“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Tallinnas on esitatud ligi 3500 energiatoetuse avaldust Esmaspäevast saab taotleda kodukulude hüvitist (0)
18. jaanuar 2022

Energiahinna hüvitise taotlusi on Tallinnas esitatud ligi 3500, elektroonselt on tänahommikuse seisuga laekunud 3330 ja linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades on esitatud 138 avaldust.

17. jaanuarist võib taotleda energiahinna hüvitist – selleks tuleb esitada veebis taotlus, nõu saab ka infotelefonil.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul möödus taotluste vastuvõtmine esimesel päeval sujuvalt. „Ainuüksi esimesel päeval võtsime vastu nii palju energiatoetuse avaldusi, kui näiteks toimetulekutoetuste avaldusi pooleteise kuu vältel,” lausus ta. “Oleme energiatoetuste vastuvõtmiseks värvanud 13 inimest linnaosadesse ja vajadusel võtame veel inimesi juurde, niisiis rakendame kõik oma ressursid linlaste paremaks teenindamiseks.“

Beškina ütles, et infosüsteemi ladusa toimimise tagamiseks on piiratud kasutajate hulk, kes saavad ühekorraga elektrooniliselt taotlust esitada.

“Seega palume taotluse esitamisel varuda veidi kannatust – kui korraga esitab taotlust rohkem inimesi, kui süsteem ette võtta suudab, siis tuleks proovida mõne minuti möödudes uuesti,” lausus ta. “Siinkohal tänan linlasi mõistva ja hooliva suhtumise eest, sest praegusel koroona ajal palume inimestel eelistada elektroonilist iseteenindust. See võimaldab taotluse esitada ühelt poolt väiksema ajakuluga ja teisalt, aitab ennetada koroonaviiruse levikut. Ühtlasi kutsun digipädevaid inimesi üles aitama elektroonilise taotluse esitamisel ka oma eakaid lähedasi, et neid säästa viirusepuhangu eest.“  

Tallinlanna Liisil olid juba möödunud aasta lõpus arved aastataguse sama ajaga võrreldes pisut kõrgemad. “Meil on umbes viis aastat börsipakett olnud,” märkis ta. “Aga kuna meil on keskküte ja elektrit kasutavad ainult valgustid ja kodumasinad, siis väga suurt vahet pole veel.”

Õismäe korteris elava Katrini elektriarve kerkis aga suisa kahekordseks. “Mul on ka 91-aastane ema, kes elab Nõmmel ja üldiselt tarbib väga vähe elektrit,” rääkis ta. “Eelmisel talvel oli tema elektriarve 50 eurot kuus, nüüd sama tarbimise juures 122 eurot. Pean minema emaga Nõmme linnaosa valitsusse talle toetust taotlema.”

Katrini sõnul hoiavad nad ka pidevalt NordPoolis elektrihindadel silma peal, et teada, millal see odavam on.
Marguse elektriarve oli 36 eurot, mis on veidi üle poole rohkem kui möödunud kuul. “Ma kasutasin elektrit muidugi natuke rohkem ka. Elektrit kulub kõige rohkem pesumasina ja ahju peale,” ütles ta. “Samas mu sõbral tõusis pärast majaehitust elektriarve üle 700 euro.”

Rein ütles, et plaanib energiahinna hüvitist taodelda, sest natukene liiga kalliks läheb. “Ma olen kuulnud, et saab ka niimoodi kuidagi võrgu kaudu, et ei pea ise midagi tegema – internetis,” lausus ta. 

Jüri lausus, et ei plaani taodelda. “Meie kulud ja sissetulekud on just parasjagu niisugused,” lausus ta. “Pealegi meil mõlemal on fikseeritud hinnaga elektrileping.”

“Ma plaanin küll, aga mulle ei anta kahjuks,” lausus Piret. “Läksin energiatoetuse kalkulaatorisse. Väga kahju, aga ilmselt ma jään sinna piiri peale, kes peab ise hakkama saama.” 

Kerkinud pea kõik hinnad

Tänasest saavad suurte arvetega kimpus tallinlased hakata esitama taotlusi elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks. Toetust saab taotleda möödunud aasta septembrist kuni tänavu märtsini tehtud ja tehtavate kulutuste osaliseks kompenseerimiseks. Septembri energiakulude hüvitamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt veebruaris. Märtsis saab taotleda hüvitist kulude katmiseks, mis on tehtud oktoobrist alates.

“Hüvitis toetab väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondi kallinenud energiakulude eest tasumisel, et hinnatõusu mõju leevendada,” ütles abilinnapea Betina Beškina.

Hüvitist on eriti vaja seetõttu, et kerkinud on kõik hinnad. Statistikaameti andmeil tõusis tarbijahinnaindeks aastaga 4,6% ja kõige rohkem mõjutas seda kütuse hinnatõus. Eluaseme ja transpordiga seotud hinnatõusud andsid statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul kogutõusust üle kahe kolmandiku. “Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 44,5% ja gaas 27,5%,” lausus Trasanov. “Bensiin oli 14,1%, diislikütus 12,8% ja sõiduvahendite ost 8,4% kallim. Toidukaupadest kallinesid enim kartul ja värske köögivili.”

Eesti korteriühistute liidu poole on seoses hüvitisega pöördunud murelikud korteriühistud. Ühistud on koostanud seni oma arveid korterite ruutmeetreid arvestades. Samas tuleb toetuse saamiseks koostada korteritele arveid, kus kajastuks lisaks lõppsummale ka korteri tarbitud energiakogus kilovatt- või megavatt-tundides.

