"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
ANDRES DVINJANINOV: Liikluses trügimine ajavõitu ei too (1)
24. jaanuar 2022
Andres Dvinjaninov. Foto: Scanpix

“Viimasel ajal olen maal elades ringi liikunud üsna minimaalselt, nii vähe kui võimalik. Kasutan igapäevaselt Tallinna-Luhamaa maanteed ja nädalavahetustel on näha, kuidas liiklus kordades närvilisemaks muutub,” tõdes näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov. Kas bussisõitjad ikka pakuvad endast vanematele ja nõrgematele istet ja autojuhid annavad jalakäjatele teed? Pealinn uuris milline on meie praegune liiklus- ja liiklemiskultuur.

“Kuigi sõitjaid on rohkem, tasub ikkagi meeles pidada, et paariminutiline edumaa ei muuda midagi. Tundub, et mida väiksemasse kohta jõuad, seda viisakamad ollakse. Rahulikumates paikades jagub ka empaatiat ja tähelepanu rohkem,” nentis Dvinjaninov.

“Tihedas liikluses eksitakse suunatuledega või trügitakse autod mõne meetrisesse pikivahesse. Maal on märkamist enam. Libedaga võib kruusateel teine auto lausa seisma jääda, kui talle vastu sõidad. Muidugi on siin ka puht tehniline põhjus – on ju suur vahe, kas suhelda päevas tuhandete või kümnete kaasliiklejatega.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Oda
3. veebr. 2022 17:04
Aga linnaliiklus? Mõtlen Tln-a peale Eesti oludes. Kui on tipptunni ummik peamagistraalidel, siis trügimisest ja tõmmetest eriti abi pole. Tõde selgub foori ees. Kas jääd punase tõttu toppama või pääsed napilt minema. Järgmise foori juures jõuad järgi peaaegu, nii pool tosinat sõidukit vahele tekkinud. Sealt edasi läheb kiirem juba tsükli võrra ette. Ja nii mitut raksu, kui sõit läbi linna. Sõidu lõpuks vahe kokku nii veerand tundi. Peale tööpäeva tundub see igavikuna. Hommikusel tööle jõudmisel riskid veerand tundi hilineda. Aastaid tagasi tegid linnas ilma vabalthingavate kaheliitriste bensukatega sõiduautod, suuremad niisugused. Siis tuli turbodiislite aeg, neil väänet enam. Nüüd on kunnid väikesed neliveolised elektrikad. Need, mil rattaid käitavad elektrimootorid, mitte väntvõllilt saadav pöördemoment (sidur, käigukast, vahekast, kardaanid, diferentsiaalid ja veovõllid - kohutav rauakoli), nüüd on neli vedavat ratast ja kolm-neli elektrimootorit viimaste lähedal. Eriti lõbus on libedaga. Paigalt viiekümneni kolme sekundiga või vähem. Oleneb, kuidas ees või kõrval vaba ruumi on. Pea iga fooriga jõuad teistest tsükli võrra ette. See meelelahutus kestab niikaua, kui linnatänavatel on pooled täishübriidid või täiselektrikad. Siis tropivad nad isekeskis, nagu üheksakümnendatel, kui pea pooled olid kolmandad bemmid (vanad saksa rondid).