"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
TUNNELI LÕPUS SÜÜDATI VALGUS Kes võidavad ja kes kaotavad äsja alanud heitluses energiatoetuste pärast? (0)
24. jaanuar 2022

Kohalikud omavalitsused on asunud maksma energiatoetusi, mille puhul võitjate hulka kuuluvad kiirlaenupakkujad ja pangad, kaotajate hulka aga suurpered. Kui inimene on laenudega hädas, saab kohtutäitur talle makstava energiatoetuse suunata vanade võlgade, sh laenude katteks. Suurperedes teenitakse aga sageli toetuse saamiseks liiga palju ja rahamuresid ollakse sunnitud lahendama jällegi uute laenude võtmisega.

Eestis on umbkaudu 90 000 võlgnikku ja nende peale on kohtutäituritel kokku avatud üle poole miljoni toimiku ehk täiteasja. Valdavalt ollakse hädas kiirlaenudega, järgmisel kohal on elatisvõlad ja seejärel kõikvõimalikud muud laenud – peamiselt tarbimiskrediidid.

Energiatoetusele oleks sissetuleku väiksuse tõttu õigus umbes 400 000 väiksema sissetulekuga leibkonnal ehk 800 000 inimesel. Energiatoetust saab teatavasti taotleda täiskasvanu, kui ta teenib kuni 1126 eurot kuus (neto). Iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Sotsiaal- jm toetusi sissetuleku hulka ei loeta.

Just kroonilised võlgnikud moodustavad aga suure osa energiatoetuse sihtrühmast. Näiteks kiirlaene kasutavad oma rahamuredele leevenduse saamiseks ennekõike väiksema sissetulekuga inimesed. Mõistagi vaevavad neid ka elatisvõlad.

Kuigi kaugeltki mitte kõigil 90 000 võlgnikul pole arve arestitud, sest leidub ka graafiku alusel vabatahtlikke ja distsiplineeritud maksjaid, on see siiski väga tavaline. Loomulikult ei motiveeri ühtegi võlgnikku samas oht, et vaatamata pingutustele ähvardab võlakoormat hoopis kasvamine. Seoses kõrgete energiahindadega võib aga just nii juhtuda – täiturid saavad energiatoetuse võlgade katteks ära võtta.

Samas kui suurem osa kohtutäiturite “klientuurist” ehk võlgnikest, sh kroonilistest, kvalifitseerub toetusele, ei ole sellest abi valdavale osale suurperedest. Seda näitas muuhulgas Pealinna palvel tehtud kiirküsitlus Tallinna ja Harjumaa suurperede hulgas.

Võlgadesse võib sattuda igaüks

Õpetajana töötav Gätlin Addo tegutseb muuhulgas võlanõustajana, kuid on ka ise varem võlgadega, sh elatisvõlaga hädas olnud. Seetõttu on ta võlgniku “olelusvõitluse” kõikide tahkudega isikliku kogemuse kaudu kursis. Tema näide kummutab arvamuse, et võlakeerisesse langemiseks peab olema kas sõltlane või lihtsalt lohakas ja hooletu.

“Noorimal lapsel olid arenguprobleemid, ma ei saanud mitu kuud lasteaiakohta ja mu töötasu oli keskmiselt 250 eurot kuus,” räägib Addo. “See oli keeruline aeg ja mul tekkisid endalgi tervisemured. Seetõttu sain ka kokkuleppele, et vanem laps elab isaga – lastel on erinevad isad. Võlad tekkisid igapäevastest kulutustest: üür, kommunaalid, laste narivoodi järelmaks, lasteaiatasud, telefon, teler jne. Hiljem lisandus kõigele veel elatisvõlg.”

Teda aitas nö kastist välja mõtlemine – poole miinimumpalga pealt võlgade maksmiseks kokkuleppeid ei sõlmi. Gätlin asus tööle kahel kohal, asus õppima ülikoolis, kasutas maksimaalselt igasuguseid toetusvõimalusi ja võib end nüüd märksa muretumalt tunda.

Rahaasjade juures, eriti võlgade puhul tuleb emotsioonid kõrvale jätta ja lihtsalt tegutseda.

“Rahaasjade juures, eriti võlgade puhul tuleb emotsioonid kõrvale jätta ja lihtsalt tegutseda,” viitab ta, et on vaja koostada võlgade maksmise ja kulude ning tulude plaan. Kohtutäiturit tuleb seejuures võtta peaaegu nagu pereliiget ja püüda temaga kõike arutada.

