“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Uuenev Keskturg toob pikaajalistele müüjatele preemiaks imeilusad müügikohad (0)
24. jaanuar 2022
Albert Truuväärt

“Hakkasin siin ema kõrval müümas käima juba 30 aastat tagasi, mu ema aga müüs siin turul üle 40 aasta,” räägib elupõline Keskturu müüja Kaja, kes on oma välileti juures hapukapsa ja köögiviljaga kohal iga ilmaga. “Ükskord oli 27 kraadi külma, kuid mul olid suured vildid jalas ja häda polnud midagi.” Turu peagi algav uuendamine toob uhke väljaku sündmustele ning uue turuhoone lettide, toidupoe ja maa-aluse parklaga.

Talvel valitseb Keskturu välilettide vahel vaikus. Enamik müüjaid on läinud talvepuhkusele, kuid väikest viisi ostetakse sealt aiasaadusi ja hapukapsast praegugi. Kaja on üks vähestest turumüüjatest, kes külma ei karda. Tema letil on reas mitu hapukapsatünni ja nende kõrval porgandid, kartulid, sibulad, kõrvitsad ja keedetud peet.

“Hakkasin siin ema kõrval müümas käima juba kolmkümmend aastat tagasi,” räägib heatujuline naine. Kaja jätkab oma pere traditsioone, sest tema ema käis turul müümas enam kui nelikümmend aastat. “Me kasvatame oma talus kapsast, aga viimasel ajal müüme ka teiste kasvatajate kapsast, mis on pärit näiteks Jõgevamaalt ja isegi Lõuna-Eestist Põlva kandist,” räägib naine. “Kapsa ostame küll teistelt, hapendame aga oma talus Rae vallas. Minu abikaasa on see meister, hapukakapsa valmistaja. Mina abistan puhastamisega ja käin müümas, see on siis minu rida.”

Kaja seisab välileti taga iga ilmaga, sest katus on seal pea kohal. “Ükskord oli 27 kraadi külma, kuid mul olid suured vildid jalas, nii et polnud häda midagi!”

Talvel on müügipäevad lühemad, müüjad tulevad tööle kella kaheksa ajal ning lahkuvad leti tagant pimeduse saabudes. Suvel kestab tööpäev kauem. Küsimusele, kas hapukapsa hinna üle kurdetakse, vastab Kaja, et mõned ikka ütlevad, et eelmisel aastal oli kilohind kolm eurot, nüüd on kolm viiskümmend. “Aga kõik läheb ju kallimaks,” nendib ta. “Isegi kilekotid, millesse pakime, maksid enne kuus eurot, nüüd juba kümme eurot pakk.”

Koht välikohvikutele

Keskturgu ootavad ees suured muudatused. Tegevdirektori Rain Pärna kinnitusel soovivad uued omanikud, et turg muutuks tõmbekeskuseks, mis toob kohale inimesi üle linna. Turuala keskmesse rajatakse väljak, mis seob tervikuks turu ja ülejäänud hoonestuse. Väljakul saab korraldada üritusi ning sinna võib paigutada kohvikute terrasse. Väljaku keskele tuleb turuvarblase skulptuur. Uues hoones saavad ühe katuse all olema väliturg, siseturg, suur toidupood, turu laod ja laadimisala. Rajatakse ka maa-alune autoparkla.

“Väliturg saab olema väljak, mis asub konsoolse hooneosa all nii, et see mõjub tõelise väravana,” selgitas tegevjuht.
Väliturult pääseb sujuvalt siseturule ning keskväljakule, kuhu erilistel juhtudel saab laiendada ka väliturgu. Siseturg aga koosneb eri müügialadest, samuti hakatakse seal pakkuma tänavatoitu. Hoone keskel asuvast aatriumist ja siseturu poolkorruselt avaneb vaade esimese korruse toidupoele. Tasandite vahel kulgetakse liikuvate treppide ja teedega. Hoones on ka liftid ja tavalised trepid.

