"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Jäätmejaama saab suurt prügi ja vana mööblit neli korda aastas tasuta ära anda (0)
24. jaanuar 2022

Eakamad inimesed on kodus prügi sorteerimises üldjuhul hoolsamad kui nooremad. Linlased koguvad eraldi kõige rohkem paberit ja kartongi, pandipakendeid ning ohtlikke jäätmeid.

Paberit ja kartongi kogub kodus muudest jäätmetest alati eraldi 83% linlastest, pandipakendeid 82% ja ohtlikke jäätmeid 75%, selgub sügisel tehtud küsitlusuuringust.

“Pakendite ja muude jäätmete liigiti kogumine peab muutuma mugavamaks. Seetõttu paigaldame tänavu koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendite kogumiseks linna rohkem mahuteid, et need oleksid inimestele lähemal,” ütles abilinnapea Joosep Vimm. “Kõige tavalisem takistus jäätmete liigiti kogumisele on see, et nende üleandmine ei ole alati mugav.”

Eakamad inimesed on kodus jäätmete liigiti kogumises üldjuhul hoolsamad kui nooremad. Aga linnaosade võrdluses jäätmete liigiti kogumise osas suuri erinevusi ei ole. “Kõige levinum põhjus, miks kodus jäätmeid liigiti ei koguta, on inimeste hinnangul see, et jäätmeid on keeruline üle anda,” lisas Vimm.

Pakendikonteinereid juurde

Keeruliseks teeb jäätmete üleandmise näiteks see, et puuduvad vastavad mahutid või on need kodust liiga kaugel. Või siis see, et jäätmeid tekib väga vähe. “Käesoleval aastal paigaldame koostöös linna partneritega pakendipunkte üle linna lisaks. Näiteks ümber vanalinna tuleb kümme muinsuskaitsepiirkonda sobivat pakendipunkti,” lausus Vimm.

Elektri- ja elektroonikajäätmeid kogub alati eraldi 60% tallinlastest, kasutatud riideid 58% ning biojäätmeid, sh toidujäätmeid 53%. Pandita pakendeid, mille hulka kuuluvad plast-, metall-, klaas-, paber- ja kartongpakendid, kogub liigiti alati 44%. Üldjuhul koguvad uuringu andmetel kodus jäätmeid liigiti hoolsamalt eakamad inimesed – nii kogub näiteks biojäätmeid liigiti 81%i 65-aastaseid ja vanemaid inimesi.

Tänaval, bussipeatuses või pargis kogub jäätmeid liigiti tallinlastest alati 38% ja enamasti 24%. Jäätmete liigiti kogumiseks mõeldud prügikastide piisavusega linna avalikus ruumis on väga või pigem rahul 53% linlastest.
Viimase aasta jooksul on küsitletutest 41% viinud jäätmeid jäätmejaama. Rahulolu jäätmejaamadega on üsna kõrge, nende teenuse eri aspektidele antud hinnangute keskmine oli 4-pallisel skaalal 3,5.

Igasse linnaossa ringmajanduskeskus

“Soovime luua Tallinna igasse linnaossa ringmajanduskeskuse, kus lisaks sorteeritud jäätmete vastuvõtmisele pakutakse ka muid teenuseid, mis aitavad jäätmete teket vähendada või neid taaskasutusse võtta. Esimesena alustatakse Lilleküla ringmajanduskeskuse rajamisega,” ütles Vimm.

“Tänavu pakub Tallinn kord kvartalis võimaluse jäätmejaamas suurjäätmeid, sealhulgas katkist mööblit, tasuta ära anda. Kasutuskõlblikku mööblit saab aga tuua aasta ringi tasuta korduskasutusruumi. Kavandatavas Lilleküla ringmajanduskeskuses luuakse võimalused meistri juhendamisel ise mööblit parandada ja restaureerida.”

Tallinlastest 45%-l on viimase kolme aasta jooksul jäänud üle mööblit, mida nad enam ei vaja. Neist 36% on ebavajaliku mööbli ära andnud või müünud ning 34% viinud mööbli oma transpordiga jäätmejaama.

Kust uuringut leida?

• Uuringu lõpparuanne on kättesaadav Tallinna uuringute infosüsteemi kaudu aadressil https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2021-2
• Kõik linna tellitud uuringud on kättesaadavad Tallinna uuringute infosüsteemis https://uuringud.tallinn.ee/

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.