"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Kas põhikool tuleks gümnaasiumist lahutada? (0)
24. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

Mõttekoja Praxis asjatundjad arendasid edasi eKooli ning lõid selle juurde rakenduse “Häirekell”. See jälgib eKooli andmeid ja annab õpetajale märku, kui õpilasel lähevad hinded halvemaks, tal on keskmiselt rohkem hilinemisi või tekivad muud halvad ilmingud. Õpetajad saavad seejärel otsustada, kuidas maha jäävat õpilast aidata.

Uuringute järgi katkestab Eestis gümnaasiumiõpingud iga kuues õpilane. “Häirekell” ei otsusta õpetaja eest, kas tegemist on tõsise probleemiga või mitte. Rakendus lihtsalt suunab õpetajat õpilasega rääkima, et kas õpilane võiks vajada tuge. Koolijuhtidele tuleb üldiselt üllatusena, et gümnaasiumist nõnda palju välja langetakse.

Ühe põhjusena nähakse koolisüsteemi iganenud olekut. On ju palju räägitud, et gümnaasiumi ei peaks läbima õpilased, kes valivad hiljem ülikooli asemel mõne spetsialisti ametiõppe. Nii soovitab Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur otsesõnu põhikoolid gümnaasiumitest lahutada. Mõistlikum oleks, kui iga põhikooli lõpetaja mõtleb enne põhjalikult, kas ta ikka soovib gümnaasiumisse minna või hoopis ametiõppesse suunduda.

Pealegi saab ka pärast ametiõpet ülikooli minna. Nii kujuneb gümnaasium paljude õpilaste jaoks lihtsalt mugavusvalikuks, sest paremat mõtet ei tulnud pähe. ENSV aegse hariduse üks tahk, kus põhikooli lõpetamine ei taganud automaatset astumist keskkooli, polnudki seega ehk halb. Põhikool ja keskkool olid küll sageli koos. Kuid enne noore asumist keskkooli vaadati hindeid, hinnati võimeid ja peeti komisjonis vestlusi – vahel ka lapse vanematega –, et millisena või kellena noor end tulevikus näeb.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.