“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
SEB majandusprognoos Rekordiline palgakasv korvab hinnatõusu (0)
25. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

Alanud aasta on majandusellu toonud taas hulga ebakindlust. Eestis, ent ka paljudes teistes riikides, on suur hinnatõus valusalt näpistamas inimeste rahakotti. Kuigi inflatsioonisurve oli oodatav, siis on see osutunud varasemate prognoosidega võrreldes palju jõulisemaks ning pikaajalisemaks. Kuhugi pole kadunud koroonaviirus, mille järjekordne laine on ühiskonnast üle pühkimas. Samuti valmistab endiselt muret kaupade kättesaadavus ja pikad tarneajad. Mõneti ootamatult on aina teravamaks probleemiks üle maailma saanud ka tööjõupuudus, märgitakse SEB värskes majandusprognoosis.

Teisalt on kõigi nende murede kõrvale võimalik panna ka paras annus optimismi. Aastaid on kurdetud selle üle, et keskpankade liialt leebe rahapoliitika tekitab majanduses ohtlikke moonutusi. Nüüd sunnib kiire inflatsioon tegudele aga isegi Euroopa Keskpanga: esmakordselt alates 2011. aastast ootame järgmiseks aastaks euroalal intresside tõusu. Koroonarindel tundub vaatamata Omikron-tüve laiale levikule aina enam selge, et seekordse viiruslaine tagajärjed on varasematega võrreldes kergemad. Nii on tekkinud lootus, et ehk on Covid-19st saamas tavaline hooajaline viirus, mis enam tõsist ühiskonnaelu piiramist ei nõua. Esimesi leevenemise märke näitab ka üleüldine kaupade defitsiit ja nii mõneski riigis pannakse lootust tööturul osalemise tõusule, kui koroonahirm vaibub.

Kiiret inflatsiooni aitab leevendada veel kiirem palgakasv

Eesti majandusele on aasta alanud ühe korraliku talisuplusega kahekohalise hinnakasvunumbri näol. Energiahindade kõrgtase on tänaseks kestnud liiga kaua, mistõttu on nende mõjul nüüd muutumas kallimaks ka paljud teised kaubad ja teenused. Järgnevatel kuudel ulatub inflatsioon kahekohaliste numbriteni, mis hammustab tarbijate ostujõust suure tüki. Alates kevadest hakkab inflatsioon siiski alanema, jõudes aasta lõpuks üsnagi tagasihoidlike numbriteni. 2022. aasta keskmine inflatsioon küündib siiski 6,5%ni. Vaatamata kõrgele võrdlusbaasile, ootame suhteliselt kiiret inflatsiooni ka 2023. aastaks, mil tarbijahinnaindeks kasvab SEB prognoosi põhjal 2,8%.

Paljudes riikides spekuleerivad majandusanalüütikud täna selle üle, kas kiirem inflatsioon põhjustab ka palkade kiirema kasvu. Eesti puhul ei saa see olema teoreetiline arutelu, vaid põhistsenaarium. Vabade töökohtade arv ületas ilmselt juba 2021. aasta viimases kvartalis kriisieelse tipu ja uute töötjate leidmine on väga keeruline. Kandidaatide nappusele ja kõrgetele palgaootustele vaatamata, soovivad ettevõtted kõigis suurtes majandusharudes töötajate arvu kasvatada. Mõnel alal pole tööjõuvajadus kunagi nii suur olnud. Tugevamad ettevõtted on valmis kasvu ja töötajate nimel kõrgemaid palkasid maksma, mistõttu julgeme Eestile 2022. aastaks prognoosida viimaste aastate kiireimat palgakasvu, 8,7%, mis ületab oluliselt ka inflatsiooni.

Majanduskasv aeglustub oma pikaajalisele kasvutrajektoorile

Jõulise palgakasvu tõttu ei ole inflatsiooni mõju niivõrd dramaatiline ka sisetarbimisele. Lisaks palgatõusule suurendab inimeste tarbimisvõimekust jätkuv raha väljavool teisest pensionisambast, mis ei võta tänavu küll selliseid mõõtmeid kui mullu. Nende tegurite toel kasvab eratarbimine tänavu samas tempos kui majandus tervikuna – 3,2%.

Kõikide märkide põhjal tuleb aasta edukas ka eksportivale sektorile. Tööstusettevõtete tellimused püsivad rekordtasemel ja leevenema hakkavad ka tarneprobleemid, mis siiani kasvu on pidurdanud. Tõsiseks tõkkeks jääb eksportiva tööstuse jaoks tööjõupuudus ja tööjõu kallis hind. Nii mõnegi tööstusettevõte jaoks ei ole täna turul küsitav palgatase enam jõukohane, mistõttu tuleb ettevõtte töö reorganiseerida. Tööpuudust see Eestis siiski ei suurenda, sest täna on turul piisavalt ettevõtteid, kes on huvitatud ka kõrgema palga juures töötajate juurde värbamisest. SEB prognoosi põhjal kahaneb töötus tänavu 5,3%ni ja 2023. aastal 4,8%ni.

Vaatamata tõsistele väljakutsetele, saab 2022. aasta olema nii Eesti kui maailmamajanduse jaoks tervikuna pigem edukas. Mulluse ennaktempos toimunud majanduskasvu tõttu, piirdub Eesti tänavune SKP tõus 3,2%ga, mis jääb alla endiselt kriisist taastuva Euroala keskmisele 4,0% majanduskasvule. Sarnasele tasemele jääb meie kasvutempo ka 2023. aastal, mil ootame SKP suurenemist 3,0% võrra.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.