“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
SIRJE POTISEPP: Hinnatõus paneb 60% elanikest väiksema väärtusega toitu ostma, kuid võib vähendada toidu raiskamist (1)
24. jaanuar 2022
Sirje Potisepp. Foto: Scanpix

“Ei ole normaalne, et toit, energia, eluase ja transport röövivad eestlaste sissetulekutest juba üle 60%,” lausub toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp. “Praegu ei räägi me enam ainult vaesuses elavatest inimestest, vaid ka keskklassist.”

Kütuse, elektri ja gaasi hinnatõus kergitab ka toidukaupade hindu. Pealinn küsis toidutootjate esindajalt, kui karmid ajad meid ees ootavad ning kas mingi armastatud toiduaine võib üldse müügilt kaduda. Potisepa sõnul hinnatõus tuleb, küsimus on vaid, kui suur. Eesti toidutootjad vaevlevad lisaks tervise- ja energiakriisile ka tööjõukriisi käes.

Millistel toidukaupadel hakkab praegusel raskel ajal hind eriti tõusma?

Kalatoodete hinnad on tõusnud ja lisaks oluliselt ka piimatoodete hinnad. Ma tean, et pagaritoodete hinnad on tõusmas. Veel ei ole pärale jõudnud lihatoodete hinnatõus. Ma veel kord toonitan, et ettevõtetel on kaubakettidega lepingud, kus kirjas etteteatamise ajad, ja keegi ei kiirusta hindu tõstma.

Hindu tõsta saaks alles siis, kui meil on veri ninast väljas. Toiduainetetööstuse kasuminumber on alates eriolukorrast vähenenud 40 ja rohkem protsenti, mis tähendab, et meie ettevõtted ei suuda investeerida, ei suuda palku tõsta. Oleme samas olukorras nagu pere, mis kasutab rohkem raha, kui ta tegelikult teenib. Sellepärast tasub olla ka väga-väga kriitiline avalduste osas, et ärge makske Eesti Energiale arveid. See võib teid viia väga suurte võlgadeni ja pikas perspektiivis ka kodust välja tõstmiseni. Nii et sellised avaldused poliitikutelt on ikka vastutustundetud, inimesed, ärge neid küll järgige.

Mida energiahindade tõus toidutööstustele ja -hindadele kaasa toob? Kas hinnatõus on vältimatu?

Elekter on kallinenud ligi kolm ja gaas isegi juba kuus korda. Samas tööstused on pidanud palku kümme protsenti tõstma, et üldse töötajaid leida.

Jah, loomulikult võibki öelda, et toidutööstused on sattunud olukorda, kus me ei ole vist aastakümneid olnud. Tootmissisendid on kõik järjest kallinenud väga olulisel määral.

Elekter on kallinenud ligi kolm ja gaas isegi juba kuus korda. Samas tööstused on pidanud palku kümme protsenti tõstma, et üldse töötajaid leida. Lisanduvad loomulikult pakendi hinnatõusud, mis algavad juba 40 protsendist, ja kütuse hinnatõus. Me näeme ise, mis tanklates toimub. Kõige suurema osakaaluga on aga tooraine, mille hind on kerkinud lausa katastroofiliselt 60-100 protsendi võrra, mõne tooraine hind lausa kaks-kolm korda. Loomulikult see kõik mõjutab toiduainete hindu.

Toiduainete tootjatel on ju kaubanduskettidega lepingud, milles on väga selgelt kirjas ka hindade reguleerimise tingimused. Hindade muutmine võtaks kaks-kolm kuud. Olgem ausad, ega septembris keegi sellist meeletut energiahindade tõusu ette ei näinud.

Niisiis võib öelda, et hinnatõus on nagu lumepall – kui see kütuses ja energias on veerema hakanud, haarab kaasa ka muud olulised elualad.

Me teame juba lähiminevikust, et kui kallinevad elekter ja kütus, siis tõusevad sisuliselt kõikide kaupade ja teenuste hinnad, ja täpselt nii on praegu ka juhtunud. Nii et iga hinnatõus toob kaasa veel omakorda hinnatõusu ja see kõik muudkui kumuleerub. Pakendite hinnad tõusevad samuti energiahinna tõusu pärast, see omakorda jälle tõstab meie hindu.

