“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Nakkusohtlike täisealiste hulk on kuuga kasvanud ligi neli korda (0)
25. jaanuar 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk on detsembriga võrreldes hoogsalt kasvanud. Seejuures on valdav osa nakatunutest haigustunnusteta, kandes viirust edasi enese teadmata. Antikehadega täisealiste osakaal kasvab vaevaliselt, olles viimase kuuga suurenenud vaid protsendi võrra.

11.–24. jaanuaril toimunud seireuuringu etapi vältel testiti juhuvalimi* alusel 2352 täisealist inimest. Neist 3,3% ehk keskmiselt iga 31. sai positiivse testitulemuse. Nakatunutest kaks kolmandikku (keskmiselt 2,1% testitutest) olid ikka veel nakkusohtlikud. Seda on ligi neli korda rohkem kui detsembris. Kolmandik neist, kes said seekord positiivse proovivastuse, oli haiguse äsja läbi põdenud ega põhjustanud teistele nakkusohtu. Nende testitulemus loeti jääkpositiivseks.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegu enim nakatunuid nooremas vanuserühmas (18–39-aastased), kus on haigestunud hinnanguliselt iga 23. inimene. Vanemate kui 65-aastaste seas on nakatunuid poole vähem.

Tõhustusdoos on kindlaim viis nakatumist ennetada

Seekordse etapi käigus ilmnes, et haigustunnusteta nakatunute osakaal on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. See loob Kalda sõnul soodsad tingimused viiruse jätkuvaks levikuks, sest nakkust kantakse edasi enese teadmata.

„Viiruse leviku pidurdamiseks on kindlaim viis vaktsiini tõhustusdoos. Näeme seekordsetest tulemustest, et nakatutakse korduvalt ja ka pärast lõpetatud vaktsineerimiskuuri. Kui kahe doosiga vaktsineeritud täisealiste seas on nakatunud hinnanguliselt iga kaheksateistkümnes, siis tõhustusdoosi saanute hulgas iga neljakümnes. Tõhustusdoos vähendab nakkusohtu enam kui kaks korda,“ ütles Kalda.

Viiruse hoogsale levikule vaatamata on antikehadega inimeste osakaal suurenenud viimase kuuga vaid protsendi võrra, jõudes täisealises elanikkonnas 83% lähedale. Kalda näeb siin põhjusena tõsiasja, et viimasel ajal on tehtud küll rohkelt kolmandaid vaktsiinisüste, kuid esmakordsete vaktsineerimiste arv on jäänud üsna tagasihoidlikuks. „Tõsiasi, et vanemaealiste vanuserühma hõlmatus antikehadega on siiski 90% juures ning nende hulgas on ka nakatumine kõige väiksem, lubab loota, et ehk õnnestub haiglate ülekoormuse riski leevendada,“ ütles ta.

Riskikäitumine püsib muutumatu

Viimase kuu jooksul on kasvanud ka nakatunutega lähikontaktis olnute osakaal. Kui detsembris oli lähikontakt olnud hinnanguliselt igal 17. täisealisel, siis seekord igal 13-ndal. Seejuures ei muuda ligi 70% lähikontaktsetest kokkupuute järel oma käitumises midagi. See on sarnane eelmise kuu tulemustega.

Kalda sõnul viitavad nii praegune viiruse levimus, suur haigustunnusteta nakatunute osakaal, inimeste riskikäitumine kui ka teiste Euroopa riikide viiruseolukord sellele, et seekordne koroonalaine pole veel oma tippu saavutanud.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Uuring jätkub ka sel aastal, et anda teadusnõukojale ja valitsusele tõenduspõhiseid andmeid nakkuse leviku kohta. Uuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on uuringu tugev külg rahvastikupõhine suur juhuvalim. „Uuringus leitakse üles ka ilma haigustunnusteta nakatunud, kes võivad enese teadmata nakkust edasi kanda. Sellised andmed on vajalikud nii õigete meetmete valikuks kui ka haiguse kulu prognoosimiseks,“ selgitas Jürisson.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.