“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Kodusõpe on pannud noored trenni tegema, kuid tekitanud suuremat stressi (0)
24. jaanuar 2022
Scanpix

Kui on teada, et noor peab minema arstile, uurib ta kõigepealt oma tervise kohta infot internetist, et arsti juures juba tark olla. Enim otsivad noored veebist infot spordi ja liikumise, nahaprobleemide, seksuaaltervise ja koroonaviiruse kohta.

Varasemad Eurostati ja TAI uuringud ja andmed viitavad sellele, et tervislikud eluviisid pole Eesti noorte hulgas just eriti kinnistunud. Füüsiline passiivsus ja sellega seostuv ülekaalulisus ning uimastite tarvitamine on meie noorte seas levinud probleemid. Eestis on Euroopa Liidu keskmisest rohkem noori, kes tunnevad ennast sageli masendunult või depressiivsena. Hea tervisekäitumise eelduseks on informeeritus ja terviseteadlikkus.

Tänapäeval saadakse infot tervise teemal peamiselt internetist. Välismaal tehtud uuringud toovad esile, et noored võivad olla küll tublid digivahendite kasutajad, ent asjalikku infot tervise kohta on internetist sageli keeruline leida, samuti leitud tulemusi hinnata (Dadaczynski et al, 2021; Rosário et al, 2020). Seetõttu uurisime TLÜ üliõpilaste terviseinfokäitumist, hinnanguid oma tervisele ja valikuid tervisekäitumises, eeldades, et nutiriigis Eesti on üliõpilased digipädevamad.

Küsitluse põhjal hindasid küll pooled oma vaimset tervist kas heaks või väga heaks, ent peaaegu veerand vastanutest ei tundnud ennast hommikul ärgates väljapuhanuna ja pidevat stressi tundis 42% küsitletutest. Oma füüsilist tervist hindasid tudengid kõrgemalt: väga heaks pidas seda 17% ja pigem heaks 47% vastanutest. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga hindas üle kümnendiku (11%) küsitletutest oma tervislikku seisundit varasemast isegi paremaks.

Intervjuudes osalenud tõid esile, et distantsõpe on võimaldanud pühendada rohkem aega iseendale, nt kodus trenni teha või mediteerida. Siiski tõdes viiendik (21%) küsitluses, et tervis on läinud halvemaks. Selle põhjustena toodi intervjuudes välja pidev mure lähedaste tervise pärast, eraldatuse tunnet (et olen nelja seina vahel lõksus), trennides käimise võimaluse puudumine ja sellest tingitud kehakaalu tõus. Samuti rahalised probleemid Covid-kriisist põhjustatud töökoha kaotuse tõttu. Enamiku vastanute tervislikule seisundile polnud koroonakriis siiski märkimisväärset mõju avaldanud.

Vaja oleks “kõik ühes” terviseäppi

Küsitlusest selgus, et TLÜ üliõpilased on küllaltki hea tervisekäitumisega: ligi kolmandik ehk 29% vastanutest ei tarbi üldse alkohoolseid jooke. Igapäevaseid suitsetajaid oli kõigest 4%. Liikumisaktiivsuse hindamisel lähtuti tervise arengu instituudi soovitusest liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit; selle põhjal pidas vaid 15% oma liikumisaktiivsust ebarahuldavaks. Enda igapäevast tervisliku toitumise jälgimist ei pea oluliseks vaid 12% vastanutest.

Küsitluse põhjal tegelevad tudengid küllaltki aktiivselt ka vaimset tervist toetavate tegevustega, vaid 7% ei pööra sellele valdkonnale tähelepanu.

