Sotsiaalministeeriumi eelnõuga tahetakse ka Eestis rakendada Euroopa Liidu direktiivi, mis sunnib tööandjaid töövõtja ees rohkem kaarte avama. Teisisõnu peavad tööandjad andma värvatavale põhjaliku ülevaate kõikidest nüanssidest, mis ametiga kaasas käivad. Näiteks koolitustest, ületunnitöö korrast, katseaja kestusest jpm asjaoludest.
Kui töötamise ajal ettevõttes või asutuses midagi töö korras muutub, tuleb hiljemalt muutuse jõustumise päeval sellest töövõtjale teada anda. Lisaks nähakse ette kaitse töötajale, kui ta peaks tööandja tähelepanu juhtima töökorra või reeglite rikkumisele. Kui eelnõu saab seaduseks, muudab see poolte vahekorrad tööjõuturul selgemaks.
Üsna sagedased on ju olukorrad, kus töövõtjad heidavad pärast mõnda aega ametis tegutsemist ette, et ühest või teisest tingimusest kuuldakse esimest korda. Eriti madalama palgaga ametites on ka tavaline suhtumine, et “hakka rutem pihta, küll me detaile pärast seletame”. Vahel “udustatakse” pilti meelega, et inimene vähem tasuvatel tingimustel tööle meelitada. Eriti puudutab see muuhulgas võõrtööjõudu. Teisalt muutuvad ka tööandjad seaduse jõustumisel kaitstumaks. Kui kõik kohe lepingu sõlmimisel selgeks või läbi räägitakse, on hiljem vähem konflikte ja õiendamist.
tähelepanek
23. jaan. 2022 10:41