Samas toiduainete hinnad üle-eelmisel aastal ju isegi langesid. Inimesed mäletavad väga hästi hinnatõuse, aga ei mäleta langust, nii et võrreldes sellega tekkis peale kriisi algust kohe paanika, väga suures osas ju teenindussektor ja toitlustussektor kukkusid ära.

Me oleme vaatamata sellele suhteliselt hästi hakkama saanud, meie tootjad on olnud väga tublid. Me hakkasime just taastuma, sest siseriiklikud piirangud vähenesid, vaikselt said juba teenindusasutused ennast avada. Ka meie eksportijatel oli täpselt sama tendents.

Keegi ju ei taha hindu tõsta lihtsalt niisama, aga meil on väga raske fakte eirata.

Ja nüüd tuli peale energiakriis. Keegi ju ei taha hindu tõsta lihtsalt niisama, aga meil on väga raske fakte eirata. Eks hinnatõus teeb meile endale ka muret, sest me näeme praegu juba väga selgelt, kuidas tarbijad on muutunud oma ostudes hinnatundlikuks ja valivaks. Ja loomulikult on ju toidutööstus otseselt tarbijate rahakoti ja sissetulekuga seotud, Eesti tootjate käekäik sõltub meie tarbimisvalikutest.

Toidutootjad on kahe tule vahel. Ühelt poolt kõik kulud kerkivad ja teiselt poolt jäävad ostjad vaesemaks. Ilmselt seab see tootjad suurde kahvlisse?

Jah, loomulikult! See on meie sektori omapära, et me oleme tegelikult kahe tule vahel. Toidutööstustel on väga suur ja tugev surve praegu põllumajandustootjatelt. Energiahinna tõus on ka neid mõjutanud. Väetiste hinnad on samuti tõusnud. Kogu toidutootmise alus on teravili, mille hind mõjutab kõike alates sööda hinnast ja lõpetades leiva hinnaga jaeketis. Söödahindade tõus on olnud keskmiselt 70 protsenti ja see teeb ka põllumajanduses väga suur muret. Teisest küljest oleme me kaubanduskettide mõjuvõimu all. Oleme tarneahelas täpselt keskel. Ühelt poolt on surve hindade tõusuks.

Teiselt poolt on surve hindade languseks ja nende kunstlikult all hoidmiseks, mis ei ole meie toidutööstuste vaates kindlasti mitte aktsepteeritav. Ega ju ka toidutööstused ei saa toota alla omahinna, nii nagu me ei ole täna võimelised tootma hinnaga, mis oli kaks aastat tagasi. Ehk et aastal 2020 või ka 2021. aasta esimesel poolel nägime ju tegelikult energiakandjate hinnatõusude algust. Keegi ei kujutanud sel ajal aga veel ette, et see saab olema nii järsk ja nii ränk. Šokk saabus nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele alles detsembri arvete kättesaamisel.

Millises olukorras meie ostjad praegu on?

Me teame, et Eesti tarbijad on hinnatundlikud. 2020. aastal võtsid kolm elutähtsat valdkonda ehk toit, transport ja eluase meie elanike sissetulekutest 48 protsenti. Need on esmakulutused, milleta inimesed hakkama ei saa.
Praegu see võtab meie tarbijate sissetulekust kindlasti rohkem kui 48 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on olnud 28. Jah, ka teistes Euroopa Liidu riikides on energiakriis. Aga mõnes riigis on elektri hind ikkagi odavam kui meil Eestis. Niisiis kannatavad meie tarbijad sel ajal ju kõige rohkem, sest Soome, Taani jt vanade Euroopa Liidu riikide palk erineb meie omast kolm ja rohkem korda.

Väiksema ostujõuga ja tegelikult vähem rikkamate riikide tarbijad kaotavad kõige rohkem, ja eestlased on kindlasti nende hulgas. Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti.