Teatavasti omandas mõni aeg tagasi Keskturu Astri Grupp ja varsti pärast seda kuulutati välja uue turuhoone arhitektuurikonkurss. Uued omanikud leidsid, et vanaviisi jätkates sureb turg peagi välja, sest külastajate arv hakkas kokku kuivama ja turu arendamisse ei pandud enam sentigi. Uue turuhoone konkursi võitjaks kuulutati KOKO Arhitektide töö. See meeldis kõige rohkem ka omanikele, kuna nende sõnul on Astri Grupi suurem eesmärk anda turualale uus ja kaasaegne ilme ning rikastada kogukonnaelu.

Ehituse ajal turg uksi ei sulge

Sarnaselt sama omaniku käes olevatele Balti jaama turule ja Tartu Lõunakeskusele soovitakse ka Keskturu ümbrus muuta ligitõmbavaks elukeskkonnaks, kus kaubandus, meelelahutus, teenindus, kodud ja ärid võimendavad üksteist.

Pärna sõnul algas väsinud müügikohtade värskendamine kohe, kui Astri Grupp turu omanikuks sai. “Panime paika uued kauplemisletid, seadsime üles uued valgustid ja tegime veel muidki uuendusi,” rääkis ta. “Suvehooaeg läks turul väga hästi ja praegu on korrastatud ka peahoone. Turuhoone kelder ja esimene korrus said samuti rohkem korda. Panime tööle korraliku ventilatsiooni.”

Tänavu siiski veel midagi uut ehitama ei hakata. “Tegeleme detailplaneeringuga, aasta lõpuks saab see ehk ka kehtestatud,” selgitas Pärna. “Sel aastal on vaja tegeleda ka uue turuhoone projekteerimisega. Usume, et tuleva aasta sügisel, kui suvehooaeg möödas, saame alustada ehitusega.”
Kõigepealt tuleb muidugi vana osa lammutada ja siis uus hoone ehitada. Need tööd kestavad umbes kaks aastat. “Loodame, et 2025. aastal saame uue hoone avada,” mainis Pärna. “Aga see pole veel päris kindel, sest me ei oska ette näha, mis võib seda protsessi pikendada.”

Juba praeguses Keskturu hoones saab osta head-paremat, mida suures kaubandusketis ei müüda. Silma torkab lihamajas pakutava rohkus ja kalasaaliski on päris kena valik. Turujuht lubab, et müüjad saavad ka ehituse ajal rahulikult edasi tegutseda, kuna turgu kinni ei panda. “Katsume anda võimaluse kõigile, kes praegu turul tegutsevad,” lausus Pärna. “Loodame, et meie müüjad jäävad ikka alles, nagu jäid ka turu ülevõtmisel.

Paarisajast tegutsejast ainult paar-kolm loobusid uue lepingu sõlmimisest. Ülejäänud tulid kõik meiega ja müüvad edasi. See annab lootust, et ka järgmisel üleminekuperioodil jääb enamik alles. Tõsi küll, mõned on öelnud, et on juba pensioniealised ja ei jõua enam tegutseda. Nemad lõpetaksid niikuinii. Vaatame ikka, et kohatasu jääks selliseks, et müüjad on rahul ja suudavad kasumit teenida.”

Ilu vaid rõõmustab

Kaja ümberkorraldusi ei karda. “Need teevad ainult rõõmu!” lausub ta. “Tahad ju, et oleks ilus ümberringi. Ma arvan, et kõik siin tervitavad räämas turu kordategemist.”

Natuke hirmutab müüjaid see, et müügikoht muutub kallimaks. “Eks rendi hind kindlasti tõuseb,” arvab Kaja.
Sama meelt on tema vastas oma kapsast ja muud kraami pakkuv Helmut, kes on samuti talunik ning müüb suures osas oma talu kraami. Mõlema jutu järgi köögivili ju müüjale väga suurt tulu ei too, tegemist pole mingi kalli kaubaga, ning kui müügikoha tasu väga palju tõuseb, muutub nende elu raskeks. Helmuti meelest ei saa olla nii, et ainult suured tööstused toodavad meile toitu. “Peab olema ka väikseid tegijaid, talunikke, kelle kaupa tegelikult palju rohkem hinnatakse,” on ta veendunud. “Meil on palju kindlaid ostjaid, kes on juba aastaid siin käinud. Aga tuleb ka uusi ja nooremaid, kes samuti talutoodangust lugu peavad.”

