"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Keskpank: pandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt kasvanud (0)
26. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

Eesti elanikud tegid 2021. aasta neljandas kvartalis kuus keskmiselt 6 miljonit e-ostu, mille kogukäive oli 249 miljonit eurot.

E-ostude arv oli neljandas kvartalis 31 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal; käive kasvas 59 protsenti, vahendab BNS.

Pärast pandeemia algust on e-kaubandus hüppeliselt kasvanud

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul kasvas juba varasematel aastatel tõusvas joones liikunud e-kaubanduse turg hüppeliselt pärast koroonakriisi algust. Osaliselt oli tegemist kriisist ja sellega seotud piirangutest tingitud sundolukorraga.

“E-poodidest hakati ostma ka selliseid kaupu, mida varem telliti internetist pigem harva, nagu toidu- ja apteegikaubad. Pandeemia alguses pidid inimesed kohanduma kaugtöö ja -õppega, mis suurendas arvutite ja muude tehnikakaupade ning kodusisutamise ja mööbliga seotud e-oste,” kirjeldas ta. 

Kui pandeemia alguses ostsid inimesed endale suuri esmatarbekaupade ja toiduvarusid, on kaupmeeste sõnul nüüdseks veebis ostlemine muutunud ratsionaalsemaks. Oma osa eelmise aasta viimaste kuude e-ostumahtude, nagu ka üldise tarbimise suurenemises, oli teise pensionisamba väljamaksetel. 

“Paraku ei saa osad sektorid, nagu kultuur, turism või transport, endiselt oma teenuseid täies mahus pakkuda ja nende sektorite müüginumbrid, sealhulgas müük e-kanalite kaudu langes pandeemia saabudes drastiliselt ja ei ole siiani taastunud,” nentis Soosalu, 

Ostjad eelistavad kohalikke e-poode

Viimastel aastatel on ostjad rohkem Eesti e-poode eelistama hakanud – neljandas kvartalis tehti 58 protsenti kõikidest e-ostudest Eesti e-poodidest. Kohalikest e-poodidest osteti neljandas kvartalis keskmiselt 138 miljoni euro eest kuus, mida on 70 miljonit enam kui 2019. aastal samal perioodil.

Välismaa e-poodidest osteti aasta viimases kvartalis 111 miljoni euro eest, mida oli 50 miljoni euro võrra rohkem kui kahe aasta eest. E-ostu keskmine suurus oli neljandas kvartalis 42 eurot, Eestist tehtud ostude puhul 40 eurot, välismaalt ostes 44 eurot. Paari aasta eest oli Eestist tehtud keskmine e-ost 47 eurot ja välismaalt tehtu 46 eurot.

Väga kiiret e-kaubanduse kasvu kinnitavad ka pakiautomaatidesse saadetud pakkide mahud. E-kaubanduse Liidu andmetel saabus 2021. aastal pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33 protsenti rohkem kui aasta varem. 

Soosalu hinnangul on sellisel muutusel ilmselt mitu põhjust ja tegemist on kombinatsiooniga sundolukorrast, inimeste harjumuste muutumisest, aga ka e-ostlemise võimaluste paranemisest. “Kuigi poodide uksed on Eestis nüüd avatud, on paljud inimesed jäänud toidukaupu ja muud esmavajalikku ostma e-poodidest – see on mugav ja toimib hästi, eelkõige suuremates linnades. Kauplused kohanesid uue olukorraga kiiresti ja paljud panid oma e-kanali tööle just kriisi ajal,” märkis ta. 

Enamik oste sooritatakse pangalingiga

Eestis ostetakse kõige enam pangalingi maksekorraldusega. Pangalingi kõrvale on tõusnud avatud pangandusel põhinev makse algatamise teenus. Pangalingi maksekorralduse ja avatud panganduse maksetega osteti neljandas kvartalis 53 protsenti kõikidest Eestis tehtud e-ostudest; käibest moodustasid need 76 protsenti. Kui maksmisel ei pruugi nende kahe makseviisi vahel erinevust märgatagi, siis tehniliselt on need mõnevõrra erinevad lahendused. 

E-poodides pakutava järelmaksu võimalused on muutunud mitmekülgsemaks. Neljandas kvartalis osteti e-poodidest järelmaksuga kaupu keskmiselt 11 600 korda kuus kogukäibega 6,7 miljonit eurot. Keskmine järelmaksuga e-poest ostetud ost neljandas kvartalis maksis 574 eurot. Kuigi järelmaksu maht on võrreldes muude makseviisidega veel tagasihoidlik, muutub see tasumisviis üha populaarsemaks.

“Lisaks nii-öelda klassikalisele järelmaksule pakuvad mitmed teenusepakkujad ka “osta kohe – maksa hiljem” võimalust, mida kasutatakse teenusepakkujate sõnul üha enam. Kliendi jaoks tähendab see võimalust saada kaup kohe kätte ja tasuda selle eest intressivabalt osamaksetena alles järgmistel kuudel. Ostja jaoks on selle lahenduse puhul positiivne veel see, et seadusest tulenev 14-päevane tagastusõigus laseb kauba sobivuses veenduda enne, kui selle eest maksma hakatakse,” lausus Soosalu. 

E-oste teeb kolmveerand elanikest

Euroopa e-kaubanduse turgu tutvustavas raportis on välja toodud, et Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 76 protsenti elanikkonnast. Pandeemia on seda suhtarvu suurendanud – viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias 92 protsendiga elanikkonnast, Hollandis 91 protsendiga ja Taanis 90 protsendiga. Euroala riikidest on tagasihoidlikum e-ostlejate osakaal Lõuna-Euroopas – Portugalis 56 protsenti, Itaalias 54 protsenti ja Küprosel 52 protsenti. Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga vaid alla poole elanikkonnast.

Raportis tuuakse välja erinevate riikide kogemusi, mis on küllaltki sarnased nii e-kaubanduse kiire mahtude muutuse poolest kui ka selles osas, kuidas pandeemia on erinevaid sektoreid mõjutanud. Toidu- ja tervisekaupade kõrval on igal pool kasvanud spordikaupade, tehnika ja kodusisustuskaupade müügimaht internetis. Muu hulgas mainitakse, et e-oste on hakanud enam tegema ka vanemad inimesed. Nende puhul mängib Soosalu sõnul ilmselt suurt rolli see, et e-oste tehes õnnestub neil vähendada terviseriski. 

E-ostude näitaja leidmisel on arvesse võetud kaupade ja teenuse e-ostud, mis on tehtud Eestis välja antud pangakaartidega, pangalingi vahendusel või avatud panganduse maksega. 2021. aasta algusest on arvestusse lisatud ka hinnang e-ostude järelmaksuga finantseerimise kohta. Pangalingi maksekorraldustest ja avatud panganduse maksetest on arvestatud hinnanguna sellised e-ostud, nagu kino- ja teatripiletid, transpordipiletid, ajakirjanduse lugemisõigused ja muu selline.

Näitajasse ei ole arvestatud lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest  – kindlustusmaksed, laenude tagasimaksed. Pangakaartidega tehtud e-ostudeks on arvestatud ka nutirakendustes tehtud maksed, näiteks toidu tellimine, tõukerataste rent ja muu taoline.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.