“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Elektrituru rikastumine Taavi Aas: paneme uued tuulepargid töösse aastaks 2025 (0)
25. jaanuar 2022
Foto Scanpix

„Me saame uued tuulepargid töösse panna aastaks 2025,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas riigikogu keskkonnakomisjoni videoistungil. „Palju on ära tehtud – uute radarite soetamine avab maismaa ja mere tuuleparkide rajamiseks. Varem oli see võimalik vaid 15 protsendi ulatuses Eesti territooriumist.“

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et riigijuhtide kohustus on tagada inimestele kindlus, et oleme varustatud mõistliku hinnaga elektri ja soojaenergiaga. “Lisaks inimeste kindlustundele tagab mõistliku hinnaga energia meie ettevõttete konkurentsivõime maailmas ja teatavasti loob ainult tark ja tulemuslik ettevõtlus heaolu inimestele ja vahendid ühisteks kulutusteks riigikassasse,“ selgitas ta.

Alender toonitas, et vajame kiiresti selget ja realistlikku plaani Eesti energiapöördeks, kuidas on tagatud energiavarustuskindlus Eestis järgmistel kümnenditel. „Erasektor on juba omalt poolt Rohetiigri egiidi all sellise energia teekaardi koostanud,“ ütles ta. „On viimane aeg, et riik koos teiste osapooltega lepib kokku edasises tegevuskavas. Riigikogu kiirel kaasabil on vaja panna paika, kuidas on tagatud energiajulgeolek, kui palju ja millist energiat me impordime, milliseid tootmisvõimekusi rajame ise juurde. Et tegemist on suurte ja pikaajalise tasuvusega investeeringutega, siis peaks plaan olema vähemalt 2035, aga veel parem kui 2050 aastani. Nii saame olla kindlad, et vajalikud investeeringud tehakse.“

Alendri sõnul on tähtis sektorite koostöös paika panna oma tegevuskava ja jääda sellele kindlaks. „Ainult nii, selge tegevuskavaga saame teostada energiapööret, mis on rohepöörde olulisim osa, ainult nii saame tagada meie inimeste turvatunde ja ettevõtete konkurentsivõime,“ lausus ta.

Tuulepargid pannakse teenima kohalike huve

Aasa sõnul saaks esimesed uued tuulepargid panna käima aastaks 2025 ning osaliselt ehitusega ka juba varem alustada. „Palju on ära tehtud – uute radarite soetamine avab maismaa ja mere tuuleparkide rajamiseks. Varem oli see võimalik vaid 15 protsendi ulatuses Eesti territooriumist.“

Ühe olulise punktina tõi Aas välja kohaliku kasu seaduse, mis peaks motiveerima kohalikke omavalitsusi ning sealseid elanikke tuuleparkidega nõustuma, kuna seeläbi on inimestel võimalik reaalselt nende lähedal olevatest tuulegeneraatoritest kasu lõigata. „See peaks võtma maha seda pinget, et jumala pärast mitte minu lähedal,“ lausus ta.

Lisaks kohalike vastuseisule, tuleb lahendada ka hulk keskkonnaprobleeme. Aasa sõnul on see üks olulisemaid kitsaskohti kui rääkida tuuleparkide rajamisest. „Keskkonnakaitset pean ma oluliseks, aga lõputute uuringute tegemine venitab kogu protsessi,“ selgitas ta. „Meil on piirkondi, kus see probleem on hästi suur – eriti meretuuleparkide arendamisel. Kui oleme kohas kokku leppinud ja siis keskkonnakaitse tuleb ütleb, et seal merepõhjas on mingid väga huvitavad kivid ja ehitada ei tohi. Nõnda võib lõputult aega minna ja me ei saa 2030 aastaks ka parki ehitatud.“

Vajalik varuplaan kätkeb endas tähtsat otsust

Aas rõhutas, et lisaks tuuleparkidele peab Eestil ka plaan B olema ning siin kerkib esile tuumajaama küsimus. „Peame aga mõtlema, mis on plaan B kui tuult ei ole ja näiteks ühenduse hoolduses on mingi probleem,“ selgitas ta. „Täna on see põlevkivi koos biomassiga, mille suunas üha rohkem liigutakse. Esimene otsus peab olema, mis saab tuumaenergeetikast. Kui see jääb otsustamata, siis on see probleem gaasiarendajatele. Kui riik ütleb, et hakkame tuumajaama rajama, siis gaasikonkurentsist ollakse väljas kuna tuumaenergia on odavam.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on peamiseks tööriistaks energiamajanduse arengukava, kus käsitletakse turu peamisi ootusi. „Me peame olema kindlat, et meil on varustuskindlus tagatud,“ ütles ta. „See  peab tagama kodanikele ja ettevõtetele konkurentsivõimelise hinna ja puhta keskkonna. Tuumajaama puhul on vaja aga tugevat poliitilist otsust, kuna selline otsus jääb mõjutama meid inimpõlvedeks.“

Tatar toonitas, et kõik aatomienergiaga seonduv, on rahvusvaheliselt reglementeeritud. „Tuumajaama diskussioonid on käivitatud aga see on rahvusvaheliselt reglementeeritud ja me peaks 2023 aastaks olema saanud valmis rahvusvaheliste soovituste jaoks vajalikud analüüsid,“ selgitas ta. „Siis saab otsustada kas jah või ei ja sealt edasi on 10 aastaga võimalik liikuda sinna, et see jaam oleks olemas.“

Venemaa elektrisüsteemist on vaja lahti öelda

ASi Elering juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on lähiaastate peamiseks fookuseks Eesti ja teiste Balti riikide lahti ühendamine Venemaa elektrisüsteemist ja võrgu ühendamine 2026 aasta algusest Mandri-Euroopa sagedusalaga. „Venemaa süsteemist lahkumiseks arendame välja iseseisva juhtimise võimekuse ja võtame Eesti elektrisüsteemi juhtimise täielikult enda kontrolli alla,“ rääkis ta. „Pärast ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutab Elering sageduse hoidmiseks nii automaatseid kui ka käsitsi käivitatavaid reservvõimsusi. Siinsed elektrijaamad peavad suutma tootmist sekunditega muuta, et tootmine ja tarbimine püsiksid süsteemis tasakaalus. Selleks luuakse kiirete reservide turg, kus turuosalised saavad süsteemihalduritele neid teenuseid pakkuda.“

Veskimägi sõnul saab kiireid reserve pakkuvate jaamadega Baltikumis olema pingeline olukord. „Seega oleks hea hankida reserve pikaks ajaks ette, mis võimaldaks teha turuosalistel investeeringuid uutesse juhitavatesse tootmisvõimsustesse.“

OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härma sõnul on praegu probleemiks võrguvõimekus, mida tõstmata pole mõtet päikesepaneelide paigaldamist propageerida. „Hajatootjate arv on viimase viie aastaga kasvanud kümme korda,“ ütles ta. „Kes tahab tootjaks hakata, peab võrgus vajalikud kulud ära katma. Ilma täiendava kuluta saab iga tarbija panna selliseid seadmeid, mis võrku tagasi elektrit ei lase. Kuni 15 kilovatt-tund on kodutarbija ja neid peab toetama. Teised on juba ärimehed, kes peavad ise oma investeeringu kinni maksma.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.