Kui enamik raha lähebki kolme põhivajaduse peale, siis inimesed hakkavad säästma ja väga valima ja vaatama, mida nad üldse teevad, milliseid teenuseid nad on võimelised kasutama või kuidas hakkavad üldse edasi elama. Toit on kindlasti üks valdkond, kus hakatakse kohe otsima odavamat. Tarbija saabki oma toidukorvi sisu ju ise valida.

Kas see tähendab, et toiduained muutuvad vähem kvaliteetseks?

Me ei hakka tootma otseselt ebakvaliteetsemaid tooteid. Pigem senisest rohkem tooteid, mis on odavamas kategoorias ja ei ole võib-olla nii täisväärtuslikud. Ehk siis nüüd ostab tarbija vorsti, mis on odavam, mille maitse võib olla suurepärane, kuid milles on vähem liha. Kindlasti hakkavad ettevõtted ka tootearenduses välja otsima oma vanu ja odavamate hinnaklassi toodete retsepte ja välja töötama uusi selliseid. Me oleme ju tõesti tarbijate rahakotiga otseselt seotud, kuid samas teame ka tarbija maitse-eelistusi.

Ja kallimad tooted võivad üldse müügilt kaduda, sest inimesed lihtsalt ei jaksa neid enam osta?

Tegelikult on Eesti tootjate käekäik meie kui tarbijate kätes.

Jah, ei ole välistatud, et sortimendi muudatused tulevad. Tegelikult on sellega kõik lihtne. Tootjad saavad toota ainult neid toiduaineid, mida ostjad ostavad. Ja siinkohal ei ole kindlasti vähetähtis üleskutse, et soeta eestimaist. Tegelikult on Eesti tootjate käekäik meie kui tarbijate kätes. Meie teeme oma valikuid poes. Kui me valime importtoote, siis läheb see raha ja toetus teise riiki ei tea kellele. Samas kui me valime Eesti tooted, siis raha jääb meie riiki meie endi hüvedeks ja Eesti riigikassasse, kust me täna oleme ju kõik küsimas tuge.

Mida siis tootjad ja tarbijad teha saavad?

Tootjad võtavad ette ülekulud, nad vähendavad kulusid nii paljudes kohtades, kui vähegi võimalik. Paraku praeguseks on tootmisettevõtted juba kogu oma tootmistsüklid üle vaadanud. Meie ettevõtetel, meie toidutootjatel on kohustus toota ka nende inimeste jaoks toiduaineid, kes mõtlevad, mida nad üldse endale lubada saavad.

Meil on olnud 20 protsenti selliseid tarbijaid, kuid nüüd nende osakaal kahtlemata tõuseb. Praegu me ei räägi ju enam ainult vaesuses elavatest inimestest, keda on Eestis juba 300 000. Me räägime juba ka keskklassist, kelle elektri- ja gaasiarved on olnud sadades ja isegi tuhandetes eurodes. Ja meil on teine 20 protsenti selliseid tarbijaid, kes ei pea vaatama hindu ja võivad endale lubada toiduaineid, mis neile meeldivad. Neile ei lähe hinnatõusud eriti korda.

Ülejäänud 60 otsib praegu juba soodushindadega tooteid. Ka see on inimlik, et kui meie toiduained osutuvad kallimaks kui importtooted, siis meie tooted lihtsalt kaotavad oma positsiooni turul.

Mainisite, et toiduhinna tõusul võib olla ka positiivseid jooni – ja need oleks?

Toitu hakatakse kõrgema hinna tõttu võib-olla ka rohkem väärtustama.

Toitu hakatakse kõrgema hinna tõttu võib-olla ka rohkem väärtustama. Seni on meil toit olnud iseenesest mõistetav asi. Nooremad põlvkonnad ei tea toidupuudusest midagi, vastupidi, meil valitseb toidu tohutu ülepakkumine.

