"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
peaminister energiakriisist Kaja Kallas: endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter (2)
18. jaanuar 2022
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Scanpix

„Kõrged energiahinnad valmistavad tõsist muret meile kõigile. Inimesed on oma arveid saades šokeeritud ja see on täiesti mõistetav. Iga probleemi lahendus saab aga alguse põhjuste analüüsist. Seega enne kui hakkame rääkima lahendustest, vaatame suurt pilti, miks me üldse oleme täna siin, kus me oleme,“ ütles peaminister Kaja Kallas täna Riigikogu ees peetud sõnavõtus.

„Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest,  nii maismaa- kui meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest. Põlevkivi ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad Energiat juba oluliselt kallimalt,“ märkis Kallas, kelle sõnul võib hinna erinevus võib olla mitmeid kuni kümneid kordi.

Energiahindade veduriks on Vene maagaas

„Teiseks – vaieldamatult kõige suurem roll elektri hinnakasvus on olnud maagaasi hinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse ja selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400 protsenti. Ekspertide hinnang on, et kui Venemaa suurendaks gaasitarneid Euroopasse 20 protsenti, siis langeks maagaasi hind umbes poole võrra,“ lisas Kallas.

Kolmanda põhjusena tõi peaminister välja asjaolu, et Euroopas on tootmisvõimsusi vähem, kui vaja.

„Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem, mille tulemusena on süvenenud defitsiit. Täna peame vaatama, mis aitab meid sellest raskest olukorrast edasi. Minu jaoks on oluline, et me ei jätaks seda kriisi kasutamata, vaid viiksime ellu lahendused, mis aasta-kahe ja 10 pärast ei lase samal asjal korduda,“ märkis peaminister, lisades, et energeetikas siiski väga kiireid lahendusi ei ole.

„Aga kui me jätame suure pildi otsused tegemata, oleme varsti tagasi samas kohas,“ lisas Kallas.

„Eelmisel neljapäeval arutasime valitsuses elektrituru olukorda ja tuvastasime mitmed kitsaskohad, mille lahendamiseks nüüd edasi töötame. Esiteks keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik.“

Meretuuleparkide rajamiseks plaanitakse vastu võtta mereala planeering

Tuuleparkide rajamisel on üks põhilisi probleeme Kallase sõnul suhtumine „mitte minu tagahoovis“ – teisisõnu on inimesed küll taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu on Kallase sõnul töötatud välja kohalik kasuelement, mida sel nädalal valitsuskabinetis arutatakse. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi.

Kuigi meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal, on ka nende rajamine väga keeruline, kuna merel on kaitsealad nii keskkonna kui julgeoleku põhjustel.

„Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuule rakke saab rajada ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada merre uusi tuuleparke,“ lubas Kallas.

„Neljandaks –  energia salvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega, potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogia hinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb samamoodi majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis, 2022. aastal.“ Loetles peaminister.

„Viiendaks. Tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergiat järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada, kas see on mõistlik,“ tõdes Kaja Kallas, kelle sõnul on sellised analüüsid olnud pikalt ootel, ent valitsus otsustas analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul.

Võrguga liitumine tehakse taastuvenergiatootjatele lihtsamaks

„Probleemiks on olnud ka see, palju taastuvenergia võimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammu ka liitumist kiiremaks menetlemiseks. Esiteks siis, kuivõrd võrguettevõtjad, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust. Täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides. Seetõttu soovime minna edasi Eesti energia ja elektrilevi omandilise eristamisega,“ märkis Kallas.

„Otsustasime, et taotluse menetlemise tähtaegu tuleb lühendada ja arutame ka seadusmuudatust mille kohaselt kuni 200 kilovatist tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustuvad kohustatud andma liitumise ja arvestame selle võrgu arenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimise lähedale luua siis taastuvenergia lahenduse, mis kataks nende energiavajadusi,“ lisas ta.

„Oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes ja Põhjamaade piirkonnas on nord pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega, ehk siis Estlink 3-ga mis peaks valmima aastaks 2030.“

Madalad hinnad on eestlased uinutanud

„See, et me oleme olnud Põhjamaade elektrituruosa, on 2016.-st aastast kuni 2021. aasta teise pooleni Eesti kodutarbijatele toonud 40 protsenti odavamad elektri hinnad kui Euroopa liidus keskmiselt. Need madalad hinnad on meie ühiskonna mõnes mõttes uinutanud,“ sõnas peaminister Kaja Kallas. „Selle kriisi lahendamisel peame vaatama, et me ehmatusest last pesuveega välja ei viskaks.“

Kallase sõnul on selge ka see, et kõigil ei ole soovi ega ka oskust börsi järgi tarbimist sättida. Seetõttu tuleb tarbijatele rohkem selgitada, millised riskid ja võimalused on fikseeritud hinnaga kui ka kõikuva börsipaketiga lepingute valimisel.

„Börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgetesse hindadeks ja seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega. Aga selleks, et inimesed sõlmiksid rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad võimalused elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda. Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal ajahetkel välja astuda, mis omakorda ei motiveeri elektrimüüjaid pakkuma odavamaid hindu,“ nentis Kallas.

Pikalt kehtinud madalad elektrihinnad on mõjunud peaministri sõnul uinutavalt ka selles mõttes, et vajadus energiat säästa pole olnud nii aktuaalne. „Aga endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter. Seetõttu peame vaatama, kuidas saaksime aidata inimestel ennast ise aidata. Selleks on vaja nii energiasäästumeetmeid kui ka meetmeid oma vajaduste katmiseks mõeldud väiketootmise rajamiseks,“ arvas ta.

Erinevate pikaajaliste lahenduste kõrval, mis hakkavad tulu tooma alles kaugemas tulevikus, ei ole võimalik Kallase sõnul vaadata üle ega ümber sellest, et see hinnašokk on tabanud nii kodu- kui äritarbijat hetkel valusalt.

„Kuivõrd valitsus nägi seda ehkki tulemas, siis töötasime juba oktoobris välja meetmed inimeste äritarbijate aitamiseks. Esiteks jätsime ära eelmise valitsuse poolt seadustatud aktsiisitõusud. Teiseks alandasime elektrivõrgutasu 50 protsenti kõigile tarbijatele. Kolmandaks alandasime gaasivõrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele. Neljandaks tegime sihitud meetme, millega hüvitatakse 80 protsenti elektri kaugküttegaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele,“ loetles peaminister.

„Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Seda on palju rohkem kui kõrgetest energiahindadest tulenevad täiendavad tulud riigieelarves. Näiteks energiakandjate käibemaks on eelmisel aastal laekunud 41 miljonit eurot. Kui selle aasta tulemused või prognoosid juurde arvutada, siis on see üle 70 miljoni,“ loetles Kallas, kelle sõnul on praeguse seisuga Eesti toetusprogramm kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas.

Kaalumisel on börsihinna ülempiiri seadmine

„Kõik need tegevused ja meetmed, mis ma olen teile loetlenud, oleme koos hea koalitsioonipartneriga juba energiakriisi lahendamiseks otsustanud. Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa, seetõttu töötame edasi selleks, et pakkuda leevendust neile, kes eelmiste meetmete alt on välja jäänud,“ lubas Kallas.

„Ettevõtjad energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid. Seetõttu peame vältima seda, et meil tekiks likviidsuse puudus. Otsime neid lahendusi ka KredExi meetmete hulgast – näiteks laenukäenduse meedet või siis ka täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks,“ kirjeldas peaminister.

Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on tema sõnul kaalumas kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ja erakorraline käibekapitalilaeng.

„Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist. Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime ühisosa. Ma tänan siinkohal Keskerakonda selle eest, et oleme viimasel aastal suutnud langetada nii palju kriise lahendavaid otsuseid. Kõik ministrid laua taga on kaasa mõelnud ja oma lahendusi pakkunud, see annab mulle optimismi ka praeguse olukorra suhtes,“ kiitis Kallas.

„Me teame, et lahendused sünnivad läbi arutelude, erinevaid fakte ja argumente kaaludes ja ühise kokkuleppe nimel sisuliselt pingutades. Lahenduste leidmise teeb keerulisemaks, kui poliitikute meediaesinemised muutuvad tähtsamaks kui sisuline töö läbirääkimiste laua taga. Sellised on alati kehtinud koalitsioonivalitsuse mängureeglid ning neist kinni pidades on enamasti leitud lahendused ka eesti inimeste muredele. Me teame varasemast, kuidas üksmeelt leida ja vajame seda üksmeelt ka praegu.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
19. jaan. 2022 03:53
Hoiaks suu kinni, tunduks targem olevat
ei keegi
18. jaan. 2022 11:34
„mõisapreili“ jättis mainimata LEEDU, kes brüsseli survel oma energiavõimekuse hävitas ning nüüd defitsiidis sipeldes kogu piirkonna hinda tõstab, tehes samas takistusi odavama vene elektri pääsuks Baltikumi ning nõnda jälle meie hindu kergitades; kõõrutaja arvates on süüdi hoopis Vene, kelle kelle odavamat elektrit me ise tõrjume ja kes nüüd asja eest teist taga peaks oma kirujatele hakkama veel tarnima gaasi üle täidetud lepingumahtude (muide, Venemaa soovis pikaajalisi gaasilepinguid (s. t sisuliselt fikseeritud hindu teatud perioodiks, just seda, mida preili elektri osas meie tavatarbijatele soovitab), aga ei, brüsseli aru järgi olevat turuhinnad paremad)