“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Koroona mõju loomade vaimsele tervisele Koerte rünnakute arv on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud (0)
20. jaanuar 2022

“Inimeste üldine stressitase mõjutab päris palju ka koeri,” ütles koerte koolitaja ja käitumisnõustaja Kati Ernits.” Koerad tunnevad inimese emotsioone ja ka ühiskonnast tulenevat ärevust. Kui koer ei saa liikuda, siis tema keha ja aju on pinges. Talle tekitab juba see ärevat seisundit, kui tal pole võimalik liikuda.”

Ühiskonna ärevus kandub tihti üle ka loomadele, nii on koroona ajal on suurenenud koerte rünnakud. Loomade käitumise eest vastutab aga tema omanik. Tihti aga seda kohust ei täideta ning ka koerte koolitamisega ei tegeleta õigel ajal.

Koroonast tingitud pinged ja ärevus on peegeldunud ka loomadele, lõppenud aasta tõi kaasa rohkelt koerte rünnakuid. Mupo sõnul alustati Tallinnas 26 menetlust, millest pooled olid seotud koera poolt inimesele tekitatud vigastustega.

“Tihtipeale on selline tendents, et süüdlane isegi ei paku abi, vaid lahkub sündmuskohalt,” sõnas Tallinna munitsipaalpolitsei Lasnamäe piirkonna peainspektor Šahrijar Abdullajev. “Vahel isegi sõimavad kannatanuid, et nad on ise süüdi. Ehk on vaja olla inimlikum ja tähelepanelikum.”

Ka siis kui mõlemad osapooled on tunnistusi andmas on sõna sõna vastu vaidlustes tihti keeruline süüdlast tuvastada. Nii ka hiljutise juhtumi puhul kui Mupo pidi lahendama juhtumit, kus kahe koera vahelises kakluses sai viga noormees, kes neid kätt vahele pannes lahutada püüdis. Kumb koer ohvrit hammustas, selgeks ei saanudki.

Suurenenud rünnakute arvu taga võib olla mitmeid põhjuseid. Piirangute ajal tundus aega palju ning koeri võeti tihti kergekäeliselt. Hiljem polnud enam aega ja koerte koolitamine ning nendega liikumine jäi tahaplaanile.

Olukorras kus koer ründab ning on liiga tugev, et tema eemale lükkamine kõne alla tuleks, tuleb  jääda käed kõrval paigale ja vaadata maha, nii tunneb loom, et tal pole ohtu. Mida aga teha pärast rünnakut?

“Esimene asi on see, et kui rünnakul oli pealtnägijaid, siis tuleks võtta nende kontaktid,” selgitas Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni-Anete Mõisamaa. “Teiseks tuleb üles pildistada kõik, mis rünnakuga kaasnes, kui kaasnes varalist kahju, siis see üles pildistada, kui vigastusi, siis needki üles pildistada. Kui kõik tõendid on kokku kogutud tuleks teha politseisse avaldus.”

Probleemsete koertega, eriti agressiivsetega tasub käitumisspetsialistiga ühendust võtta, et saada professionaalset abi. Ennetavalt tasub üle vaadata ka oma õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused, et rünnaku korral abi saada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.