“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Heeroldi jutud Mis ühendab keskaegset kanepitöökoda ja Leedu vabariigi suursaatkonda? (0)
27. jaanuar 2022

Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa  tutvustab Uue tänava üht kõige atraktiivsemat ajaloolist maja. Põneva ajalooga kunagises kanepitöökoja kontoris asub täna Leedu Vabariigi suursaatkond. 

Jüri Kuuskemaa selgitas, et kuigi tänaval on nimeks Uus tänav, rajati ta juba aastal 1652. „Selle tänava ääres on muidugi sellest hoonest mõnevõrra nooremaid majasid, millest ühte me täna vaatame hoolikalt vaatame,“ rääkis ta. „Ukse kohal stukk kaunistuste seas on ka aastaarv 1751. Üleval on tuulelipp, millel on aastaarv 1988, mis viitavad sellele, et 1751.aastal tehti varasemale hoonele suur ümberkorraldus. Ja tuulelipu arv sellele, et seda hoonet korrastasid toona Poola restauraatorid Jahimeeste seltsi heaks.“  

Kuuskemaa juhtis tähelepanu hoone alumise osa kivist aknapiiretele, mis võivad olla isegi seitsmeteistkümnendast sajandist. „Põhjasõjas jäi maja omanikuta ja hakkas lagunema,“ lausus ta. „Siis tuli linnal pähe mõte, et võtame selle linnale üle. Krundil saaks sorteerida lina ja seda ropsida, samuti ka kanepit. Selline suur arhitektuurilt tagasihoidlik töökoda ehitatigi vastu linnamüüri.“  

Ühekorruselise maja aknad on peene ruudustikuga

Kuuskemaa ütles, et tänavapoolne hoone otsustati kohandada töökoja kontoriks. „Ja samuti ka praakimis-meistri elamuks,“ rääkis ta. „Maja ei ole suur, kuid tema rütmid on nii energilised, millest saame kohe aru – see on ikka tõeline ja ehtne barokk. Ühekorruseline maja, mille aknad on peene ruudustikuga. All on kelder, võlvitud ruumid. Üleval on ärkel, millel on ka üsna suured toredad aknad ja lisaks veel härjasilm-aken – see on vahva.“  

Kuuskemaa tõdes, et majal on erakordselt tore sissepääs alates paraadtrepist sepis kaunistustega, ehtsast barokkuksest, millel on ka ilusad sepised. „Ülal keskel on veel nikerdatud laternapesa, kus laternat praegu sees ei ole ja stukk-kaunistused,“ rääkis ta. „Kusjuures kolm pinda on vappidega, keskmine on ankruga ja see on von Gerneti vapp. Gernetid olid Tallinna raesuguvõsa, kes tõusid aadli hulka ostes mõisaid ja hiljem said ka aadlitiitli Saksa-Rooma keisririigi kantseleist. Kui me vaatame maja nurkade poole, siis on imetoredad delfiinikujulised veesülitid ning nendel on isegi kroonid peas, sabad rõngas. Need ei ole originaalid vaid on tehtud meie mõisates olnud veesülitite eeskujul.“  

Kuuskemaa meenutas, et hoone sai II maailmasõjas pommitabamuse. „See tulekahju laastas üsnagi palju,“ lausus ta. „Läksid kaotsi vanad seinapaneelid ja siseuksed, ahjud ja kaminad, mis siin olid. Aga ta taastati nii et kõik müürid jäid alles.“  

Ürgsem osa majast on lopergune mantelkorsten

Heerold tutvustas hoone südames paiknevat mantelkorstnat, milles on korstnajala ruum. „Süüa siin enam teha ei saa, sest see ruum on ümber tehtud osalt garderoobiks suure riidekapiga,“ rääkis ta. „Saadikuhärra kübarad on siin – väga intiimne ja vaimukas detail.“

Kuuskemaa juhtis tähelepanu veel laele, mis on siin päris vana. „Laes on vanad talad ja kiviplaadid, kust muidugi varem oli ka läbipääs suitsule, kui siin süüa tehti,“ lisas ta.

Kõige ürgsem osa majast ongi Kuuskemaa sõnul see väga lopergune mantelkorsten. „Teisel korrusel on näha kuidas see on laotud püüdlemata erilise sümmeetria ja korrapärasuse poole, aga seda võimsamalt ta mõjub,“ rääkis ta. „Ja siin on veel üks detail, nimelt rauast luugid. Kui need lahti teha, siis me näeme selle korstna sisemust, kus on muidugi palju tahma ja kus omal ajal suitsutati liha ja kala.“  

Kuuskemaa selgitas, et lina ja kanepi praakimiseks ehitati õuele suur kolmekorruseline hoone, mille üheks seinaks on ajalooline linnamüür. „Siin on üks vertikaalne moodustis,“ lausus ta. „See on laskeava, kust omal ajal teispool müüri ammukütid võisid tulistada selles suunas, kui oli sõjaolukord. See võis Liivi sõja ajal isegi kasutusel olla. Nüüd on see hoone, mida vahepeal kasutati koolimajana, leidnud uue funktsiooni Leedu suursaatkonna jaoks, kus on niihästi tööruumid kui ka avatud ruumid vastuvõttude jaoks pidulikel puhkudel.“  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.