Ehkki tähtsate terviseinfoallikatena hinnatakse oma vanemaid ja arste, on esimene infokanal, kust teavet tervise ja haiguste kohta otsima hakatakse, enamasti internet (60%). Kui välisuuringud toovad kahetsusega esile, et noored tarbivad terviseinfot eelkõige sotsiaalmeediakanalitest (nt Shafer et al, 2021), siis TLÜ tudengid otsivad terviseinfot eelkõige spetsiaalsetelt terviseinfo veebisaitidelt, mis on valdavalt arstide koostatud (nt kliinik.ee, inimene.ee, derma.ee), rahvusvahelistelt ja riiklikelt terviseasutuste veebilehtedelt (nt WHO, tervise arengu instituut, terviseamet), teaduskirjandusest, uudisportaalidest ja profimeedia terviselisadest (nt Delfi TervisPluss, Õhtuleht Tervis).

Pooled vastanutest olid otsinud internetist terviseinfot viimase seitsme ning kolmandik viimase 30 päeva jooksul. Infootsingu käivitab eelkõige muutus enda (70%) või mõne lähedase (48%) terviseseisundis, samuti mõjutab seda vahetu suhtlus arstiga. Kolmandik vastanutest kasutab nii arstivastuvõtule minnes kui ka sealt tulles internetiotsingut, sest soovitakse arstiga vesteldes olla informeeritumad ja pärast arsti juures käimist on jällegi vaja kuuldut tõlgendada.

Tervisealast informatsiooni otsitakse peamiselt toitumise (65%), vaimse tervise ja heaolu (63%) ning eri haigusseisundite (52%) kohta. Sport ja liikumine, info arstide ja raviasutuste kohta ning apteegi- ja ravimiinfo pakub samuti huvi, nagu ka nahaprobleemid, seksuaaltervis ja Covid-19. Alternatiivmeditsiin ja uued soovitatavad ravivahendid ei paku vastanud tudengitele huvi. Samas on aktiivne interneti kasutamine informatsiooni hankimiseks viinud ka selleni, et suur osa vastanutest tunnistas nutiseadmete liigset kasutamist.

Ka toitumine oluline

Seoses nutiseadmete laialdase kasutamisega tõstatub ka küsimus, milliseid terviseteemalisi digirakendusi tarvitatakse ja milliste rakenduste järele oleks vajadus. Selgus, et pooled vastanutest kasutavad liikumisalaseid rakendusi (nt Nike Training Club, FitSphere) ja pisut alla poole (46%) toitumisalaseid rakendusi (nt Fitlap, Elustiil, MyFitnessPal).

Küllalt palju kasutatakse ka seksuaaltervise ja vaimse tervisega seotud rakendusi. Veerand vastajatest ei kasuta üldse tervisega seotud rakendusi. Üks populaarsemaid digilahendusi tervise valdkonnas on nutikellad, mis aitavad inimestel mugavalt oma tervist jälgida ja probleemidele kiiresti jälile saada. Intervjuud tõid esile, et võiks olla selliseid terviseteemalisi rakendusi, kus oleks kõik asjad koos: trenni tegemine, toitumise jälgimine, unerežiim, jne.

Samuti leiti, et selline rakendus võiks olla tasuta või vähemalt osa sellest tasuta, ning kindlasti lihtsasti kasutatav ja mugav. Äpp võiks olla personaalne (näiteks arvestaks menstruatsioonitsükliga) ja mõeldud ka inimestele, kellel on mingisugused terviseprobleemid (astma, diabeet, epilepsia, jne). Samuti võiks rakendus olla motiveeriv ja kiita ka saavutuste eest.

Niisiis kui välisuuringutes muretsetakse nii noorte tervisekäitumise kui ka terviseinfokäitumise üle pandeemia ajal, siis Eestis vähemalt TLÜ üliõpilaste näitel võib olla päris rahul – kasutatakse usaldusväärseid infoallikaid ja palju aega pühendatakse info hindamisele. Mitmed tudengid on pööranud pandeemiast tingitud distantsõppe enda kasuks: kodus tehakse trenni ja mediteeritakse.

Samas tuli esile üliõpilaselu pingelisus: paljud on stressis ega tunne end isegi hommikul väljapuhanuna. Fookusgrupiintervjuus soovitasid üliõpilased õppejõududel rohkem omavahel arutada kodutööde jagamist, et kõik ülesanded ei langeks samale ajahetkele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.