Gätlin Addo teab seejuures suurepäraselt, et kohtutäitur ei tohiks arestitud arvelt võlgade katteks minema kanda sinna laekunud sotsiaal-, pere- ja veel mitmeid teisi toetusi, mis on kõik üles loetud täitemenetluse seaduses.
Tegelikkus on sageli midagi muud. “Olen ka toimetulekutoetusest ilma jäänud,” mainib Gätlin ja lisab, et sel juhul aitab ainult avaldus ja protestimine, et täitur raha tagasi kannaks. Asi pole isegi täituri püüdlikkuses, vaid et ei näe arestitud arvele laekuva raha päritolu. Laias laastus tuleb arestivabaks jätta vaid alampalga suurune summa.

Energiatoetus ei kuulu paraku nende toetuste hulka, mida seaduse järgi ei tohiks arestitud kontolt võlgade katteks ära võtta. Soovitus on siin lihtne: selleks, et energiatoetus jääks n-ö leivarahaks, peab püüdma täituriga läbi rääkida. Tuleb loota täituri vastutulelikkusele, ega muu ei aitagi.

Kasu on üksnes kiirest reageerimisest. Kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul põhjendatud avalduse alusel. Täitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.

Kas toetust tohib kanda võlgade katteks?

Kohtutäiturite hulgas kohtab energiatoetuse suunamise kohta võlgade maksmiseks kahesugust suhtumist. Ühed peavad seda normaalseks, teised vaidlevad vastu.
“Kohtutäitur esindab täitemenetluses eelkõige sissenõudja huve ning peab järgima seadust,” märgib kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives. “Õiguskuulekus on kohtutäiturite töö puhul üks aluspõhimõtteid, ja arestivaba on see sissetulek, mille näeb ette seadus. Subjektiivne otsustusõigus kohtutäituril kahjuks puudub.”
Teisisõnu, seadus suisa kohustavat täiturit energiatoetust võlgade katteks ära võtma.

Kohtutäitur Kaire Põltsi vaade on siiski teistsugune. “Kõike ei saa seadusesse sisse kirjutada, tuleb näha ka laiemat mõtet,” ütleb ta. Energiatoetuse mõte on tema sõnul üsna ilmselgelt inimeste aitamine keerulises rahalises olukorras, nagu seda on ka toimetuleku- või peretoetused, mitte aga võlgade maksmine.
“Miks ühtedele võimaldatakse odavamat elektrit ja teistele mitte?” küsib Põlts.

Täiturina teab ta suurepäraselt, et ametlikult võib keegi teenida sellist sissetulekut, et mahub oma alla 1126-eurose netopalgaga toetuse saajate hulka. Muudest allikatest võib ta aga märkimisväärselt suuri summasid varjatult lisaks teenida. Seetõttu pooldaks Põlts ühtlustatult kõigi toetamist. “Inimestel on õigus saada elektrit normaalse hinna eest,” lisab ta. Põltsi filosoofia on seega lihtne: energiatoetust ei tohiks suunata võlgade katteks.

Justiitsminister Maris Lauri on väljendanud kolmandat lähenemist. See sarnaneb pigem Põltsi kui kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja tõlgendusele.
Täitemenetluse seadustik osutab Lauri sõnul, et vara arestimisel ei tohi kütet või kütte muretsemiseks mõeldud rahalisi vahendeid ära võtta. “See punkt osutab, et teatud juhtudel ei tohiks ka praegu vähemalt kogu energiahüvitise summat arestida,” on Lauri märkinud.

Ministri väitel on ta õigusselguse huvides ja inimeste kaitseks suurema võlakoorma alla sattumise eest teinud riigikogule ettepaneku, et täitemenetluse seadustikku täiendataks. Sel taustal jääb üle ainult tõdeda, et võlgnikud peaksid küttekulude hüvitustaotlustega esialgu ootama.
Seni kuni täitemenetluse seadustik ükskord täienduse saab, milleks võib kuluda mitmeid kuid, on aga energiatoetused täiturite eest kaitsetud. Võlanõustajate sõnul võib see ju võlausaldajaid rõõmustada. Paraku ei ole võlgniku sattumine väljapääsmatusse olukorda ka nende huvides.

Teine ja kolmas kuu on kriitilised

Võlanõustaja Terje Läätsi sõnul ei ole töökoormuse tõusu veel märgata. Kuid ilmselgelt ähvardab paljusid nn vanu võlgnikke nüüd võlgade kuhjumine. “Kiirlaenud, elatisvõlad ja seejärel igasugused muud,” räägib ta oma klientide tavalistest muredest. “Loomulikult võiks kohtutäitur siin möönduse teha,” arvab ta energiatoetustest.

Läätsi sõnul magasid paljud võlgnikud maha võlgade aegumisega neile antud päästevõimaluse. Mäletatavasti oli 5. aprill 2021 päev, mil esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos aegus suur hulk kohtutäiturite menetluses olevaid võlgasid, mida oli menetletud aastast 2001.

