"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
2000 kõnet päevas Perearstikeskuste töökoormust saaks IT-süsteemide järeleaitamisega oluliselt vähendada (0)
26. jaanuar 2022

“Me vaatasime oma statistikat ka ja kui meil tavaliselt tuleb sisse 200 kuni 300 kõnet päevas, siis eelmisel nädalal oli seal 1200 kõnega päevi ja eile oli juba 2000 kõnet,” ütles perearst Eero Merilind, kes tegi nädala alguses üleskutse tervise infosüsteemi haldajatele, et tehniliste lahenduste abil võiks perearstide oluliselt suurenenud töökoormust pisut leevendada.

Üleskutse põhjuseks on asjaolu, et hüppeliselt on suurenenud telefonikõnede arv, kus soovitakse saatekirja COVID-19 testimisel. “Meil kaks õde praktiliselt hommikust õhtuni vastavad telefonile, mis vahepeal kordagi vait ei jää. Ja helistajate tekst on ikka sama – soovivad saada saatekirja koroonatestimisele, kuna on haiged või kontaktsed,” märkis Merilind.

Merilind kirjeldas IT lahendust, mida oleks vaja teha. „Inimene sisestab oma kaebused Terviseinfosüsteemi,“ lausus ta. „Kui kaebused viitavad vajadusele teha koroonatest, siis genereeritakse saatekiri ja inimene saab panna aja testimisele.”

Positiivse testi korral saab inimene meilile või telefonile (SMS) info mida teha ja kui pikk on eneseisolatsioon. Eneseisolatsiooni aja lõppedes – täidab inimene veebis kontrollküsimustiku ning Terviseinfosüsteem lõpetab eneseisolatsiooni.

Tõhusam süsteem säästaks tohutult tööaega

“Perearstid ja pereõed saavad keskenduda põhitööle – saame vaadata ägedaid haigeid, tegeleda krooniliste haigetega ja jälgida väikelaste arengut – see on see töö, mida meile meeldib teha,” sõnas Merilind, kelle hinnangul jääks 2000 kõnest ilmselt umbes 1500 ära, kui süsteem töötaks nii, nagu ettepanekus kirjas.

“Me saame lähipäevadel ka TEHIKu inimestega uuesti kokku ja vaatame, kuidas seda kõige paremini lahendada saaks. Lahendust juba otsitakse, kuigi natukene on muidugi imelik, et ta nüüd kaks aastat seisis, aga,  me suutsime selle idee õnneks jälle taaskäivitada,” lisas ta.

“Me oleme siin oma keskuses aasta-poolteist oma digiregistratuuri arendanud ja paljud inimesed juba panevad arstile aja kirja või broneerivad vaktsineerimise aja läbi digiregistratuuri. Kõik need asjad peaks tegema inimese jaoks sama mugavaks, nagu täna on internetipangas käimine, teatripiletite ostmine või hotelli broneerimine,” märkis Merilind, kelle hinnangul peaks süsteem olema kasutajasõbralikum ja tublisti tööd tuleks teha ka sellega, et erinevad infosüsteemid ka omavahel koostööd suudaksid teha.

Süsteemid ei ühildu omavahel

“Täna on siin pisut hammasrataste mitte haakumist – ühest aknast pead vaatama üht ja teisest teist infot,” märkis kogenud perearst, kelle sõnul on Eestis veider see, et lisaks riiklikule “suurele” digiregistratuurile peab iga tervisekeskus ja haigla ostma endale ka isikliku infosüsteemi ja panema püsti oma digiregistratuuri.  Kui need arendusi teha, et siis peaksid käima läbi perearsti infosüsteemi ja haakuma ka siis selle riikliku digisüsteemiga ja seal ongi tihti probleem, sest seal need süsteemid omavahel lõpuni ei haagi ja kokkuvõttes jääb süsteem vähem kasutajasõbralikuks, kui me täna IT maailmas oleme harjunud.”

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) direktori Margus Armi kinnitas, et töö infosüsteemide tõhustamiseks on lähiaja plaanidesse võetud.

“Esmaspäeval kohtusid Sotsiaalministeeriumi, TEHIKu, Haigekassa ja perearstide esindajad, et kokku leppida täpne vajadus ning edasised tegevused. Ajaplaanist saame rääkida siis, kui lahenduse ülesehitus on kokku lepitud ja arenduspartneritelt tööde mahuhinnangud saadud,” sõnas Arm.

Perearstid võivad ülekoormuse tõttu vastuvõtte ära jätta

Terviseamet andis korralduse, mille kohaselt on kiirabil on õigus vähendada brigaadide koosseisu ja korraldada ümber brigaadide paiknemine ning perearstikeskustel on koroonast tingitud ülekoormuse tõttu õigus lükata edasi vastuvõtte või need üldse ära jätta.

“Näiteks me ei kutsu praegu vastuvõttudele inimesi, kes soovivad kroonilise haiguse tõttu iga-aastaseid vereanalüüse anda või kellel on tervisetõendit vaja, aga tõend aegub alles mõne kuu pärast,” selgitas Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller. “Kindlasti aga ei tohi lükata edasi neid vastuvõtte, mis on seotud tervisemurega. Sellisel puhul tuleb ikkagi proovida perearstikeskusega ühendust saada. Kui perearstikeskus kasutab emaili, siis on kõige parem hetkel kirjutada kuid kui on kiire mure, siis ikkagi helistada.”

Patsiendid helistavad perearstile, et saada saatekirja koroonatestile, küsida isolatsiooni ja reisipiirangute kohta ja seetõttu on paljudel tervisemurega inimestel keeruline liinile saada.

“Kõige suurema koormuse on saanud pereõed ja nende koormus on tõeliselt palju kasvanud,” sõnas Tabasalu Perearstikeskuse perearst Piret Rospu. “Oleme isegi pannud lisaõe telefonile vastama. Hästi palju on selliseid küsimusi, mis ei peaks meile tulema. Näiteks palju mu isolatsioon kestab, olen lähikontaktne, mida nüüd teha või mul oli lapsel koolis lähikontakt koroona positiivsega, mitmendal päeval testida? Sellised küsimused ei peaks pereõele tulema, on lehekülg nagu kriis.ee ja perearstide seltsi kodulehekülg, kus on koduse ravi juhendid ja isolatsioonikalkulaator.”

Perearsti nõuandetelefon: 1220
Piirangud ja nõuded: kriis.ee ja vaktsineeri.ee
Riigi infotelefon : 1247


Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.