“Energiakulude kallinemise toetus on kahtlemata vajalik ja väga teretulnud, kuid selle rakendamisel on tekkinud palju segadust,” nentis korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ühistud muretsevad tema sõnul lisakoormuse pärast, mis korteriühistu raamatupidajal kanda tuleb. “Meie poole pöördub peaaegu iga päev mõne ühistu murelik raamatupidaja,” lausus Mardi. “Kõige lihtsam ning inimlikum oleks, kui toetusmeetme arvestus toimuks korteriühistute senise praktika kohaselt. Kui ümber tuleb teha kõik arved, siis kes raamatupidajale töö kinni maksab? Plaanime võimalusel rahandusministeeriumiga nõuete suhtes läbi rääkida. Igatahes selge on see, et on väga oluline aidata inimesi, kes seda abi vajavad.”

Mardi lisas, et kui nüüd tuleb tagasiulatuvalt ümber teha kogu ühistu nelja kuu arved, siis on tegemist lisatööga, mis lükatakse taas korteriühistute õlule ning mille peavad kinni maksma kõik korteriomanikud.
Korteriühistutele on ümberkorraldusteks suhteliselt vähe aega jäetud. “Kogu see segadus vajaks klaarimist ja täpseid juhtnööre, et bürokraatia head ja vajalikku algatust ei lämmataks,” rõhutas Mardi.

Ehk tasuks kaaluda ühisostu?

Praegu maksab riik toetust nii neile, kel börsihinnaga elektripakett, kui ka fikseeritud hinnaga paketi tarbijaile. Mardi sõnul võiks ühistud hinnatõusu kontrollimiseks kaaluda ka elektri ühisostu. “Kui elekter meil aastaid tagasi börsile läks, tegi korteriühistute liit elektrienergia ühisostu ja paar aastat hiljem veel teisegi. Saime siis korteriühistuile turu kõige parema hinna – börsihinna marginaalina koos käibemaksuga 0,10 senti/kWh. Toona oli see väga hea hind,” rääkis Mardi.

“Võib öelda, et kuni eelmise aastani olid need kõige soodsamad paketid. Miks mitte kaaluda uut ühisostu? Kui ühistuil huvi jagub, tuleks tingimused paika panna. Börsihinna asemel eelistavad ilmselt nüüd paljud ühisostul fikseeritud hinda. Ühisostul selguks, kes millist hinda pakkuda suudab. Sest tänane olukord teeb murelikuks nii mind, ühistuid kui suurt osa Eestimaa elanikest. Kui näiteks hea renoveerimistava nägi ette paremaks ventilatsiooniks soojustagastusega õhksoojuspumpade paigaldust, siis nende suur energiakulu teeb nüüd ühistujuhid päris tõsiseks.”

Hüvitise taotlemiseks avab linn iseteeninduskeskkonna aadressil https://taotlen.tallinn.ee/. Toetust saab taotleda ka, registreerides vastuvõtuaja oma linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas, kus töötaja aitab taotluse esitada. “Tallinnas on potentsiaalseid toetusesaajaid mitukümmend tuhat peret ja seetõttu oleme linnaosavalitsustesse värvanud taotlustega tegelemiseks 13 uut töötajat,” selgitas Beškina, kelle sõnul tuleks taotlemisel siiski eelistada elektroonilist iseteenindust.

“See võimaldab taotluse esitada kõigile väiksema ajakuluga ning ühtlasi ennetada koroonaviiruse levikut. Kutsun ühtlasi inimesi üles aitama elektroonilise taotluse esitamisel oma eakaid lähedasi, et säästa neid viirusepuhangu eest.”

Kuidas hüvitist taotleda?

• Toetust saab taotleda iseteeninduskeskkonnast https://taotlen.tallinn.ee/ või oma linnaosa valitsusest.
• Toetust makstakse inimestele või peredele, kelle keskmine netosissetulek jääb alla 2021. aasta mediaanpalga. See on 2022. aastal üksi elaval inimesel 1126 eurot, kahest täiskasvanust koosneval leibkonnal 1689 eurot ning kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot.
• Toetust saab taotleda arvete alusel, mis näitavad tarbitud energia kogust ja vastavat kulu. Arvetel peab elektri tarbimiskogus olema esitatud megavatt-tundides või kilovatt-tundides, gaasi tarbimiskogus võib olla esitatud ka kuupmeetrites. Vajadusel peaks taotleja nõutavate andmetega dokumentide saamiseks pöörduma oma korteriühistu poole.
• Toetust makstakse 80% energia maksumusest, kui see ületab elektril 12 senti kilovatt-tunni kohta, gaasil 4,9 senti kilovatt-tunni kohta ja kaugküttel 7,8 senti kilovatt-tunni kohta. Toetuse minimaalne määr on 10 eurot ja ülempiir 500 eurot taotluse kohta kuus.
• Toetust saab taotleda maksimaalselt viie kuu eest korraga, nii et liigse asjaajamise vältimiseks saab taotleda hüvitist mitme kuu kulude kompenseerimiseks korraga. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui viis kuud varasema energiatarbimise kohta, mistõttu tuleb möödunud aasta sügise kulude hüvitamise taotlus esitada aegsasti.
• Kui kortermaja kütab korteriühistu ise elektri või gaasiga, saab taotleda ka toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude hüvitamiseks.
• Kas ja kui palju tema pere toetust võiks saada, saab igaüks kontrollida kalkulaatori abil rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine
• Energiakulude hüvitamise juhend korteriühistutele on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/KOVfinants/ku_juhend.pdf
• Tallinn on avanud energiatoetuse infotoe telefoni 600 6300, kust saavad nõu küsida nii linlased kui ka korteriühistud. Energiatoetuse telefon on avatud esmaspäeviti kella 8.15-17.45, teisipäevast neljapäevani 8.15-16.45 ja reedeti 8.15-15.45.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.