“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
video Kallas: julgeolekukriis on viimase 30 aasta tõsiseim (3)
20. jaanuar 2022

Peaminister Kaja Kallas märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu viimase 30 aasta tõsiseim. 

Kallase sõnul on Venemaa esitamas otsesid nõudmisi NATO ja Euroopa julgeolekustruktuuri kohta ning paraku on Eesti nende nõudmiste sihtmärgiks. 

“Kahjuks on levima hakanud ka küsimused, mida NATO saaks Venemaale pakkuda, et tekkinud olukorda deeskalleerida, kuid ei NATO ega Lääs ei ole sellist oluorda tekitanud, ega kavatse kellelegi kallale minna. Ometi me näeme, et selliseid küsimusi üritatakse küsida,” ütles Kallas. 

Tema sõnul töötab Eesti edasi koos liitlastega, et hoida ühtset positsiooni, mis seni ka on olnud ühtne NATOS. “Ja ei anna grammigi järgi,” märkis Kallas. 

“Me peame selgelt tegema ka sammud oma julgeoleku tagamiseks ning otsustasime suunata aastateks 2022-2025 380 miljonit laiapindseks riigikaitseks,” lisas Kallas, täpsustades, et kõik need tegevused on ka varem olnud riigikaitsekavades sees, kuid nüüd tuuakse need varasemaks.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on koalitsioon julgeolekuküsimustes ühel meelel ning astutakse ühte jalga. Viimase aja sündmused näitavad aga selgelt, et Putini poolt puudub igasugune soov olukorda deeskaleerida.

„Peame näitama kuidas me oleme ühtsed siseriiklikult ja kuidas panustame oma kaitsevõimesse,“ toonitas ta. „Osa sellest on ka sisejulgeolek ja lisarahastus laiapindsele riigikaitsele. 340 miljonit eurot läheb kaitseministeeriumi valitsemisalasse, kus on peamised kaks suunda eelhoiatus ja varud. Keskmaa õhutõrie on kindlasti ka üks prioriteete. Oleme arendamas radari ja juhtimissüsteeme ja meil on koostöö regionaalsel tasandil parem kui kunagi varem.“

Siseminister Kristian Jaani kinnitusel on tehtud kaks head otsust – kuidas riik aitab energiakriisiga toime tulla ja kuidas panustatakse julgeolekusse. „Üks asi, mida me saame kindlasti paremaks teha, on eelhoiatus. See on Kaitsepolitsei pärusmaa ja detailidesse minna ei saa,“ sõnas ta. „Parandame ka demineerimisvõimekust, piiri turvalisust ja vaatlusvõimekust ja sidevõimekust. Kriisis on väga oluline, et saaks suhelda turvaliselt nii, et vaenlane ei kuuleks.“

Jaani kiitis ka edusamme piiri väljaehitamisel. „Piirinõukogu vaatas piiriehituse tempot ja täna on lõpptähtajaks 2025 aasta teine kvartal,“ ütles ta. „On potentsiaali veel kuus kuud taristu ehitustähtaega lähemale tuua, mis teeb välispiiri valmimise juba kaks aastat algsest plaanist kiiremaks.“

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

stsenaarium
20. jaan. 2022 21:21
Kui läbi mängitud rünnak reaalsuses aset leiab, kaotavad inimesed mõneks ajaks ligipääsu kõikidele oma elektroonilistele varadele (sh kõikidele pangaarvetele), mis viiks välja olukorrani, kus tarbimine seiskub sisuliselt täielikult. https://makroskoop.ee/iisraelis-toimunud-oppustel-simuleeriti-maailma-finantssusteemi-kokkuvarisemist/
ei keegi
20. jaan. 2022 16:11
„mõisapreili“ peksab segast – isegi rindejoonel elavad Ukraina pered ei usu sõda (jommis Ukraina sõdurid tulistasid hoopis intervjueeritava naabrit – loe Bloombergi reportaaži!) https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-01-18/ukraine-crisis-civilians-nearest-the-front-lines-don-t-expect-war-with-russia
ei keegi
20. jaan. 2022 14:20
tu-tu-lutu-tu-tu-lutu – SEE INIMENE KRUTIB PINGEID JA HÜSTEERIAT Mille kohta lugupeetav Volodimir oma pöördumises ütleb, et ega need riskid pole siis esimest aastat, juba 8 aastat on ja asi pole läinud hullemaks. Hullemaks on läinud asiotaaž. https://www.president.gov.ua/ru/videos/bez-paniki-z-viroyu-v-ukrayinu-ta-mir-prezident-volodimir-ze-1981