“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Tööjõuekspert: tööjõuturg on närviline, pingeid lisavad kohalikud ja ülemaailmsed kriisid (0)
26. jaanuar 2022
Finesta tegevjuht Pasi Harttunen. Foto: Kristian Kruuser

2021 oli tööjõuturul kriiside ja kohanemiste aasta. Aasta viimane kvartal tõi laviinina energiahinna tõusu ja sellega kaasneva üldise inflatsiooni, mis niigi defitsiidis tööjõuturul palgaootustele omakorda hoogu andis.

“Tööturu sisekliima on närviline,” kirjeldas olukorda tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta värbamisjuht Pasi Harttunen. Harttuneni ütles kaht viimast aastat võrreldes, et kui esimene koroona-aasta oli eelkõige raske, sest polnud teada, milliseks kujuneb ettevõtlus viiruse leviku tingimustes ja kui ohtlikuks COVID üldse osutu, siis 2021 möödus vahelduva eduga optimistlikumates nootides.

“Aasta algus oli veel ebakindel, sest, kuigi vaktsiinid olid juba olemas, ei olnud need veel kõigile soovijatele kättesaadavad. Mida edasi suve poole, seda rohkem avasid end teised riigid, lõppesid piirangud ja algas aktiivne kaotatud aja ning raha tagasitegemine. Mis aasta lõpuks tipnes eri sektoriteid läbivate kriisidega, tõsi – üleüldine on jätkuvalt terav tööjõupuudus,” rääkis Harttunen. Seda, et tegemist oli tüüpilise kriisiaastaga, näitab tööjõueksperdi kinnitusel asjaolu, et väga palju otsitakse müügiinimesi. “See on kriisiajale iseloomulik. Tööandja võib ju koonerdada ja kärpida, kuidas jaksab, aga kui müük ei suju, ei tule ka raha sisse.”

HoReCa sektorile toob koroona taandumine massilise tööjõupuuduse

HoReCa sektoris pole head kasvu olnud. “Suvi päästis veidi, aga turism ja toitlustus pole veel kaugeltki jalgu alla saanud. Paljud Skandinaavia restoranid on mures, et COVID-i tõttu on senine tarneahel katkenud, tootjad ja hulgimüüjad pankrotis, tööjõudu pole, tooraine hind tõuseb ning selle tuules ka roogade valmistamine. Needsamad probleemid pole võõrad ka Eestis,” kinnitas Harttunen.

Esimesel koroona-aastal oli turism ja toitlustus vahelduva eduga pausil ning selles sektoris töötanud inimesed kaotasid töö. “Nüüd on küsimus, kas need inimesed jõuavad oma endisele alale tagasi või nad on liikunud mujale. Ühest küljest on lootus, et nad naasevad, sest kui mõtleme lennusaatjatele, giididele – seal sektoris on töö tihti eluviis, millest ei taheta loobuda ja osa inimesi on oma endise ameti peale tagasi läinud, isegi kui tööandja pole kohe suutnud tagada koroona-eelset sissetulekut. Samas on HoReCa töötajatel mitmed head omadused, mis sobivad ka mujale valdkondadesse, näiteks suhtlemis- ja võõrkeelte oskus, nad on osavad leidma lahendusi keerulistes olukordades. Nii et kindlasti liikus osa tööjõudu mujale. Üldiselt on see väga muutlik sektor, kus toimub pidev tööjõu liikumine.”

Tööstus purjetas kriisist kriisi

Tööstus seisis Harttuneni sõnul 2021. aastal silmitsi mitme kriisiga ja praegu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb alanud aasta. “Lisaks COVID-ile on tööstusettevõtted maadelnud, tarneahela kriisi, tööjõupuuduse, tooraine ja komponentide nappusega. Kui teises ja kolmandas kvartalis piiras tootmist komponentide puudus, siis aasta lõpuks olukord paranes, kuid siis tuli jälle optimeerida tööjõudu, et tellimused saaks täidetud, sest tööstuses on samuti püsiv töökäte puudus. Tööstuses ja ka ehituses on pikaajalised lepingud, fikseeritud hinnaga kokku lepitud tellimus võib lõpuks kujuneda palju kallimaks, aga tagantjärele lepingut muuta ei saa. Tarneaehala kriis on tõstnud transpordi hinda, sest suur osa tööstusele vajalikust eritranspordist käib reisilennukitega ja lennuliiklus on koroona tõttu olnud häiritud, viiruse leviku alguses toimusid ulatuslikud seisakud. Spetsiaalsed kaubalennud on aga tunduvalt kallimad, mere- ning raudteetransport kordi aeglasem. Nii et tööstuses on olnud nõudluse ja tootmise planeerimine raske ning paraku neid kriise ei saa tööandja ise lahendada.”

Koroonaeelne aeg ei tule tagasi

Ühiskondlikud ja majanduslikud pinged annavad Pasi Harttuneni sõnul tunda ka tööjõuturul. “Sisekliima on närviline, aasta lõpus alanud ja jaanuaris eskaleerunud energiakriis ning üleüldine elukalliduse tõus tekitab palgasurvet. Samas kui palgatõusu põhjus on lihtsalt elukalliduse tõus ja töötajal endal pole seal panust, maksab tööandja nii vähe kui võimalik, sest ka tema jaoks on ettevõtte pidamine oluliselt kallinenud. Töötajad peavad muutuma multifunktsionaalseks ning näitama oma valmisolekut areneda, siis on neil ka tööjõuturul oluline eelis.”

Mitmed juhtivad tervishoiueksperdid on avaldanud arvamust, et COVID hakkab tasapisi oma jõudu kaotama ning varsti on tegu ühe tavalise viirushaigusega teiste seas. Seda, et elu läheks edasi samamoodi, kus see 2019. aastal pooleli jäi, Harttunen ei usu. “Kaugtöö on tulnud, et jääda ja need, kes saavad jätkavad töötamist seal, kus nad parasjagu tahavad viibida – kontoris, kodus, suvilas või üldse välismaal. Töökoha valikul jääb kaugtöö tegemise võimalus väga oluliseks kriteeriumiks ja tööandjal on mõistlik sellega kaasa minna.”

Kas elukalliduse kasv tähendab, et inimesed hakkavad tööle mitmel kohal? “Sõltub, kas tööaeg võimaldab ja milline on inimese elukorraldus. Paljudes kohtades on graafikujärgne töö, vahel hilised või öised vahetused ning lisatöökoha pidamine muutuks pikas perspektiivis kurnavaks. Pigem jõuab tööjõuturule endine päevaõppe üliõpilane, kes ei pea enam tingimata olema loengute ajal auditooriumis kohapeal, vaid saab osaleda e-õppe kaudu ning käia ka tööl,” arvas Harttunen.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.