NATO juht Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et kutsus Venemaa ja alliansi riigid uutele läbirääkimistele, et tõrjuda Venemaa võimalikku rünnakut Ukrainale.

NATO-Vene nõukogu kavandatav kõnelusteseeria toimuks “lähitulevikus” eesmärgiga “tegelda meie muredega, aga kuulata ka ära Venemaa mured ning püüda leida viis edasiliikumiseks sõjalise rünnaku ärahoidmisel Ukraina vastu,” ütles Stoltenberg pärast kõnelusi Saksa liidukantsleri Olaf Scholziga, vahendab BNS.

USA ja tema Euroopa liitlased pidasid eelmisel kolmapäeval Venemaaga kõnelusi NATO-Vene nõukogu egiidi all – platvorm, mis pole olnud kasutusel alates 2019. aastast.

Rõhutades küll olulisi erimeelsusi mõlema poole vahel, ütles Stoltenberg toona, et NATO liitlased on valmis edasisteks aruteludeks, kuid venelased ettepanekuga uuesti kohtuda siis ei soostunud.

Stoltenberg rõhutas, et allianss on valmis kuulama Venemaa seisukohta, kuid ei tee järeleandmisi sellistes põhimõtetes nagu NATO võime oma liitlasi kaitsta.

“Saadame Venemaale väga selge sõnumi: kui nad otsustavad veel kord Ukraina vastu jõudu kasutada, läheb see Venemaale väga kulukaks – majanduslikud, finants- ja poliitilised sanktsioonid. Ka osutavad NATO liitlased toetust Ukrainale,” ütles ta. Seda sõnumit kordas ka Scholz.

Pingete kasvades on “dialoog veelgi olulisem”, ütles NATO juht, rõhutades, et tema pool “teeb ​​kõik endast oleneva, et leida poliitiline tee edasi”.

Moskva ootab kõneluste jätkamiseks vastuseid julgeolekunõudmistele

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et Moskva ootab enne Ukraina-teemaliste kõneluste jätkamist USA-lt ja NATO-lt vastust läänele esitatud ulatuslikele julgeolekunõudmistele

Moskvas peetud ühisel pressikonverentsil Saksa välisministri Annalena Baerbockiga ütles Lavrov, et Venemaa ootab nüüd läbirääkimiste jätkamiseks neile ettepanekutele vastuseid – “nagu meile lubati”.

“Loodame, et need kõnelused jätkuvad,” lisas ta.

Moskva esitas läinud kuul NATO-le ja USA-le ulatuslikud julgeolekunõudmised, mille eesmärk on vähendada Lääne mõju Ida-Euroopas ja endistes nõukogude vabariikides.

Nõudmised on kesksel kohal Venemaa läbirääkimistel USA, NATO ning OSCE-ga, mille taustal on ka mure, et Moskva valmistub sissetungiks Ukrainasse.

Ukraina piirile on viidud üle 100 000 Vene sõduri

Lääs on avaldanud muret Vene vägede koondumise pärast Ukraina piirile, mida kordas Moskvas ka Baerbock.

“Viimastel nädalatel on Ukraina piirile ilma igasuguse põhjuseta viidud üle 100 000 Vene sõduri, varustust ja tanke. Raske on seda ähvardusena mitte näha,” ütles ta.

Lavrov ütles, et Moskva “ei saa nõustuda nõudmistega sõjaliste operatsioonide osas meie enda territooriumil” ja lisas, et Venemaa “ei ähvarda kedagi”.

Moskva nõudmiste seas on, et NATO ei laieneks itta, eelkõige Ukrainasse ja Gruusiasse. Samuti nõutakse, et endistesse nõukogude riikidesse ei rajataks uusi baase.