Läätsi ütlust mööda ei taibanud paljud võlgnikud (või ei jõudnud info nendeni), et midagi ei aegunud automaatselt, vaid selleks oleks tulnud täiturile avaldus esitada. See muidugi seletab osaliselt, miks peatatud või menetluses asuvaid täiteasju on endiselt väga palju: üle poole miljoni. Tavaliselt on täituritel ühe võlgniku kohta üleval paar-kolm, sageli ka rohkem täiteasju.

Kui üldse on kohtutäiturite huviorbiidis Eestis suurusjärgus 90 000 inimest, siis kiirlaenuvõlglasi võib nende hulgas olla umbes pooled ehk 40-50 000. See annabki aluse arvata, et kui üldse suunatakse vähekindlustatutele riigieelarvest kohalike omavalitsuste vahendusel nn energiaabiks 37 mln eurot, siis vähemalt kümmekond miljonit liigub kiirlaenufirmadele.

Muidugi jõuab osa energiaabist täiturite vahendusel ka tarbimiskrediite ja liisinguid andnud pankadele. Seda muidugi sõltuvalt sellest, kui kiiresti riigikogu suudab sekkuda ja energiatoetused seaduses arestimisele kuuluva sissetuleku hulgast välja arvata.

Positiivne on, et teatud hulk miljoneid peaks jõudma täiturite kaudu laste elatisrahaks. Ent jällegi – kui energiahinna katteks hakatakse võtma uusi laene, sest toetus läheb eelmise võla katteks, siis tähendab see võlanõustajate sõnul paljude võlgnike jaoks vaid sügavamasse finantskuristikku langemist.

Võlanõustaja Jaanus Mäe ütleb, et mida vähem jääb energiatoetus igapäevaelus toimetulekuks, seda enam küsitakse muid toetusi, sealhulgas toimetulekutoetust. Võimaluses energiatoetust võlgade katteks suunata pole tema arvates midagi positiivset.

“Ma nägin seda ohtu (energiatoetuste arestimise kohta – V. L.) juba siis ette, kui sellest alles rääkima hakati,” ütleb omakorda võlanõustaja Raivo Kiisk. “Arusaadav, et püüti teha võimalikult kiiresti võimalikult head asja, aga justiitsministeeriumis pidanuks juba varem ohtu aimatama. Energiatoetuse jätmiseks toimetulekuks tuleb ikkagi teha täiturile avaldus ja välistatud selle jätmist inimesele toetuseks seaduses ju pole. Seega peab menetlusosaline ise aktiivne olema. Halb on see, et kel arve juba arestitud, on probleemsed, nad on korra või kaks sõna murdnud ja ei ole täituriga teineteist mõistvas läbisaamises.”

Tavaliselt on küll nii, et kui raha jääb väheks, siis hakatakse laenama.

“Tavaliselt on küll nii, et kui raha jääb väheks, siis hakatakse laenama,” möönab tarbimislaene välja andva Bigbanki nõukogu esimees Parvel Pruunsild, et jätkuv energiakriis toob peo pankurite tänavale.
Tema sõnul esimene suur küttearve veel laenama ei pane. Küll võib aga laenamise suurenemist ennustada alates teisest ja kolmandast kõrgete energiahindadega kuust. “Kiirlaenusektor on siin põhiline võitja,” nendib ta. Nüüd on küsimus: kas valitsuse kehtestatud universaalne meede, kus kõigi jaoks elektri ja gaasi hinda vähendatakse, hakkab mõju avaldama?

Sotsiaalelekter on Eestis kehtestamata jäetud

Eestis võinuks väiksema sissetulekuga inimesi pensionäridest suurperedeni aidata nn sotsiaalelektri võimaluse sisseseadmine, nagu see on mitmetes Euroopa maades. Meil pole aga asi vaidlustest kaugemale arenenud, ehkki sotsiaal-elektri võimaluse näeb muuhulgas ette juba ammune ehk 2009. a pärinev Euroopa Liidu direktiiv.

Sotsiaalelektri mõte seisneb selles, et väiksema sissetulekuga inimesed saavad osa elektrist kas tasuta või peavad vähem maksma. Elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ. Selle artikli 3 punkt 7 ütleb selgelt, et liikmesriigid peavad rakendama meetmeid, mis tagavad elektritarne kaitsetutele klientidele. Talvekuudel on muuhulgas keelatud elektriühendust katkestada.

Belgias, Itaalias, Hispaanias jm loetakse seega tavaliseks, et väiksema sissetulekuga, sh puuetega inimesed saavad maksta elektri eest vähem kui teised. Meil on direktiivi tõlgendatud nõnda, et piisab sotsiaaltoetustest. Teisisõnu, kui inimene arvetega hädas, peab ta paluma sotsiaalabi.

