“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Tallinn arendas välja ligipääsetavuse infosüsteemi Piritale tehakse suveks invarand, kus on võimalik ratastoolis otse vette pääseda (0)
18. jaanuar 2022
Sotsiaal- ja Tervishoiuameti puudega inimesi toetavate meetmete juhtivspetsialist Mihkel Tõkke ja vanemspetsialist Jako Stein. Foto: Mats Õun

Suvisele rannahooajale mõeldes tehakse ettevalmistusi selleks, et ka liikumisraskustega inimesed saaksid turvaliselt ja mugavalt veemõnusid nautida. Nii peaks selleks suveks Pirital valmima ligipääsetav invarand, kus oleks liikumisabivahendi kasutajal võimalik ise hakkama saada.

„Selleks tulevad eraldi riietuskabiinid, varjualused, terrass ning spetsiaalselt liivasel pinnasel sõitmiseks ratastoolid, millega saab ka vette sõita,“ tutvustas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ligipääsetavuse vanemspetsialistJako Stein lähemalt kavandatavaid tegevusi Pirita rannas.  „Kuid meie suureks eesmärgiks on, et kõik meie rannad saaksid tulevikus kõigile inimestele ligipääsetavateks.“

Selleks, et linna objekte aasta-aastalt ligipääsetavaks muuta, suunab linn igal aastal ca 100 000 eurot ligipääsetavuse parandamisele. „Ka Pirita rannale rajatav invarand valmib sotsiaal- ja tervishoiuameti ligipääsetavuse fondi eelarvest. Näiteks möödunud aastal parandati laste päevakeskuste, lastekodude, Tallinna turismiinfokeskuse jt ühiskondlikele hoonetele ligipääsu,“ märkis Stein.  

Ühtlasi mõeldakse tulevikus ka ujulates ligipääsetavuse tagamisele. „Selleks, et ka ujulasse saaksid kõik soovijad tulla. Nii puuetega inimeste organisatsioonid kui ka meie koostööpartnerid on välja toonud tõsiasja, et on palju neid inimesi, kes sooviks sporti teha, kuid alati ei ole neile  võimalusi loodud,“ nentis Tõkke.

Stein lausus, et ligipääsetavus kodust välja saamisel, tööle või teenustele pääsemiseks on inimesele primaarse tähtsusega. Selleks saavad inimesed ise palju ära teha – näiteks eelistades eluaseme soetamisel ligipääsetavaid või kergesti ligipääsetavaks muudetavaid eluruume. Ent kui inimene ja tema lähedased ei suuda siiski oma jõududega toime tulla, siis pakub abikätt ühiskond kohaliku omavalitsuse kaudu. 

Steini sõnul on renoveerimisel olevate ja uute, ehitatavate avalike hoonete puhul õigus nõuda ligipääsetavuse tingimustele vastavust.  „Juhendmaterjaliks on meile ja ehitajatele ehitusseadustiku määrus „Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“. Sellest lähtuvalt vaatame läbi kõik ehitusprojektid ja ehitised enne kasutusloa väljastamiseks kooskõlastuse andmist. Enne kooskõlastamist käime kohapeal ka objektiga tutvumas ja aeg-ajalt tuleb ikka ette, et ratastooliga ei pääse, kuhu vaja,“ lisas Stein. „Aga seda ei saa pahaks panna, seda juhtub sageli teadmatusest ja selleks olemegi meie, et selgitada nõuete vajalikkust.“ 

Kas linnas pääseb kõikjale? 

Stein tõi välja, et aasta-aastalt olukord paraneb ning võrreldes viie aasta taguse ajaga oleme teinud suure sammu edasi. „Paljud tänavad ja hooned on tänaseks muudetud ligipääsetavaks. Tõsi, ilmastikust sõltuvalt on talvel linnaruumis olukord keerulisem, kuid siinkohal on oluline iga kinnistuomaniku roll kõnniteede lumest puhtana hoidmisel. Nii nagu on  oluline sõiduteede ja tänavanurkade koristamine lumevallidest, et teede ületused oleksid turvalised ega nõuaks liiga palju aega. Samuti esineb ka  seda, et tänava remondi käigus jäetakse killustikuga kaetud lahtised pinnad. Selleks, et sealt pääseks läbi nii liikumisabivahendiga inimene kui ka lapsevankriga vanem, tuleks sinna panna kummimatid. Seega, kui märkate  teeremondi ajal selliseid lahtiseid ja katmata pindasid käiguteedel, siis teavitage sellest Keskkonna- ja Kommunaalametit ja teeme kõik, et olukord saaks parandatud,“ selgitas Stein.