Me oleme tarbijatena olnud väga suured toiduraiskajad. Loodan, et nüüd hakatakse toitu järjest vähem ära viskama. Mina olen ju veel sellest põlvkonnast pärit, kus vanaema tegi vorstist, mis hakkas libedaks minema, vorstikastet. Kindlasti jälgige pakenditel säilivusaegu, kuid ärge visake kergekäeliselt toitu lihtsalt ära, kui kuupäev on kukkunud. Vaadake, nuusutage, maitske ja kuumtöödelge, kui on vaja. Toidu kergekäeliselt äraviskamine tekitab kahju nii rahaliselt kui tegelikult ka loodusele. Nende toitude tootmiseks on ju väga palju vaeva nähtud.

Kas võiks alandada ka toiduainete käibemaksu, et toit rahvale kättesaadavam oleks?

Jah, käibemaksu diskussiooni võib avada, aga selles on kaks poolt. Kindlasti tahaksime näha riigilt mõjuanalüüsi, kuidas see mõjub ja kust võetakse siis nii-öelda saamata jäänud käibemaksu osa tagasi. Alati on oht, et kui riik midagi alandab, võtab ta kaks korda sama palju tagasi. Samuti kas käibemaksu alandus jõuab ikka läbi kaubanduskettide juurdehindluse tegelikult tarbijateni?

Seda ei suuda keegi kontrollida, eriti sellisel ebastabiilsel ajas, kui hinnad sisuliselt iga päev muutuvad. Praegu on küsimus selles, et kui vähe keegi suudab hindu tõsta, enam ei ole küsimus selles, et kas hinnatõus tuleb või ei tule. Me ise loodame, et see tuleb suhteliselt normaalne ja et Eesti tooted jäävad ikka taskukohaseks inimestele.


Kui tõenäoliselt võib toidutöötlejaid oodata koondamine?

Praegu inimeste koondamisest küll ükski tootmisettevõte veel rääkinud pole. Vastupidi, meil on lisaks tervise- ja energiakriisile ka tööjõukriis ehk väga suur probleem üldse töötajate leidmisega. Olukorras, kus nakatunuid on juba 3000 päevas, tähendab see tootmises ka tohutuid väljakutseid. Sa hommikul ju ei tea, kes on nakatunud, ja kui keegi on tootmises nakatunud, on kohe teised ka kodus. Lähikontaktsedki peavad ju kodus olema.

Toota ei saa, kui haigestuvad võtmespetsialistid, näiteks mehaanikud või kvaliteedijuhid. Sügisel enne jõule, ja nüüd, aasta alguseski on käinud juba kontoritöötajad tootmises abiks, aga kontoritöötaja saab ju teha sellist tööd, mida on võimalik lihtsamini asendada. Kontoritöötajad kindlasti ei reguleeri ega seadista liine, nad ei toimeta tehnoloogiaga. Ja toidutootjatel ei ole kunagi olnud käsi pikalt valitsuse poole.

Me oleme eriolukorras väga-väga hästi hakkama saanud. Meie ettevõtted on eesti rahva ära toitnud ja me ei taha üldse viriseda, aga lihtsalt ma toon välja need probleemid, millega me oleme silmitsi. Tegime kõrgete energiahindade osas oma ettepanekud valitsusele, et aidata tulla vastu nii eratarbijale kui ka kindlasti toidutööstustele. Eriti neile, kes toodavad esmatähtsaid kaupu.

Ja millised need teie ettepanekud valitsusele siis olid?

Pakkusime kiire lahendusena välja gaasile hinnalae seadmise nii, et ülespoole kerkivat osa võiks inimestele kompenseerida. Hinnalagi võiks kehtida just nimelt gaasile, sest gaasi hind koosneb väga mitmetest komponentidest. Oleme pakkunud välja selle hinnalae, mida valitsus on ise välja käinud ehk 49 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 20-ga võrreldes isegi juba 2,5 korda kõrgem. Selle peaksid inimesed ja ettevõtted alla neelama.

