“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Eestis katkestab gümnaasiumiõpingud iga kuues õpilane Rakendus "Häirekell" teavitab õpetajat riskirühma langenud õpilasest (2)
21. jaanuar 2022
Foto: Pixabay / foto on illustratiivne

„Kui õpilane on sattunud riskirühma, mis puudutab koolist väljalangevust, siis süsteem saadab automaatse sõnumi õpetajale,“ selgitas Praxise projektijuhi Jane Ester. „See sõnum sisaldab viidet sellele, miks õpilane riskirühma on sattunud. Näiteks, kas tal on hilinemisi keskmisest rohkem või on keskmine hinne võrreldes teiste õpilastega langenud väga madalale.“

Haridusandmete portaali Haridussilm andmetel katkestab Eestis gümnaasiumiõpingud iga kuues õpilane. eKool arendas koos mõttekojaga Praxis välja uue rakenduse „Häirekell“, mis aitab paremini märgata gümnaasiumi õpilaste õpiedukust mõjutavaid probleeme ja saada suuniseid, kuidas neid lahendada.

Esteri sõnul on ennekõike tegu tööristaga, mis aitab õpetajatel kergemini märgata õpilasel tekkinud probleeme, et nendele võimalikult kiiresti reageerida. „Tegelikult me ju teame, et selliseid olulisi otsuseid kaldub inimene edasi lükkama,“ ütles ta. „Kui see puudutab õpilase toimetulekut, siis on õigeaegne reageerimine äärmiselt oluline.“

Kõnealune rakendus jälgib Esteri sõnul erinevaid andmeid eKoolis – hinded, puudumised, hilinemised, märkused ning tuvastab neis mustreid, mis võivad viidata, et õpilane on sattunud riskirühma. „Kui see muster viitab sellele, et õpilane on sattunud riskirühma, mis puudutab koolist väljalangevust, siis süsteem saadab automaatse sõnumi õpetajale,“ selgitas ta. „See sõnum sisaldab viidet sellele, miks õpilane riskirühma on sattunud. Näiteks, kas tal on hilinemisi keskmisest rohkem, või on keskmine hinne langenud väga madalale, võrreldes teiste õpilastega.“

„Häirekell“ ei otsusta õpetaja eest

Ester toonitas, et „Häirekell“ ei otsusta õpetaja eest, kas tegemist on tõsise probleemiga või mitte. „Rakendus lihtsalt suunab õpetajat õpilasega rääkima, et kas õpilane võiks vajada tuge, et õpingutes edasi jõuda,“ rääkis ta. „Aga see otsus nüüd, et kas tegemist on päris probleemiga ja kas olukord vajab kuidagi sekkumist – see otsus lõpuks on ikkagi õpetaja enda langetada. Võib-olla stimuleerib see õpetajat õigel hetkel probleemile reageerima. Ta ei jää edasi ootama näiteks, et äkki probleem laheneb või äkki ma saan kuidagi valesti sellest olukorrast aru? Ma arvan, et see on kõige olulisem – õpetajad saavad ehk enesekindlust juurde uue tööristaga.“

Kuigi katsefaasis olev rakendus peaks aitama märgata õpilaste probleeme, ei ole selle eesmärk leida probleemide põhjuseid. „Selle projektiga me sinna ei lähe, et mis põhjustel need probleemid võivad olla tekkinud,“ täpsustas Ester. „Need võivad olla kodust, need võivad olla koolikeskkonnaga seotud. Ükskõik, mis põhjusel need probleemid võivad olla tekkinud, me selle projektiga neid põhjuseid ei otsi. Meie asi on töötada välja varajane hoiatussüsteem.“

Põhikoolid ja gümnaasiumid tuleks lahku lüüa

Koolijuhid näevad ehmatava statistika taga kehva teavitustööd ja vanemate survet. Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi sõnul on õpilaste gümnaasiumitest välja langemise taga kaks omavahel põimunud põhjust. „Mina arvan, et selle statistika taga on kogu koolivõrgu korraldus, kus gümnaasiumiharidus on oma olemuselt nii-öelda jätk põhikoolis saadud haridusele,“ selgitas ta. „Täistsükli koolides minnakse, peale üheksandat klassi, otse edasi kohe kümnendasse seepärast, et muid valikuid ei taheta väga teha. Tegelikult tuleks aga valida peale põhikooli lõppu kutsekooli või gümnaasiumi vahel. Gümnaasiumid on liiga populaarseks ja lihtsasti valitavaks tehtud – osad õpilased teevad vale valiku.“

Lahendusena näeb Piibur põhikoolide ja gümnaasiumite lahku löömist. „Tuleb luua Tallinnas lõpuni riigigümnaasiumid ning ülejäänud koolid muuta põhikoolideks,“ ütles ta. „Siis tekibki õpilastel see reaalne valiku vajadus ja ka valikuvõimalus. Need, kes valivad praegu juba kutseharidussüsteemi, need on olnud kindlama valikuga inimesed. Kes lähevad edasi gümnaasiumi, on teinud sageli lihtsama valiku – jätkanud gümnaasiumis, sest siis jõuab hiljem otsustada.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori Henrik Salumi sõnul tuli suur väljalangevuse statistika talle üllatusena. „Meil on see gümnaasiumist väljalangemine olnud pigem erand ja väga üksikjuhtumid,“ ütles ta. „Põhjused on ka erinevad, need ei ole alati selles, et õpilane ei saaks hakkama.“

Salum tõi välja ka ühe probleemi nõndanimetatud eliitkoolide juures. „Eks me oleme näinud ka seda, et vahel on lapsevanemate tahtmine, et laps siin nimega koolis gümnaasiumi lõpetaks, suurem kui õpilase enda oma,“ selgitas ta. „See ei ole mingisugune üldistus – need on üksikjuhtumid, aga seda on ette tulnud. Õpilase enda valik võib-olla ei olegi õppima tulla, aga vanemate poolne suur tahe ja soov läheb üle surveks.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uue inimese kasvatamine
23. jaan. 2022 11:24
https://makroskoop.ee/psuhhiaater-koroonasulud-ja-kohustuslik-maskide-kandmine-on-pohjustanud-vaikelaste-intelligentsustaseme-jarsu-languse/ Tunnustatud lastepsühhiaatri sõnul loovad hiljutised sulgemispoliitikad ja maskinõuded laste põlvkonna, kellel on nii madalam IQ kui ka sotsiaalse ajukahjustuse tunnused.
Millest vaikitakse
20. jaan. 2022 08:23
"Riskirühm" on ka meessugu ja seda haridussüteemi kõlvatust varjatakse.