"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Analüüs Keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees (0)
17. jaanuar 2022
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2021. Foto: Albert Truuväärt

Eelmise aasta sügisel kohalikesse volikogudesse valitud 1717 inimest vaadelnud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna praktikant Rachel Sarapuu selgitas, et keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees, kes üsna tõenäoliselt kipub valimiste ajal oma parteilise kuuluvusega vangerdama.

Volinike hulgas on enamik kõrgharidusega inimesed, kes moodustavad 67 protsenti valitutest. Suurima kõrgharitud volinike osakaaluga on Sillamäe ja Narva, kus kõrgharidust omavad lausa 90 protsenti liikmeist, pea sama kõrget näitajat näeb ka Kohtla-Järvel ja Hiiumaal, vahendab BNS.

Seevastu põhiharidusega volinikke on üle Eesti omavalitsuste volikogudes kokku 29 ehk vaid 1,7 protsenti. 

Noorimad 18-aastased, vanim 81-aastane

Kaks kõige nooremat volikogu liiget Lääneranna vallas ja Tartu linnas on alles jõudnud värskelt täiskasvanu ikka, olles 18-aastased. Kõige vanem, 81-aastane volinik tegutseb Jõgeva vallas.
Vanuselist koosseisu arvestades eristub kõige nooremate liikmete poolest Kihnu vallavolikogu, kus volinike keskmiseks elueaks on 42 aastat. Vanemad volikogu liikmed töötavad Loksal ja Jõelähtmel, kus keskmiseks vanuseks tuleb 56 aastat. Eesti kohaliku volikogu liikme keskmine vanus on üleüldiselt aga 49 eluaastat.

Valitute hulgas domineerivad üldiselt mehed naiste üle, vastava soolise jaotusega 71 ja 29 protsenti. Enim valiti naisi Lüganuse vallas, kus näitaja on meestega võrreldes küll ülekaalus, ent seda üsna napilt. Sooline tasakaal valitseb Loksa, Maardu ja Narva volikogudes, kus naised ja mehed jagunevad pooleks. Kõige vähem naisi on Setomaa vallavolikogus – 14 mehe kõrval üks naissoost liige.

Selgub, et kõige enam leiab volikogudest erasektori juhte. Ettevõtjaid, ettevõtete juhte ja juhatuse liikmeid on kokku 448, moodustades volinikest 26 protsenti. Nii kõlab paljudes tänastes volikogudes suures osas just ettevõtjate hääl.

Avaliku sektori spetsialiste – omavalitsuste ametnikke, õpetajaid, arste ja ka näiteks päästjaid – on 357 ehk 21 protsenti. Valitute hulgast leiab ka 73 pensionäri ning kolm volinikku, kes deklareerisid oma staatuse valimiste ajal töötuna.

Tagasi valituks osutus 54% kandidaatidest

Võrreldes 2017. aasta kohalike valimistega osutus tagasi valituks 54 protsenti kandideerinutest. Valdade lõikes jäi tagasivalitud volinike protsent valdavalt 40 kuni 60 kanti. Kõige kõrgema tagasivalitute määraga paistab silma Jõelähtme vald, kus ametiaega jätkab lausa 82 protsenti volinikest. Väikseima protsendiga on Kihnu ja Viimsi, kus tagasi valiti 33 protsenti eelmise koosseisu liikmetest.

Ligikaudu pooled valituks osutunutest kandideerisid valimisliitude nimekirjas, teine pool kuulub mõnda erakonda.

Toila vallas pääses lisaks valimisliitudele volikokku vaid üks erakonna nimekirjas kandideerija. Kuid leidub ka omavalitsusi, kus volikokku ei pääsenud jällegi ühtegi valimisliitude esindajat. Näiteks Tallinna, Rae, Jõelähtme, Viljandi, Kanepi, Muhu, Tartus ja Võru volikogudest leiame vaid erakondade esindajad.

Märkimist väärib, et ainsa üksikkandidaadina kogu Eestis pääses kohalikku volikokku ainult üks inimene – Raasiku vallas kandideerinud naine.

Vaadates valitud volinike erakondlikku kuuluvust, on üle Eesti suurima hulga oma liikmeid volikogudesse sisse saanud Reformierakond üle 200 inimsega,  EKRE üle 190 inimesega, Keskerakond üle 180 inimesega ja Isamaa 130 inimesega. Kõrvutades seda erakondade nimekirjade saadud üldise mandaatide arvuga, tuleb arvestada, et näiteks Keskerakonna nimekirjades osutus valituks üle 70 ning Reformierakonna, EKRE ja Isamaa nimekirjadest üle 50 sellise voliniku, kes antud parteisse ei kuulu. Samal ajal leidub kümneid erinevate erakondade liikmeid, kes osutusid valituks hoopis valimisliitude nimekirjades.

Lisaks tuntud erakondadele leiab volinike seas ka vähemtuntud parteide liikmeid. Näiteks on kuus volinikukohta Tulevikuerakonna liikmetel, kolm Rahva Ühtsuse Erakonnal ning kaks Iseseisvusparteil ja Eestimaa Rohelistel. Samas ei pääsenud keegi neist, peale ühe roheliste liikme, volikogusse oma erakonna nime all, pidades targemaks kandideerida mõnes valimisliidus või sootuks teise erakonna nimekirjas.

Seekordsete kohalike valimiste parima tulemuse nii üldarvult kui saadud häälte osakaalult tegi Tallinnas kandideerinud linnapea Mihhail Kõlvart, kes kogus isiklikult kokku 27 663 häält ehk 58,2 protsenti kõigist Lasnamäe ringkonna häältest. Talle järgnesid Irina Orlova 35,9 protsendiga Peipsiääre vallas, Lauri Laats 29 protsendiga Tallinnas Mustamäel, Raido Liitmäe 26,3 protsendiga Muhus ning Anti Allas 24,7 protsendiga Võru linnas.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.