Hindade tõus on ju teatud mõttes isegi aktsepteeritav, aga see peab olema ka lineaarne. Meie sissetulekud on muuseas ka tõusnud, seda ei saa eitada. Elektrile võiks kehtida hinnalagi 69 eurot megavatt-tunni kohta, üle selle kerkinud hinnaosa võiks siis kompenseerida. Euroopa Liit saab pakkuda eritingimusi tootmisettevõtetele, mis kasutavad gaasi ja elektrit väga palju. Need oleks siis madaldatud aktsiisiga ettevõtted, aktsiise on võimalik Euroopa Liidu miinimumtingimuste alusel viia suhteliselt madalale. Me ei tea, kui palju see aitaks toidutööstusi, kuid loodan, et valitsus neid ikka kaalub.

Oleme teinud tegelikult hästi kaalutletud otsuseid ja ütlemegi, et tegelikult on riigikassat eriti just eriolukorras aidanud täita needsamad ettevõtted ja inimesed, kes praegu vajavad lühiajalisi lisaleevendusi. Valitsus on teinud juba kolme meetmega toetuspaketi 245 miljoni euro eest. See ei ole praegu enam piisav. Oleme ootel. Pikas plaanis loomulikult meie ettevõtted püsivadki.

Me ei oska järgmise kuu prognoosegi teha.

Me ei oska järgmise kuu prognoosegi teha. Mis saab sügisel 2022? Kui kütteperiood eratarbijate jaoks jaoks lõpeb aprilli lõpus, siis see annab natukene inimestele leevendust, aga tootmisi ju seisma ei saa jätta.

Me tegelikult mõistame ka valitsuse olukorda väga hästi, sellepärast et me ise ju ei määra energiakandjate hindu. Ka Kaja Kallas ei määra energiakandja hinda, aga poliitikute käes on väga suured hoovad teha otsuseid. Praeguses väga-väga ebastabiilses olukorras on keskkonnaministeerium pannud juba uued kaudsed maksud laua peale – plastimaksu ja pakendimaksu. Ma loodan, et selliseid rumalusi ei tehta. Kui valitsus on lubanud maksurahu, siis tulgu maksurahu.

Valitsus seadis nüüd sisse meetmed olukorra leevendamiseks. Mis te nendest arvate?
Tunnustame, et valitsus vähemasti püüab leida kerkivatele hindadele leevendust. Kindlasti peaks tarbija ära kasutama kõik toetusmeetmed, mis talle on antud. Samas olid ja on ettevõtjate ootused suuremad. Elektri võrgutasu kaotamine on kosmeetiline muutus, võrgutasu moodustab suhteliselt väikse osa elektri hinnast, samas kui elektri hind ise on tõusnud lühikese ajaga üle kolme korra. Ootame ettevõtetele endiselt gaasihinna kompenseerimist, sest toidutööstus on kõige suurem gaasitarbija. Üks võimalus oleks madalamat aktsiisiga ettevõtete ringi laiendamine, seda nii gaasi kui elektri puhul.

Elektrile ja gaasile hinnalagi

• Valitsus jõudis möödunud nädalal kokkuleppele kehtestada kodutarbijatele hinnalagi 12 senti kW/h kohta elektritarbimisele kuni 650 kw/h. Kui elektri hind kas börsil või fikshinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbija ise midagi tegema ei pea, elektrimüüja saadab talle arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.
• Gaasihinna lagi hakkab olema kodutarbijatele 65 eurot/MWh kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100 protsenti kuni tarbimiseni 2,75 MWh.
• Äritarbijatele kompenseeritakse jaanuarist märtsini 100 protsenti elektri võrgutasu (seni oli võrgutasu alandatud 50 protsenti). Koalitsioonipartnerid töötavad edasi ettevõtetele gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokkupanemisel.
• Kodutarbijate elektri ja gaasi leevendusmeede kehtib jaanuarist märtsini ning see peaks kajastuma juba inimeste jaanuarikuu arvetel.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

TEAD SINA SIRJEKE
25. jaan. 2022 05:13
EGA NÄLGIVAID INIMESI POLE MEILE VAJA... JA PÕLLUMEESTE RIIGIS SEDA KEEGI EI TAHA..