Helmut on üks neist, kes uue turu avamisel seal enam müüma ei hakka. “Lihtsalt vanadus, ei muud,” selgitab ta ja lisab, et pereäri müügikoht tühjaks siiski ei jää. “Väimees võtab asja üle koos minu noorema tütrega, eilegi olid nad siin leti taga. Nemad jätkavad siis, kui uus hoone tuleb. Mina õpetasin neid hapukapsast tegema.”

Kes toodab ja kes müüb

Puhtust ja korda, mis uue omanikuga saabus, tervitab ka lihamaja müüja Kalju Sarapiku talust. Tema sõnul on lihatootjatel tekkinud tööjaotus – kes tegeleb loomakasvatusega, kes käib müümas. Rahval soovitab ta ikka turult värsket liha osta, sest müüja teab täpselt, millal loom tapeti, teab isegi seda, mis oli looma nimi. “Ja turul müüdav on odavam, kui mõnes suures poeketis müüdav lihakraam,” selgitab ta. “Samuti ei ole suures poes saada kõiki tükke, mis siin ilusasti letis on. Kilesse pakitud liha poest ostes on inimesed juba unustanud, et on olemas eri lihatükke ja söökigi valmistatakse ju tegelikult sõltuvalt sellest, millise kehaosa lihaga on tegemist.”

Mees ise müüb liha sellest ajast peale, kui turuhoone 1992. aastal ehitati, ja loodab ka uues majas jätkata. Nii säilitab uuenev Keskturg oma sisu ja mõtte just seal tegutsevate tublide inimeste kaudu.

Koostöös Koko arhitektuuribürooga on uue hoone projekteerimist alustatud. Projekt lähtub võidutööst ja suuri muutusi seal ei tule, ainult mõned detailid ehk vajavad veel lihvimist. Põhiline on see, et uus hoone ümbruskonnaga hästi kokku sobiks.

Uuenduste tegemise juures on Pärna sõnul põhirõhk ikkagi turu säilitamisel. “Et ei kaoks turule omane keskkond. Kui me võtame kokku välituru lettide praeguse mahu, siis uue lahenduse puhul on seda sama palju,” ütles turujuht. “Kõik muutub ainult nüüdisaegsemaks. Muidugi kaovad ära mõned asjad, mis juba praegu hästi ei tööta, ja mõned uued asjad tulevad asemele. Kõik turule oluline jääb alles, aga toitlustamisel ja ajaveetmisel saab kindlasti olema suurem tähtsus.”

LIPPUS: Võistlus tõi kena lahenduse

“Keskturul on inimeste vaba aja veetmine koos ettevõtlusega, eriti toredaks muudab asja see, et seal müüakse ka väiketootjate kaupa,” ütles abilinnapea Madle Lippus.

“Keskturu piirkond on aastaid oodanud arendamist ja mul on väga hea meel, et nüüd on asjad sealkandis ka liikuma hakanud,” lausus Lippus. “Kuigi tegemist on kesklinnaga, pole seda kanti sellisena küll arendatud. Nüüd loodame sinna tekitada uue tõmbekeskuse. Turu ala korrastamine annab suure tõuke kogu piirkonna arengu ümbermõtestamiseks. On vaja hakata mõtlema ka sellele, kuidas inimesed sinnakanti üldse saavad, see on lähiajal ka üks linna fookuses olev küsimus.”

See, et turu ümbrus on üsna eklektiline piirkond oma vanade puu- ja paneelmajadega, pole Lippuse sõnul iseenesest paha, sest lisa asumile mitmekesisust. “Keskturg on hea näide linna ja eraarendajate koostööst. Linn ju osales ka uue turu arhitektuurivõistluse korraldamisel. Nii suure mõjuga ala planeerimisel ongi arhitektuurikonkurss ainuõige lähenemine. Väga hea oli ka see, et eri lahendusi näidati kohalikele elanikele ja arutati nendega asja. Uus turg saab olema multifunktsionaalne keskus – tänapäevane linnaruum peabki olema selline, kus eri funktsioonid toimivad koos.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.