sõltlased, kellest enamikul peavari olemas.

«Kodutus ei ole Tallinnas enam ammu probleem, pigem domineerib üldine vaesus,» räägib Põldema, et elu hammasrataste vahele jääb täiesti korralikke inimesi, kes näiteks töö kaotanud. «Ei tulda toime, ei saada hakkama – aga see, ehk vaesus on juba laiem küsimus.»

Tema sõnul muudaks hästi korda tehtud plats ja tänav piirkonda märksa turvalisemaks. Praegune laokil olek, pluss trammipeatuses tegutsev viinapood meelitab heidikuid ligi.

Novembris ja detsembris käisid sotsiaaltöötajad linnas urkaid otsimas, kus endile «pesi» luuakse. Muuhulgas selgus, et nn põlistallinlasi on ikkagi heidikute hulgas vähe. Sageli tulevad pinna jalge alt kaotanud inimesed teistest omavalitsustest siia seiklema ja paremat elu otsima. Teisalt ei tasu ka unustada, et kui peatusepinkidel istuvad räämas isikud korda ei riku, teisi segavalt purjus ei ole ja kärakat ei pane, on neil täielik õigus seal ka viibida.     

Mõistagi tõmbavad jaamad heidikuid ligi kõikides kohtades üle kogu ilma. Kus inimesi rohkem, seal lootust «kala» püüda.

Põhja-Tallinna Valitsuse kõneisik Violetta Lanman ütleb, et muret on Balti jaama ümber teinud lisaks joodikutele huligaanitsemine ja kaklused. Sealsamas, Kopli tänava ääres asuvad mitmed baarid. Kuigi nii riigipolitsei kui munitsipaalpolitsei on endast parima andnud, peab neid ühtlasi jätkuma veel paljudesse paikadesse. Nii võttis linnaosa valitsus neile alates eelmise aasta septembrist veel appi turvafirma, mis vähendas korrarikkumist järsult. Lisaks on käinud peatustes heidikutega vestlemas sotsiaaltöötajad, et tutvustada linna pakutavaid võimalusi nina vee peale saamiseks.

Vana-Kalmaja tänavast ja Balti jaama platsist saab üks linna kenamaid piirkondi

  • Balti jaama väljak kaetakse graniitplaatidega.
  • Bussijaamale rajatakse varikatus või busse kattev hoone.
  • Toompuiestee ja jaamapaviljoni vahele on kavas rajada väike ruudukujuline, pöördistmetega ümbritsetud aed
  • Vana-Kalamaja tänav pikeneb üle Balti jaama väljaku Nunne tänavani ja kulgeb piki taastatavat glassiipuiestee lõiku
  • Jalakäijad saavad Vana-Kalamaja tänavalt üle Balti jaama väljaku Nunne tänavale maa pealt.
  • Renoveeritud Vana-Kalamaja tänava keskele kavandatakse jalakäijate liikumisala
  • Autode liikluseks jäetakse Vana-Kalamaja tänavale ühes servas kitsas, 2,5-meetrine asfaltriba.
  • Tänavale kujundatakse eraldi tänavamööbli ja haljastuse riba.
  • Haljastuskaste hooldaksid kohalikud ise.
  • Kotzebue ja Vana-Kalamaja tänvate ristmikul asuvale Kalamaja platsile rajatakse Kogukonna Maja, kus on ühendatud äri- ja ühistegevus.
  • Kogukonna Maja kuundatakse kasvuhoone laadis, taaskasutatavatest materjalidest. 
  • Vana-Kalamaja tänava servale rajatakse paneelidena avatavaid, Kalamajale iseloomulikke plankaedu, mis lubavad privaatseid aiaruume ajutiselt liita tänavaga.
  • Vana-Kalamaja tänava merepoolsesse otsa rajatakse vaateplatvorm.
  • Ehitus algab tänavu kevadel ja lõpeb suvel 2023.
Kommentaarid (8)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

JS
26. jaan. 2022 09:23
Ilmselt on kavandis pinke välditud asotsiaalide eemale peletamiseks, aga tegelikult võiks nende lavatsite asemel ikkagi pingid olla
Leid
23. jaan. 2022 19:04
Minu arvamus,vàga turvaline piirkond,kontingennt on kohati küll "viks&viisakas",eks see EV elu ongi selline,alustad Keskturult lòpetad glamuuris,ma arvan et ilus hing seda màrkab ja teab,et tegelikult on ju kõik ok,#Triin ja #Reelika,minu edasiviiv jõud....me tuleme varsti seniks ikka sama poweriga edasi. Reklaamiks Alma poele nõuka hõnguline aga kui harva sinna satun on meeletu rõõm näha,et jätkusuutlikus viib sihile.
Tiit
22. jaan. 2022 12:10
Kui sõiduala nii kitsaks planeeritud on, siis kuidas tagatakse kaupade liikumine ja päästetehnika ligipääs?
Ivi
22. jaan. 2022 09:51
Kui juba nii suurejooneline linnaala uuendamine ette võetakse, siis miks ei ole mõeldud ühistranspordi ja ka autoliikluse viimisega maa-alla. Sel puhul muutuks ju see maa-ala veelgi turvalisemaks ja võiks kujuneda linnarahvale teiseks mõnusaks puhkepiirkonnaks Kadrioru kõrval.
nonii
24. jaan. 2022 23:42
Tallinnas lihtsalt ei saa liiklust maa-alla viia, on pinnase iseärasused ja Tallinnast ei saa ka järgmise 100 aasta pärast miljonilinna,et selline vajadus oleks , maaalune saaks olla vaid metroo. Sellist kulutust ümberehitustega ei kannataks rahakott ega ümberkaudne hoonestiku käitumine hiljem
Parandaja
17. jaan. 2022 10:13
"«Kui mõnele on vaja viite naela ja kolme kruvi, siis nõnda palju ma müüngi,» räägib ta, et tema äris pole nagu supermarketites, kust saab vaid karpide kaupa." - Siin see muidu tore tädi siiski eksib: näiteks vähemalt Bauhausist võib osta kruvisid ja naelu kaalukaubana ka kasvõi ühekaupa!
Aune
22. jaan. 2022 11:16
Alma äri ongi ainulaadne ja kui kusagilt mujalt ei saa,siis on kindel,et Alma ärist kindlasti on võimalik kõike saada.See äri peab kindlasti jääma.Käin küll harva seal,aga alati on mõnus tunee ja ei pea kunagi pettuma.Edu ärile!
meenutaja
16. jaan. 2022 10:42
Alma äri alustas Nõmme raudteejaama juures.