2013. aastal küsisid riigikogu saadikud toonaselt majandusministrilt Juhan Partsilt, miks ei kasuta Eesti valitsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 punktist 7 tulenevaid võimalusi kodutarbijate kaitsmiseks.
Partsi vastus kõlas järgmiselt: “Elektri siseturu direktiivi artikli 3 lõikest 7 tulenevad tarbijakaitselised meetmed on Eestis rakendatud. Peamine nõue on, et kaitsetut tarbijat ei tohi kriitilisel ajal – see on vastavalt Eesti seadusele 1. oktoobrist kuni 30. aprillini – võrgust välja lülitada ka siis, kui tarbija ei maksa võrguteenuste eest. Kui tarbija ei maksa elektrienergia eest, ei tohi tema elektripaigaldist elektrivõrgust välja lülitada, võlad tuleb sisse nõuda kohtu kaudu. Turu järelevalvet teostavad konkurentsiamet ja tarbijakaitseamet.”


Eesti Energia pressiesindaja Piit Lutsu sõnul on elektri välja lülitamine võlglaselt siiski võimalik, kuid see on kõige viimane samm, kui võlg pidevalt suureneb ja võlgnik kokkulepetest kinni ei pea. “Tavapärasel ajal saadetakse kliendile võla tekkimisest kuni voolu sulgemiseni 7-10 eri teavitust ja protsess voolu sulgemiseni võtab aega keskmiselt kaks kuud,” lisab Luts.

Eesti Energia juhtkond on seoses praeguse kriisiga otsustanud, et kuni aprilli lõpuni eraklientidel võlgnevuse tõttu voolu välja ei lülitata. Lisaks tullakse nii palju vastu, et viivise määra on vähendatud poole võrra: kuni aprilli lõpuni on see 0,033% päevas. Kui elektriarve käib üle jõu, soovitatakse võtta ühendust EE klienditeenindusega, sest iga probleemiga tegeletakse eraldi. Muuhulgas on võimalikud järelmaksud ja võlgade ajatamised.

Kärt Mere. Foto: Scanpix

KÄRT MERE: Elekter ja vesi saavad inimõigusteks

Puudust kannatavate inimeste huvide eest seisva ühingu EAPN (European Anti-Poverty Network) Eesti esindaja Kärt Mere sõnul liigutakse Euroopa Liidus aina lähemale seisukohale, et võimalus elektrit ja vett tarvitada on inimõigused, mida vähemalt täies mahus ei tohiks mitte kunagi välja lülitada.
Teisisõnu tuleks väikese sissetulekuga inimestele alati säilitada mingi võimalus elektri kasutamiseks – sõltumata tema võlgadest.

Sotsiaaltoetusel on alati mingi kerjamise maik juures.

“Sotsiaaltoetusel on alati mingi kerjamise maik juures,” ütleb Mere. “Mina pooldan alati universaalseid lähenemisi, sest need tõstavad ühiskonna sidusust. Iga bürokraatlik jada, mis kehtestatakse toetuse saamiseks, kurnab ühelt poolt inimesi ja teisalt tõstab kõrgele administreerimise kulu.”

Tema sõnul peaks riik kõrge elektrihinna eest julgemini ja kiiremini vastutuse võtma, seda enam, et elektrikütet õhutati kasutama kui mugavat, odavat ja keskkonnasäästlikku. Kui nüüd on olukord järsult muutunud, ei tohiks põõsasse pugeda. Toetuse taotlemist raskendab Mere sõnul seegi, et leibkonna mõiste on tänapäeval väga laiali valguv.
“Mu enda koju on sisse kirjutatud täiskasvanud lapsed, kes ei ela enam Eestis, aga hakata nüüd seda kõike tõestama – see ei vääri pingutust,” ütleb Mere.

Valitsuse abi toob hinnatõusule leevendust
Eelmisel neljapäeval jõudis valitsus kokkuleppele, et lisaks praegusele vähekindlustatud inimeste energiatoetusele kehtestatakse ka toetus kõikide tarbijate jaoks.

• Esiteks luuakse hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kW/h kohta elektritarbimisele kuni 650 kw/h. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikshinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbija ise midagi tegema ei pea, elektrimüüja edastab talle juba arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.
• Teiseks seatakse hinnalagi gaasile. See on kodutarbijatele 65 €/MWh kohta. Seda ületava osa kompenseerib riik 100% kuni tarbimiseni 2.75 MWh.
• Kolmandaks kompenseeritakse äritarbijatele jaanuarist märtsini 100% elektri võrgutasu. Siiani oli võrgutasu alandatud 50%).
• Kui on tarbitud näiteks 1000 kWh ümber, toob see umbes neljandiku võrra senisest väiksema elektriarve.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.