"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Vaidlus Tootsi tuulepargi üle veel lahendust ei saa (1)
18. jaanuar 2022
Foto: Pixabay / foto on illustratiivne

Ehkki esialgu pidi teisipäeval tulema lahend Eesti Energia ja Ele­ringi vahelises kohtuvaidluses Tootsi tuulepargi taastuvenergia toetuste pärast, siis otsust teisipäeval siiski ei tule, sest oodatakse ära Euroopa Kohtu eelotsuse lahend sarnases kaasuses.

Kohus tühistas Eesti Energia ja Ele­ringi vahelises vaidluses teisipäevase otsuse kuulutamise aja ning uuendas asja menetluse, küsides pooltelt seisukohti kohtuasja peatamise osas, seoses analoogilises haldusasjas Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse taotlusega 28. jaanuariks, vahendab BNS.

Nimelt on samasisuline vaidlus ka asjas, kus Est Wind Power OÜ esitas kaebuse Eleringi 2021. aasta 13. aprilli otsuse tühistamiseks. Tallinna halduskohus tegi selles asjas 5. jaanuaril määruse.

Sellega taotleti Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas Euroopa Liidu riigiabi reegleid tuleb tõlgendada viisil, et investeeringuga seotud ehitustööde alustamisega ehitustööks on ükskõik millise investeerimisprojektiga seotud ehitustööga alustamine või üksnes ehitustööd seoses investeerimisprojekti rajatisega, millega taastuvenergiat hakatakse tootma.

Ühtlasi küsiti teiste asjade seas, kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamist tuleb tõlgendada viisil, et olukorras, kus liikmesriigi pädev asutus on tuvastanud investeeringuga seotud ehitustöödega alustamise, siis kas liikmesriigi pädeval asutusel tuleb õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt lisaks hinnata ka, millisesse arenguetappi on investeerimisprojekt jõudnud ning kui suure tõenäosusega viiakse investeerimisprojekt lõpuni. 

Juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis küsitakse Euroopa Kohtult kas investeeringuprojekti arenguetapi hindamisel võib võtta arvesse ka muid objektiivseid asjaolusid, nagu pooleliolevad kohtuvaidlused, mis takistavad investeerimisprojektiga jätkamist. 

Lisaks on praeguseks menetlus peatatud veel ühes sarnases kohtuasjas, kus kaebajaks on OÜ Adepte Group. Ka seal on menetlus peatatud kuni Euroopa Liidu Kohtu poolt tehtava lahendi jõustumiseni. Ühtlasi on kohtus veel üks samasisuline vaidlus, kus kaebajaks on Warmeston OÜ, kuid seal on kohus ka hetkel küsinud seisukohti menetluse peatamise osas ehk menetlust seal hetkel veel peatatud ei. 

Seega kokku on Tallinna halduskohtus praegu neli analoogset vaidlust, kus kahes on menetlus peatatud Euroopa Kohtult eelotsuse lahendi saamiseni ning kahes asjas on pooltelt küsitud seisukohta, kas peatada seniks menetlus. 

Eesti elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering otsustas 2020. aasta 15. detsembril, et Enefit Greenile kuuluv Tootsi tuulepark ei saa valmimisel soodsama taastuvenergia skeemi järgi toetust, sest arendaja polnud võtnud endale pöördumatuid kohustusi tuulepargi rajamiseks.

Elering leidis oma hinnangus, et Tootsi tuulepargi projekt ei vasta tingimustele, mille järgi saaks 2016. aasta 31. detsembri seisuga lugeda taotlejat selles investeerimisprojektis töödega alustanuks ja mis võimaldaks taotlejal saada taastuvenergia toetust niinimetatud vana toetusskeemi alusel.

Enne 2017. aastat rajatud tuulepargid saavad 12 aasta jooksul turuhinna toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist, mille maksavad kinni tarbijad. Aastas makstakse taastuvenergiatoetust tuuleparkidele kuni 600 gigavatt-tunni toodangu eest ehk maksimaalselt 32,2 miljonit eurot.

Kuna Eleringi otsus tähendas Eesti Energia jaoks miljoneid eurosid saamata jäänud tulu, kaebas Eesti Energia Eleringi otsuse Tallinna halduskohtusse,

Eesti Energia ostis Tootsi tuulepargi 2020. aasta veebuaris, kui energiakontsern võitis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) korraldatud Tootsi tuulepargi kinnistu avaliku suulise enampakkumise 51,5 miljoni euro suuruse pakkumisega.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vana
18. jaan. 2022 18:33
Huvitav, kas siis kellelegi ei lähe korda käikulaskmise viivitusest tekkinud potentsiaalne kahjum. Näiteks kui pargi koguvõimsus on 100MW siis ühe päeva toodang on 2400MWh, aastas aga 365x2400=876000MWh. Oletame, et elektri hind on stabiilselt 10 senti kWh ehk 10eurot MWh siis kahjum oleks 8,7 milj eurot aastas aga kui elektri hind on 100 eurot MWh siis 87 milj. eurot?