Ühtlasi mainib Stein, et probleemide tõstatamise asemel  sotsiaalmeedias tuleks eelistada hoopis nende inimestega rääkimist, kellest sõltub probleemi lahendus. „Nii tuleks teavitada konkreetsest murest või probleemist Keskkonna- ja Kommunaalametit, linnaosavalitsust või meid sotsiaal- ja tervishoiuametis. Oleme mitmes kohas olnud abiks inimestele, kui kõnnitee serv taheti liiga kõrgeks teha. Kuid enne töödega alustamist juhtisime tähelepanu ligipääsetavuse tingimustele, mille tulemusena valmis kõigile sobiv lahendus,“ rääkis Stein. „Alati ei pruugigi töö olla väga mahukas, piisab madalamast äärekivistki. Kuid mõne inimese jaoks võib paraku teekond lõppeda just kõrge äärekivi tõttu, sest ta ei suuda seda ületada. “ 

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti puudega inimesi toetavate meetmete juhtivspetsialist Mihkel Tõkke tunnustab kolleegi ligipääsetavuse võimaluste loomiste eest, sest Jako igapäevatööks on just selliste kooskõlastatavate ehitusprojektidega tegelemine. „Me käsitleme  ligipääsetavuse teemat laiemalt, kuulmis- ja nägemisraskustega inimestest, erinevatest liikumisabivahenditest kuni lapsevankriga liikujateni välja. Püüame selgust saada, kas hoone või linnaruum arvestab kõigi nende aspektidega ja vajadusel kaasame sihtgruppide esindajaid. Meil on päris palju kohtumisi, et küsida igapäevaselt selliste olukordadega silmitsi seisvatelt inimestelt – mis on nende arvates kõige paremad lahendused,“ rääkis Tõkke.  „Ja just Jako tööks ongi nõustada avalike hoonete ehitajaid ja projekteerijaid, et leida ja saavutada parim lahendus kõigile osapooltele.“

Ligipääsetavust saab enne kontrollida 

Selleks, et saada ülevaade ligipääsetavuse kohta erinevate objektide – nii üldkasutatavate hoonete kui ka linnaruumi kohta pealinnas, lõi Tallinn ligipääsetavuse infosüsteemi. Infosüsteem lips.tallinn.ee annab inimesele võimaluse tutvuda eelnevalt talle huvipakkuva objektiga.

„See on küllaltki ainulaadne kogu maailmas,” selgitas Tõkke. “Sealt on võimalik vaadata objektide kaupa, kui ligipääsetav on hoone. Kui soovite minna näiteks Ülemiste keskusesse või tulla meie kontorisse, siis saate enne kontrollida, kas siia pääseb sisse ka liikumisabivahendiga. Kas siin on lift ja kas see lift ka nägemispuudega inimesega nö. räägib? Kõiki selliseid nüansse saab eelnevalt vaadata. Niisamuti leiab sealt infot tänavate kohta, kui ligipääsetav on piirkond ehk kas saab seal täiesti iseseisvalt liikuda. Näiteks võib olla küll väga heas korras tänav, kuid ühes väikeses lõigus on trepiastmed, mistõttu võibki teekond lõppeda.

Tõkke ütles et süsteemis olevate hoonete ja tänavate nimekirja täiendame pidevalt. “Infosüsteemi vajalikkus ja selle arendamine on alguse saanud just koostöös ligipääsetavusega kimpus olevate inimeste esindajatega,” lausus ta. “Siinkohal on kõik ettepanekud jätkuvalt teretulnud.“  

Lisaks võib infosüsteemist leida nii Jako kui ka teiste ratastoolikasutajate kaasahaaravaid videoretki Tallinna tänavatest. „Juhul, kui näiteks ratastoolis turist soovib meile külla tulla, saab enne kodus videost järgi vaadata, kuidas näeb välja teekond sadamast kesklinna või mujale. Senise tagasiside põhjal on infosüsteem hästi vastu võetud,“ märkis Tõkke.

Kortermajad ja nende ligipääsetavus 

Probleemide puhul ligipääsetavusega kortermajas on esmane soovitus  rääkida sellest korteriühistu juhatusega või kortermaja üldkoosolekul, sest sarnane mure – ligipääsetavuse vajadus võib olla teistelgi elanikel. Ühise arutelu käigus saab leida lahenduse, mis toetab kõigi elanike võimalusi iseseisvamalt liikumiseks. Näiteks tuleks lifti renoveerimisel veenduda, et see sõidaks esimesele korrusele, lifti uksed asuksid mõlemal pool ja välisukse ees oleksid astmete kõrval ka kaldtee.

„Kui probleemidele lahendust ei leita, siis tuleks ühendust võtta oma linnaosa valitsusega,“ rõhutas Tõkke. „Vahel võib-olla inimene ei teagi täpselt, millist abi ta vajab. Mõnel juhul tõesti jõuame selleni, et on vaja kodu kohandust teha. Ent hinnatakse siiski konkreetselt inimese abivajadust. Nii võib mõnel juhul kohanduse tegemine aidata liikumist, kuid teisel juhul võib-olla kodust saadakse välja, kuid keerulisem on tänaval liikumisega toime tulla. Sel juhul leiame teenuse, mis toetab inimese liikumist. Kuid esmalt tuleb ikkagi linnaosaga suheldes kirjeldada oma muret, seejärel saab juba linnaosa hinnata, millist tuge ja lahendust pakkuda inimesele. Aastas teeb linn kümneid kodukohandusi ja eeskätt puudutab see just vanemaid kortermaju. Kõige sagedamini tuleb ette vannitubade kohandamist.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.