“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
WSJ: Saksamaa ei luba Eestil Ukrainasse haubitsaid saata (1)
22. jaanuar 2022
Kuvatõmmis

Saksamaa ei luba oma NATO-liitlasel Eestil saata Ukrainasse haubitsaid, mis 1990. aastatel müüdi Saksamaalt Soome ja viidi hiljem Eestisse, vahendas reedel Wall Street Journal.

Otsus on osa riigi kauaaegsest poliitikast vältida relvatarneid konfliktipiirkondadesse.

Saksa valitsuse kõneisiku sõnul on see hoiak olnud alati sama, olenemata sellest, kas relvastus tuleks Saksamaalt või läbi kolmandate riikide. “Praegu ei ole võimalik siiski hinnata, milline on lõplik otsus,” jäi kõneisik ebalevaks.

Algselt Nõukogude Liidus toodetud ja Ida-Saksamaale eksporditud relvade viimiseks Ukrainasse olnuks vaja Saksamaa luba. Saksa on järginud hoopis teist liini kui USA, Suurbritannia ja Poola, kes kõik on andnud loa relvade tarnimiseks Balti riikidest Ukrainasse.

Taoline paindumatus seab Saksa uue kantsleri Olaf Scholzi valitsuse kahtlasse valgusse, ütles Wall Street Journalile USA mõttekoja Brookings Institution analüütik.

“See on uue kantsleri jaoks varajane test, mis näitab, kas tema koalitsioon suudab reageerida rahvusvahelisele kriisile. Kui ta ei suuda sellist tagasihoidlikku seadusmuudatust läbi viia, seab see kahtluse alla tema välispoliitilised juhioskused,” ütleb Michael O’Hanlon Brookingsist.

Eesti kaitseministri Kalle Laaneti nõunik Kristo Enn Vaga märkis väljaandele, et valitsus üritab Saksamaad ümber veenda.

“Loodetavasti saame me siiski Saksamaalt loa,” sõnas ta, lisades, et Eesti on üles näidanud tahet aidata Ukrainat igal võimalikul viisil.

Eesti vajaks luba ka Soomelt, kuna Eesti ostis 122-millimeetrised haubitsad 2009. aastal Soomest, kes omakorda oli hanknud need Saksamaalt. 1990. aastatel vabanes taasühendatud Saksamaa suurest hulgast endisest Ida-Saksa sõjaväe varustusest.

Toona maksis Eesti 42 haubitsa ning tarviliku laskemoona eest 31 miljonit krooni. Samasuguseid relvi kasutab mitukümmend riiki, sealhulgas Ukraina, kellel on neid eri andmetel ligi 150, kirjutas Postimees.

Toonane Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna peadirektor Esa Pulkkinen kinnitas detsembri lõpus Soome ringhäälingule antud usutluses, et ministeerium on saanud Eestilt taotluse. 

Soome valitsuse pressiesindaja ütles WSJ-le, et protseduur on pelgalt formaalsus, mis ei ole seotud Ukraina praeguse olukorraga.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas tegid reedel Ukraina toetamiseks pressiavalduse, milles märgivad, et on USA-lt saanud vajalikud kooskõlastused relvastuse saatmiseks ning jätkavad koostööd, et see kiiresti Ukrainasse saata.

“Ukraina hoiab täna eesliini, mis lahutab Euroopat sõjalisest konfliktist Venemaaga,” ütles Eesti kaitseminister Kalle Laanet pressiesindaja teatel. 

Ukraina kaitsevõime tugevdamist toetab Eesti Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakettidega, Läti ja Leedu Stinger maa-õhk-tüüpi rakettide ja lisaseadmetega. Abi andmine järgneb Ameerika Ühendriikide valitsuse nõusolekule anda üle USA-s toodetud varustus Ukrainale.

“Eesti, Läti ja Leedu koos liitlastega teevad koostööd Ukrainale julgeolekuabi kiireks üleandmiseks.

Loodame siiralt, et Ukrainal puudub vajadus selle varustuse kasutamiseks ning kutsume üles Venemaa Föderatsiooni lõpetama oma agressiivset ja vastutustundetut käitumist,” on öeldud Balti ministrite avalduses.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
22. jaan. 2022 16:48
ohu simuleerimine, asiotaaž