“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Sotsiaalkomisjon kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused (0)
17. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esmaspäeval esimesele lugemisele eelnõu, mis muu hulgas vabastab teise astme sugulased täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ning lihtsustab toetuskoormusega isikute tööd ja puude raskusastme tõestamist.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et paljude oluliste muudatuste seas soovitakse vabastada teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kulude katmisest, vahendas riigikogu pressiteenistus.

“See tähendab, et lapselapsed ei pea tulevikus tegema oma elukorralduses järeleandmisi, näiteks õpingutest loobuma, et abivajavat vanavanemat hooldada. Muudatusega astume sammu selles suunas, et abivajava inimese toetamine ja sobivate teenuste pakkumine ei ole vaid perekonna ja sugulaste kohustus,“ rääkis Kotka.

Omavalitsused peavad hakkama hindama inimeste toetusvajadust

Veel märkis komisjoni esimees, et eelnõuga nähakse ette kohalikele omavalitsustele hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse hindamine. “Seni oli omavalitsustel abivajaduse hindamise kohustus, kuid lisanduva toetusvajaduse hindamisega selgitatakse edaspidi välja ka isik, kes abivajajat hooldab, tehes seda väljaspool oma ametlikku tööd. Sellega tagame hoolduskoormusega inimeste võrdse kohtlemise, sest toetusvajaduse hindamine tagab hoolduskoormusega inimestele võrdsemad võimalused saada omavalitsuselt tuge näiteks toetavate teenuste, nõustamise või rahalise toetusena,“ sõnas Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et eelnõu kergendab seaduseks saamisel abivajajate ja nende hooldajate elu, kuid vajab menetlemisel veel eri osapoolte sisendit. “Kindlasti tuleb arvestada Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohti, kes leiavad, et kavandatavate muudatustega on ülehinnatud omavalitsuste rolli ja võimekust suuta reaalselt täita kõiki eelnõus ja seletuskirjas toodud ootusi. Ainult siis on Eestimaa eri paigus elavatele inimestele ka tegelikult tagatud abi, kui kohalikele omavalitsustele riigi poolt seatavate uute ülesannete täitmiseks on ette nähtud ka vajalikud vahendid,“ ütles ta.

Olulise muudatusena tõstis Kütt eelnõust esile punkti, mis puudutab puude raskusastme tõestamist. “Praegu on näiteks isegi voodihaigel inimesel kohustus iga viie aasta tagant puude raskusastme tõestamiseks Sotsiaalkindlustusametisse pöörduda. Tal tuleb tõestada, et ta seisund pole paremaks läinud. Eelnõu seaduseks saamisel määratakse puude raskusaste teatud juhtudel eluajaks ja inimene ei pea iga viie aasta tagant paberitega arstide vahet jooksma. Eelnõuga väheneb ka bürokraatia ja inimesed ei pea taasesitama andmeid, mis riigil juba olemas,“ rääkis Kütt.

Eestis umbes veerand miljonit hooldajat

Eelmisel aastal valminud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 220 000-255 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks on kõige sagedamini eakas lähedane, kes vajab abi oma kodus toimetulekuks.

Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20 protsenti, siis statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6 protsendini.

Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. jaanuaril. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.