"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Taas kasvama hakanud haiglaravi vajadus tekitab ärevust (0)
23. jaanuar 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Kui perearstid on neljanda koroonalaine ajal ülekoormuse all, siis ei ole haiglate seis rahulikum – möödunud nädalal väga järsult tõusnud haiglaravi vajadus tekitab ärevust, kirjutab Postimees. 

Teadusnõukoja liige, Põhja- Eesti regionaalhagila infektsioonikontrolli talituse juhataja doktor Mait Altmets märkis, et Eesti haiglaid täidavad riskigrupi inimesed ning vaktsineerimata inimesed. «Patsientide hulk on taas tõusnud, kiiresti veel ka. Seis on hetkel ärev,» lausus doktor Altmets. 

«Meil on haiglates üle 300 Covid-19 positiivse. Seda on liiga palju, et piiranguid kergekäeliselt leevendada,» rääkis Postimehele terviseameti kommunikatsiooninõunik Kirsi Pruudel.

Ameti prognoosi järgi, kui koroonaviirusesse haigestumine kasvab samas tempos nagu seni, on kuu lõpus kuni 6000 nakatumist päevas. «Paratamatult on oodata ka haiglaravi vajaduse kasvamist,» lisas Pruudel.

Kokku on Eestis tuvastatud 19 672 omikroni kahtlusega nakatunut. Omikron-tüve osakaal ringlevatest tüvedest on ligi 86 protsenti, seda esmaspäevase seisuga. Tuvastatud juhud jaotuvad maakonniti järgmiselt: Harjumaal – 44,1 protsenti, Tartumaal – 36 protsenti, Pärnumaal – 3,3 protsenti, Lääne-Virumaal – 1,8 protsenti ning Viljandimaal ja Ida-Virumaal – 1,3. «Delta tüvi on endiselt ringluses, omikron ei ole saavutanud 100 protsendilist osakaalu,» toonitas ameti nõunik.

Terviseameti andmetel on koroonaviiruse omikrontüve leviku algusest perioodil detsembris ja jaanuaris vajanud haiglaravi 1382 patsienti. Terviseametile on neist teada 577 koroonatüvi, kellest 538 oli nakatunud deltatüvega ja 39 omikroni variandiga.

«39-st omikroni kandjast oli raskeloomulise covidi tõttu haiglas 28 ja delta variandiga haiglas olnud 538st patsiendist vajas raskeloomulise covidi tõttu haiglaravi 505,» selgitas Pruudel ja lisas, et need andmed on kolmapäevase seisuga. «Seniste andmete põhjal on omikron-tüvega nakatunutel olnud haiguse kerge kuluga, seda 58,8 protsendil. Põhilised sümptomid on palavik ja nohu,» lausus Pruudel.

Teadusnõukoja endine juht, Tartu Ülikooli (TÜ) viroloogia professor Irja Lutsar kinnitas, et ringlev väide nagu omikrontüve ei ole haiglas, pole õige. «Sekveneerimise andmetel on näha, et iga nädal suureneb omikrontüve osakaal haiglates,»rääkis Lutsar Postimehele. Ent samas tuleb ka meeles pidada, et sekveneerimine on paar nädalat ajaliselt maas. 

«Minu mäletamist mööda oli reedel teada, et kolmandik Covid-19 patsientidest on nakatunud omikroniga,» rääkis Lutsar uuematest andmetest ja lisas, et ka varasemalt on haiglas olnud omikroniga nakatunuid.

Lutsar tõi näideteks Inglismaa ja Taani, kus haiglaravi vajadus kahekordistus võrreldes baastasemega delta viiruse levimise perioodil, samas nakatumine kordistus 5-10 kordselt.
Ent Lutsar lisas, et kolmanda astme intensiivravi vajadus ei ole üheski eelmainitud riigis väga kõrgele tõusnud.

«Hoiak, et omikron on mingi tühine viirus, mis peale väikese nohu-köha midagi ei tee, on vale ja väga kahjulik,» rõhutas Postimehele teadusnõukoja juht, Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Ta kinnitas, et see on tõsi, et omikroniga satutakse haiglasse ligi kolm korda väiksema tõenäosusega, kui see on delta puhul. «Delta puhul satub haiglasse umbes kolm protsenti nakatunutest, omikroni puhul siis ligi üks protsent. See aga tähendab, et kui meil on 4000 nakatunut päevas, siis haiglasse satub 40 inimest. Iga päev,» selgitas Maimets. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.